Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev halyqqa arnaǵan Joldaýlary men mańyzdy málimdemelerinde búginde Qazaqstanda makroekonomikalyq jaǵdai turaqty ekenin, ekonomikalyq damý deńgeii oń dinamika kórsetip kele jatqanyn udaiy aityp keledi. Alaida Prezident Qazaqstan ekonomikasyn damytý, ózin-ózi qamtamasyz etetin deńgeige jetkizý, oǵan qosa el ekonomikasyn ártaraptandyrý, halyq tabysyn arttyrý máseleleri qashan da ózekti bolyp qala beretinin málimdedi.
Búginde kúlli jahan elderi ishki ekonomikasyn ártaraptandyrýǵa tyrysyp jatyr. Óitkeni bir ǵana salaǵa nemese shikizatqa iek artqan qai-qai eldiń de keleshegi týraly sóz qozǵaý qiyn ekeni anyq. Bul tusta Qazaqstan ekonomikasyn ártaraptandyrý úshin ónerkásipke, sonyń ishinde agroónerkásipke, indýstriiaǵa, salalardy tsifrlandyrýǵa den qoiǵan jón.
El Prezidenti Qasym-Jomart Toqaev buǵan deiin ekonomikany ártaraptandyrý isinde shaǵyn jáne orta biznestiń de ózindik róli baryn atady. Sondai-aq, Memleket basshysy «Ádiletti Qazaqstannyń ekonomikalyq baǵdary» atty joldaýynda da halyqaralyq arenada geosaiasi jaǵdai aqsap turǵan shaqta elimizdegi ishki ekonomikany damytý boiynsha birqatar mindetterdi kórsetti. Prezident bul tusta damý da joq emes ekenin aitty.
Máselen, 2022 jyly jaly ishki ónim kólemi 104 trillion teńgege jetken. Bul tusta 28 milliard dollar investitsiia tartylǵan, atalǵan kórsetkish rekord deńgeige jatady. Syrtqy saýda-sattyq deńgeii 136 milliard dollarǵa jetse, sonyń ishinde 84 milliardy eksportqa teń kelgen. Prezident mundai irgeli jetistikterge qaramastan Qazaqstan qýatty ónerkásiptik negiz jasaqtai alýy qajet ekenin, sonymen qatar, ekonomikany ózin-ózi qamtamasyz etetin jaǵdaiǵa jetýimiz qajet ekenin tapsyrdy. «Biz el taǵdyry úshin airyqsha máni bar birqatar jobany júzege asyrýymyz kerek. Ekonomikany ártaraptandyrý burynǵydan da mańyzdy mindetke ainalýda», - dep kórsetti Memleket basshysy.
Qasym-Jomart Toqaev ekonomikany ártaraptandyrý jolynda metal óńdeý, munai-gaz, kómir salasy, aýyr mashina jasap shyǵarý, avtobólshekter men tyńaitqyshtar shyǵarý sekildi baǵyttardy qolǵa alýdy tapsyrdy. Iaǵni óńdelgen ónim shyǵaratyn deńgeige jetýdiń mańyzyna toqtaldy. Oǵan qosa Qazaqstannyń týrizm salasyn kósh ilgeriletý, bul baǵytta jobalardy qolǵa alý ekonomikany ártaraptandyrýdaǵy baǵyttardyń biri ekenin aitty.
Búginde el ekonomikasyn damytý, ózin-ózi qamtamasyz etý boiynsha memleket tarapynan túrli is-sharalar atqarylyp jatyr. Ekonomikany ártaraptandyrý Qazaqstan damýynda draiver, qozǵaýshy kúsh bolatyny anyq. Ekonomikalyq ósimdi eselep arttyrý, damytý jolynda memlekettik saiasatty soǵan laiyqtaý oń, túbegeili ózgerister ákeledi.
Qýatty ekonomika qurý úshin de ártaraptandyrylǵan, sondai-aq, innovatsiialyq ekonomika qurýdyń, ekonomika jáne saýda salasynda diplomatiiany, qarym-qatynasty belsendi damytýdyń, oǵan qosa teńgerimdi aýmaqtyq damýdyń mańyzy zor. Munyń barlyǵy Qazaqstan ekonomikasyna jáne biýdjetke iek artady.
Ekonomikany ártaraptandyrýdyń ózi birneshe jyldarǵa sozylǵan ekonomikalyq reformalardyń zańdy jalǵasy sekildi kórinedi. Bul degenimiz qara altyn sanalatyn munaiǵa degen táýeldilikti shekteý, munai sektorynan tys ekonomika jasaqtaý, jalpy ár baǵytta damý. Osy tusta birneshe salaǵa investitsiia tartýdyń da mańyzy óte zor.
