Ótken aptada Qazaqstan astyǵy máselesi halyqaralyqtan bastap úkimetttik deńgeige deiin mai shammen muqiiat qaraldy. Abyr-sabyr kezinde diqanshylar qaýymy da bir dúrligip basyldy. Nátijesi jaman emes sekildi, óitkeni keshe ǵana otandyq fermelerdiń BAQ betterinde Prezidentke alǵys haty jariialandy. Negizi, bul máseleniń álqissasy eki shepten birden bastaldy, dep habarlaidy Dalanews.kz.
Birinshisi, Qazaqstan bidaiynyń eksport kólemi biyl kúrt tómendep ketti. Bizdiń astyqty kóp tutynatyn Resei men Aýǵanstan toń-teris ainaldy. Ekinshiden, kúzde Qytai da aradaǵy kelisimsharttardyń kúshin kilt toqtata saldy.
- 21 tamyzdan bastap 31 jeltoqsanǵa deiin Qazaqstan astyǵynyń óz territoriiasyna ákelinýine tyiym salǵan Reseidiń óziniki shash etekten kórinedi. Qujatta shekteý maqsaty - ishki naryqty qorǵaý dep kórsetilgen.
- Ekportqa baǵyttalatyn Qazaqstan astyǵynyń basym bóligin tutynatyn Aýǵanstan da kólemdi qysqarta bermek niette. Sebebi munda buryn kóknár sebilip kelgen alqapqa bidai salyna bastaǵan. Sondyqtan jergilikti diqanshylar syrttan ákelinetin bidaiǵa embargo jariialaýdy suraýda. Onyń ústine biyl Aýǵanstanda bidai men unǵa salynatyn baj salyǵynyń kólemi kóterilgen. Máselen, buryn 1 tonna bidai úshin olar 25 dollar baj tóleitin bolsa, qazir ol 40 dollarǵa jýyqtapty. Un úshin 35 dollar tólep kelse, al baj salyǵy qosylsa, ol 55 dollar bolmaq. Sol sekildi buryn Aýǵanstan Qazaqstannan alǵan astyqty ary qarai Pákistanǵa satyp, paida tapqan. Qazir buǵan da tyiym salynypty.
- Al Qytaidiki "temirdi qyzǵan kezde soq" degen taza saýda aila-sharǵysy. Olar ishki naryq talaptaryna ózgeris engizip, aradaǵy kelisimsharttardy ýaqytsha toqtatqan.
Árine, bul jańalyqtar diqanshylar qaýymyna bastan qoiyp qalǵandai áser etti. Sol sebepti olar údere túregelip, Úkimetten kómek surady. Sondyqtan Qazaqstan Úkimeti osy úsh tarappen ótken aptada belsendi kelissózder júrgizýge májbúr boldy. Týra osy tusta bárinen, oń jambasymyzǵa kele ketkeni, halyqaralyq naryqta baǵanyń kóterilgeni.
2024 jyldyń shilde aiynda egin jinaý jumystary bastalǵannan beri, Qara teńizdegi reseilik bidaidyń eksporttyq baǵasy Halyqaralyq astyq keńesiniń málimeti boiynsha 216 AQSh dollaryna baǵalandy. Bul logistika qunyn ($90/t) alyp tastaǵanda, qazaqstandyq bidaidyń baǵasy 61 myń teńge/t boldy degen sóz. Alaida Qara teńizdegi bidaidyń baǵasy tonnasyna 250 dollarǵa deiin nemese teńgemen eseptegende 78 myń teńge/tonnaǵa deiin ósti.
Eksporttyq baǵadan keiin Resei naryǵyndaǵy baǵalar qymbattady. Qazirgi ýaqytta Omby oblysynda 23% kleikovinasy bar 3-synypty bidaidyń baǵasy 14,5 myń rýbl/t quraidy. Kólik shyǵyndaryn (2 myń rýbl/tonna), kiris QQS tóleýdi eskere otyryp, Kókshetaýdaǵy reseilik bidaidyń baǵasy 84 myń teńge/tonnany quraidy.
"Qazirgi qazaqstandyq baǵa 74-81 myń teńge/tonna kezinde, otandyq óndirýshiler qolaily básekelestik jaǵdaiǵa ie. Ortalyq Aziia elderiniń satyp alýshylarynyń usynysy qazir reseilik baǵa deńgeiine negizdelgen 65-70 myń teńge/tonna deńgeiinde. Bul rette, 23% kleikovinasy bar bidai úshin 75 myń teńge/tonnaǵa deiin ósýge múmkindik bar, óitkeni bul naryqtar úshin mundai baǵadaǵy bidaidyń balama jetkizilimi joq", - deidi QR AShM baspasóz qyzmeti.
Bul jańalyq, óz kezeginde ýaqytsha toqtap turǵan kelissózderge jan bitirdi. Qytai aradaǵy kelisimsharttardy qaita jańǵyrtatynyn málimdedi. Úkimet kúni keshe Memleket basshysynyń QHR-ǵa astyq eksportynyń kólemin 2 mln tonnaǵa deiin ulǵaitý týraly tapsyrmasy aiasynda naqty sharalar qabyldanyp jatqany habarlady.
Aýǵanstan máselesi túiini osy aptada Almatyda bastalǵan biznes-forým aiasynda sógitile bastady. Eki tarap ta óz múddelerin jariialap úlgerdi. Máselen, Aýǵanstan ózderine Qazaqstan tek bidai men un emes, avtokólikter jetkizse deidi, sonymen qatar Qytaidan júkti Qazaqstan arqyly tasymaldaýǵa nietti ekendikterin jetkizdi.
Al Qazaqstan Aýǵanstanmen aradaǵy saýda-sattyq kólemin 3 mlrd dollarǵa (buryn 1 mlrd dollar bolǵan) ulǵaitýdy kózdep otyrǵanyn aitty. Sonyń ishinde astyqta bar. Onda da resmi Astana Qazaqstan – Ózbekstan – Aýǵanstan – Pákistan – ary qarai teńiz arqyly BAÁ marshrýtyna jol tapqysy keledi. Osyndai tiimdi sharalardan keiin diqanshylardyń úreii basylyp, qabyldanǵan sharalarǵa kóńili tolyp Prezidentke alǵys aityp ta úlgerdi.
QR AShM baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, dástúrli túrde qazaqstandyq astyq pen ony qaita óńdeý ónimderi úshin negizgi ótkizý naryqtary Ortalyq Aziia, Aýǵanstan, Iran jáne Qytai elderi bolyp qala beredi.
Az-kem statisika
2024 jyly Qazaqstan 12 memleketke astyq eksporttady. Segiz ai ishinde astyq eksporty 3,1 mln tonnany qurady, bul - ótken jyldyń sáikes kezeńimen salystyrǵanda 1,6 ese az kórsetkish. Atap aitqanda, Ózbekstan (-29,7%), Italiia (-1,9 ese) jáne Aýǵanstan (-4,7 ese). Al aldaǵy jylǵa josparlanǵan boljamdy ekport kólemi optimistik tsifrdy kórsetip otyr: 7-7,5 mln tonna. Onyń basym bóligi Qytai men Aýǵanstanǵa baǵyttalmaq.
