Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev halyqqa arnaǵan Joldaýlary men mańyzdy málimdemelerinde búginde Qazaqstanda makroekonomıkalyq jaǵdaı turaqty ekenin, ekonomıkalyq damý deńgeıi oń dınamıka kórsetip kele jatqanyn udaıy aıtyp keledi. Alaıda Prezıdent Qazaqstan ekonomıkasyn damytý, ózin-ózi qamtamasyz etetin deńgeıge jetkizý, oǵan qosa el ekonomıkasyn ártaraptandyrý, halyq tabysyn arttyrý máseleleri qashan da ózekti bolyp qala beretinin málimdedi.
Búginde kúlli jahan elderi ishki ekonomıkasyn ártaraptandyrýǵa tyrysyp jatyr. Óıtkeni bir ǵana salaǵa nemese shıkizatqa ıek artqan qaı-qaı eldiń de keleshegi týraly sóz qozǵaý qıyn ekeni anyq. Bul tusta Qazaqstan ekonomıkasyn ártaraptandyrý úshin ónerkásipke, sonyń ishinde agroónerkásipke, ındýstrıaǵa, salalardy sıfrlandyrýǵa den qoıǵan jón.
El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev buǵan deıin ekonomıkany ártaraptandyrý isinde shaǵyn jáne orta bıznestiń de ózindik róli baryn atady. Sondaı-aq, Memleket basshysy «Ádiletti Qazaqstannyń ekonomıkalyq baǵdary» atty joldaýynda da halyqaralyq arenada geosaıası jaǵdaı aqsap turǵan shaqta elimizdegi ishki ekonomıkany damytý boıynsha birqatar mindetterdi kórsetti. Prezıdent bul tusta damý da joq emes ekenin aıtty.
Máselen, 2022 jyly jaly ishki ónim kólemi 104 trıllıon teńgege jetken. Bul tusta 28 mıllıard dollar ınvestısıa tartylǵan, atalǵan kórsetkish rekord deńgeıge jatady. Syrtqy saýda-sattyq deńgeıi 136 mıllıard dollarǵa jetse, sonyń ishinde 84 mıllıardy eksportqa teń kelgen. Prezıdent mundaı irgeli jetistikterge qaramastan Qazaqstan qýatty ónerkásiptik negiz jasaqtaı alýy qajet ekenin, sonymen qatar, ekonomıkany ózin-ózi qamtamasyz etetin jaǵdaıǵa jetýimiz qajet ekenin tapsyrdy. «Biz el taǵdyry úshin aıryqsha máni bar birqatar jobany júzege asyrýymyz kerek. Ekonomıkany ártaraptandyrý burynǵydan da mańyzdy mindetke aınalýda», - dep kórsetti Memleket basshysy.
Qasym-Jomart Toqaev ekonomıkany ártaraptandyrý jolynda metal óńdeý, munaı-gaz, kómir salasy, aýyr mashına jasap shyǵarý, avtobólshekter men tyńaıtqyshtar shyǵarý sekildi baǵyttardy qolǵa alýdy tapsyrdy. Iaǵnı óńdelgen ónim shyǵaratyn deńgeıge jetýdiń mańyzyna toqtaldy. Oǵan qosa Qazaqstannyń týrızm salasyn kósh ilgeriletý, bul baǵytta jobalardy qolǵa alý ekonomıkany ártaraptandyrýdaǵy baǵyttardyń biri ekenin aıtty.
Búginde el ekonomıkasyn damytý, ózin-ózi qamtamasyz etý boıynsha memleket tarapynan túrli is-sharalar atqarylyp jatyr. Ekonomıkany ártaraptandyrý Qazaqstan damýynda draıver, qozǵaýshy kúsh bolatyny anyq. Ekonomıkalyq ósimdi eselep arttyrý, damytý jolynda memlekettik saıasatty soǵan laıyqtaý oń, túbegeıli ózgerister ákeledi.
Qýatty ekonomıka qurý úshin de ártaraptandyrylǵan, sondaı-aq, ınovasıalyq ekonomıka qurýdyń, ekonomıka jáne saýda salasynda dıplomatıany, qarym-qatynasty belsendi damytýdyń, oǵan qosa teńgerimdi aýmaqtyq damýdyń mańyzy zor. Munyń barlyǵy Qazaqstan ekonomıkasyna jáne búdjetke ıek artady.
Ekonomıkany ártaraptandyrýdyń ózi birneshe jyldarǵa sozylǵan ekonomıkalyq reformalardyń zańdy jalǵasy sekildi kórinedi. Bul degenimiz qara altyn sanalatyn munaıǵa degen táýeldilikti shekteý, munaı sektorynan tys ekonomıka jasaqtaý, jalpy ár baǵytta damý. Osy tusta birneshe salaǵa ınvestısıa tartýdyń da mańyzy óte zor.