Ekonomikalyq qarym-qatynastyń jańa baǵytyn qurý arqyly ártaraptandyrylǵan, innovatsiialyq ekonomikany damytýda túrli reformalar da iske asyrylyp kele jatyr. 2024 jyldyń basynda, alǵashqy eki aida ekonomikalyq ósim 4,2 paiyzǵa jetken bolatyn. Sonyń ishinde naqty sektorlar boiynsha ósim 5,1 paiyzdy kórsetse, qyzmet kórsetý salasynda 3,5 paiyz bolǵan. El ekonomikasynda kólik jáne qoimalaý, óńdeý ónerkásibi, qurylys salalary boiynsha ósim tirkelgen.
Sondai-aq, Qyzylorda, Túrkistan, Jetisý oblystary, Astana qalasy kósh bastaǵan. Óńdeý ónerkásibi boiynsha óndiris kólemi 7,4 paiyzǵa jetken. Bul tusta 16 óńirde ósim tirkelgen. Sonyń ishinde Aqtóbe oblysy, ShQO, Qyzylorda oblysy, Batys Qazaqstan oblysyn erekshe atap ótýge bolady. Ekonomikany ártaraptandyrý boiynsha mashina jasap shyǵarý kólemi 23 paiyzǵa, metallýrgiia 11 paiyzǵa, himiia ónerkásibi 25 paiyzǵa, metall buiymdary 24 paiyzǵa, jeńil ónerkásip 2,3 paiyzǵa, jihaz óndirisi 23 paiyzǵa ósken. Budan bólek biyl ekonomika 5,3 paiyzǵa deiin ósedi degen boljam bar.
Qazaqstanda ekonomikany ártaraptandyrýdyń resýrsy mol. Bul tusta tsifrlandyrý máselesine de kóńil bólgen jón. Búginde zamana kóshine ilesý úshin barlyq derlik sala tsifrlanyp jatyr. Tsifrlandyrýdyń óndiriske de tigizer úlesi zor. Demek tsifrlandyrý ekonomikany ártaraptandyrýdaǵy mańyzdy faktor deýge negiz bar. Bul týraly ekonomist mamandar da jii aityp júr.
Buqaralyq aqparat quraldaryna suhbatynyń birinde ekonomist Orazbek Myrzaǵali ekonomikany ártaraptandyrý úshin otandyq, ulttyq ónimdi óndirýmen shektelmeý qajet ekenin, oǵan qosa óndiris eń az degende 50 paiyzǵa deiin tsifrlyq innovatsiiamen qamtylýy qajet ekenin aitqan bolatyn. Sarapshy mamandar sonda ǵana elimizdiń ekonomikalyq damý qarqyny, ishki hám syrtqy naryqtaǵy kúshi básekege qabiletti bola túsetinin aitqan edi. Bul úshin Qazaqstanda shikizat qory da jetkilikti. Mamandar tek ony el ishinde óńdeitin deńgeige jetýimiz kerek deidi.
Ekonomikany damytýda aqparattyq tehnologiialardy engizýdiń bereri mol. Bul týraly basylymdarǵa bergen suhbattarynyń birinde taǵy bir ekonomikalyq baqylaýshy Ásem Qasymhanova da aitqan edi. Ol ekonomikasyn ártaraptandyrǵysy keletin el tsifrlyq damýǵa basa kóńil bólýi qajet ekenin málimdedi. Saiasattanýshy ári ekonomikalyq sarapshy Ásem Qasymhanova Estoniiamen salystyra otyryp, búginde bul memlekettiń postkeńestik elder ishinde jan-jaqty damyǵan el ekenin aitty. Al Estoniianyń osynshalyq tabysqa jetýiniń qupiiasy telekommýnikatsiia hám elektrondy júie bolǵan.
Sarapshy Qazaqstan ekonomikasyn damytýdaǵy taǵy bir sheshim aimaqtardy, aýyldardy damytý ekenin aitty. Shaǵyn jáne orta bizneske jaǵdai jasaý, otandyq ónim shyǵarýshylardyń álemdik arenaǵa shyǵýyna múmkindikter berý óz kezeginde el damýyna da oń yqpal etedi. Rasynda da, ekonomikany ártaraptandyrýdaǵy taǵy bir mańyzdy faktor óńirlerdi damytý bolyp otyr. Bul tusta Prezident 2029 jylǵa deiin jalpy ishki ónim kólemin 450 milliard dollarǵa deiin kóterýdi tapsyrdy. Ónerkásibi, aýyl sharýashylyǵy damyǵan, jalpy óz ishinen shyǵatyn ónimin joǵary sapaǵa jetkizgen myqty óńirler ekonomikany ártaraptandyrýda mańyzdy ról atqarady.
Ekonomikanyń damýy – eldiń damýy, álem elderimen teń dáreje bolýǵa múmkindik. Bul jolda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev atap ótken salalarǵa basa kóńil bólý, sonymen qatar, ekonomikany ártaraptandyrý, ekonomikalyq reformalardy júzege asyrý Qazaqstan damýyndaǵy qozǵaýshy kúsh bolary sózsiz.