Ekonomıkalyq qarym-qatynastyń jańa baǵytyn qurý arqyly ártaraptandyrylǵan, ınovasıalyq ekonomıkany damytýda túrli reformalar da iske asyrylyp kele jatyr. 2024 jyldyń basynda, alǵashqy eki aıda ekonomıkalyq ósim 4,2 paıyzǵa jetken bolatyn. Sonyń ishinde naqty sektorlar boıynsha ósim 5,1 paıyzdy kórsetse, qyzmet kórsetý salasynda 3,5 paıyz bolǵan. El ekonomıkasynda kólik jáne qoımalaý, óńdeý ónerkásibi, qurylys salalary boıynsha ósim tirkelgen.
Sondaı-aq, Qyzylorda, Túrkistan, Jetisý oblystary, Astana qalasy kósh bastaǵan. Óńdeý ónerkásibi boıynsha óndiris kólemi 7,4 paıyzǵa jetken. Bul tusta 16 óńirde ósim tirkelgen. Sonyń ishinde Aqtóbe oblysy, SHQO, Qyzylorda oblysy, Batys Qazaqstan oblysyn erekshe atap ótýge bolady. Ekonomıkany ártaraptandyrý boıynsha mashına jasap shyǵarý kólemi 23 paıyzǵa, metalýrgıa 11 paıyzǵa, hımıa ónerkásibi 25 paıyzǵa, metal buıymdary 24 paıyzǵa, jeńil ónerkásip 2,3 paıyzǵa, jıhaz óndirisi 23 paıyzǵa ósken. Budan bólek bıyl ekonomıka 5,3 paıyzǵa deıin ósedi degen boljam bar.
Qazaqstanda ekonomıkany ártaraptandyrýdyń resýrsy mol. Bul tusta sıfrlandyrý máselesine de kóńil bólgen jón. Búginde zamana kóshine ilesý úshin barlyq derlik sala sıfrlanyp jatyr. Sıfrlandyrýdyń óndiriske de tıgizer úlesi zor. Demek sıfrlandyrý ekonomıkany ártaraptandyrýdaǵy mańyzdy faktor deýge negiz bar. Bul týraly ekonomıs mamandar da jıi aıtyp júr.
Buqaralyq aqparat quraldaryna suhbatynyń birinde ekonomıs Orazbek Myrzaǵalı ekonomıkany ártaraptandyrý úshin otandyq, ulttyq ónimdi óndirýmen shektelmeý qajet ekenin, oǵan qosa óndiris eń az degende 50 paıyzǵa deıin sıfrlyq ınovasıamen qamtylýy qajet ekenin aıtqan bolatyn. Sarapshy mamandar sonda ǵana elimizdiń ekonomıkalyq damý qarqyny, ishki hám syrtqy naryqtaǵy kúshi básekege qabiletti bola túsetinin aıtqan edi. Bul úshin Qazaqstanda shıkizat qory da jetkilikti. Mamandar tek ony el ishinde óńdeıtin deńgeıge jetýimiz kerek deıdi.
Ekonomıkany damytýda aqparattyq tehnologıalardy engizýdiń bereri mol. Bul týraly basylymdarǵa bergen suhbattarynyń birinde taǵy bir ekonomıkalyq baqylaýshy Ásem Qasymhanova da aıtqan edi. Ol ekonomıkasyn ártaraptandyrǵysy keletin el sıfrlyq damýǵa basa kóńil bólýi qajet ekenin málimdedi. Saıasattanýshy ári ekonomıkalyq sarapshy Ásem Qasymhanova Estonıamen salystyra otyryp, búginde bul memlekettiń postkeńestik elder ishinde jan-jaqty damyǵan el ekenin aıtty. Al Estonıanyń osynshalyq tabysqa jetýiniń qupıasy telekomýnıkasıa hám elektrondy júıe bolǵan.
Sarapshy Qazaqstan ekonomıkasyn damytýdaǵy taǵy bir sheshim aımaqtardy, aýyldardy damytý ekenin aıtty. Shaǵyn jáne orta bızneske jaǵdaı jasaý, otandyq ónim shyǵarýshylardyń álemdik arenaǵa shyǵýyna múmkindikter berý óz kezeginde el damýyna da oń yqpal etedi. Rasynda da, ekonomıkany ártaraptandyrýdaǵy taǵy bir mańyzdy faktor óńirlerdi damytý bolyp otyr. Bul tusta Prezıdent 2029 jylǵa deıin jalpy ishki ónim kólemin 450 mıllıard dollarǵa deıin kóterýdi tapsyrdy. Ónerkásibi, aýyl sharýashylyǵy damyǵan, jalpy óz ishinen shyǵatyn ónimin joǵary sapaǵa jetkizgen myqty óńirler ekonomıkany ártaraptandyrýda mańyzdy ról atqarady.
Ekonomıkanyń damýy – eldiń damýy, álem elderimen teń dáreje bolýǵa múmkindik. Bul jolda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev atap ótken salalarǵa basa kóńil bólý, sonymen qatar, ekonomıkany ártaraptandyrý, ekonomıkalyq reformalardy júzege asyrý Qazaqstan damýyndaǵy qozǵaýshy kúsh bolary sózsiz.
