Ótken aptada Qazaqstan astyǵy máselesi halyqaralyqtan bastap úkimetttik deńgeıge deıin maı shammen muqıat qaraldy. Abyr-sabyr kezinde dıqanshylar qaýymy da bir dúrligip basyldy. Nátıjesi jaman emes sekildi, óıtkeni keshe ǵana otandyq fermelerdiń BAQ betterinde Prezıdentke alǵys haty jarıalandy. Negizi, bul máseleniń álqıssasy eki shepten birden bastaldy, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Birinshisi, Qazaqstan bıdaıynyń eksport kólemi bıyl kúrt tómendep ketti. Bizdiń astyqty kóp tutynatyn Reseı men Aýǵanstan toń-teris aınaldy. Ekinshiden, kúzde Qytaı da aradaǵy kelisimsharttardyń kúshin kilt toqtata saldy.
- 21 tamyzdan bastap 31 jeltoqsanǵa deıin Qazaqstan astyǵynyń óz terıtorıasyna ákelinýine tyıym salǵan Reseıdiń óziniki shash etekten kórinedi. Qujatta shekteý maqsaty - ishki naryqty qorǵaý dep kórsetilgen.
- Ekportqa baǵyttalatyn Qazaqstan astyǵynyń basym bóligin tutynatyn Aýǵanstan da kólemdi qysqarta bermek nıette. Sebebi munda buryn kóknár sebilip kelgen alqapqa bıdaı salyna bastaǵan. Sondyqtan jergilikti dıqanshylar syrttan ákelinetin bıdaıǵa embargo jarıalaýdy suraýda. Onyń ústine bıyl Aýǵanstanda bıdaı men unǵa salynatyn baj salyǵynyń kólemi kóterilgen. Máselen, buryn 1 tonna bıdaı úshin olar 25 dollar baj tóleıtin bolsa, qazir ol 40 dollarǵa jýyqtapty. Un úshin 35 dollar tólep kelse, al baj salyǵy qosylsa, ol 55 dollar bolmaq. Sol sekildi buryn Aýǵanstan Qazaqstannan alǵan astyqty ary qaraı Pákistanǵa satyp, paıda tapqan. Qazir buǵan da tyıym salynypty.
- Al Qytaıdiki "temirdi qyzǵan kezde soq" degen taza saýda aıla-sharǵysy. Olar ishki naryq talaptaryna ózgeris engizip, aradaǵy kelisimsharttardy ýaqytsha toqtatqan.
Árıne, bul jańalyqtar dıqanshylar qaýymyna bastan qoıyp qalǵandaı áser etti. Sol sebepti olar údere túregelip, Úkimetten kómek surady. Sondyqtan Qazaqstan Úkimeti osy úsh tarappen ótken aptada belsendi kelissózder júrgizýge májbúr boldy. Týra osy tusta bárinen, oń jambasymyzǵa kele ketkeni, halyqaralyq naryqta baǵanyń kóterilgeni.
2024 jyldyń shilde aıynda egin jınaý jumystary bastalǵannan beri, Qara teńizdegi reseılik bıdaıdyń eksporttyq baǵasy Halyqaralyq astyq keńesiniń málimeti boıynsha 216 AQSH dollaryna baǵalandy. Bul logıstıka qunyn ($90/t) alyp tastaǵanda, qazaqstandyq bıdaıdyń baǵasy 61 myń teńge/t boldy degen sóz. Alaıda Qara teńizdegi bıdaıdyń baǵasy tonnasyna 250 dollarǵa deıin nemese teńgemen eseptegende 78 myń teńge/tonnaǵa deıin ósti.
Eksporttyq baǵadan keıin Reseı naryǵyndaǵy baǵalar qymbattady. Qazirgi ýaqytta Omby oblysynda 23% kleıkovınasy bar 3-synypty bıdaıdyń baǵasy 14,5 myń rúbl/t quraıdy. Kólik shyǵyndaryn (2 myń rúbl/tonna), kiris QQS tóleýdi eskere otyryp, Kókshetaýdaǵy reseılik bıdaıdyń baǵasy 84 myń teńge/tonnany quraıdy.
"Qazirgi qazaqstandyq baǵa 74-81 myń teńge/tonna kezinde, otandyq óndirýshiler qolaıly básekelestik jaǵdaıǵa ıe. Ortalyq Azıa elderiniń satyp alýshylarynyń usynysy qazir reseılik baǵa deńgeıine negizdelgen 65-70 myń teńge/tonna deńgeıinde. Bul rette, 23% kleıkovınasy bar bıdaı úshin 75 myń teńge/tonnaǵa deıin ósýge múmkindik bar, óıtkeni bul naryqtar úshin mundaı baǵadaǵy bıdaıdyń balama jetkizilimi joq", - deıdi QR ASHM baspasóz qyzmeti.
Bul jańalyq, óz kezeginde ýaqytsha toqtap turǵan kelissózderge jan bitirdi. Qytaı aradaǵy kelisimsharttardy qaıta jańǵyrtatynyn málimdedi. Úkimet kúni keshe Memleket basshysynyń QHR-ǵa astyq eksportynyń kólemin 2 mln tonnaǵa deıin ulǵaıtý týraly tapsyrmasy aıasynda naqty sharalar qabyldanyp jatqany habarlady.
Aýǵanstan máselesi túıini osy aptada Almatyda bastalǵan bıznes-forým aıasynda sógitile bastady. Eki tarap ta óz múddelerin jarıalap úlgerdi. Máselen, Aýǵanstan ózderine Qazaqstan tek bıdaı men un emes, avtokólikter jetkizse deıdi, sonymen qatar Qytaıdan júkti Qazaqstan arqyly tasymaldaýǵa nıetti ekendikterin jetkizdi.
Al Qazaqstan Aýǵanstanmen aradaǵy saýda-sattyq kólemin 3 mlrd dollarǵa (buryn 1 mlrd dollar bolǵan) ulǵaıtýdy kózdep otyrǵanyn aıtty. Sonyń ishinde astyqta bar. Onda da resmı Astana Qazaqstan – Ózbekstan – Aýǵanstan – Pákistan – ary qaraı teńiz arqyly BAÁ marshrýtyna jol tapqysy keledi. Osyndaı tıimdi sharalardan keıin dıqanshylardyń úreıi basylyp, qabyldanǵan sharalarǵa kóńili tolyp Prezıdentke alǵys aıtyp ta úlgerdi.
QR ASHM baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, dástúrli túrde qazaqstandyq astyq pen ony qaıta óńdeý ónimderi úshin negizgi ótkizý naryqtary Ortalyq Azıa, Aýǵanstan, Iran jáne Qytaı elderi bolyp qala beredi.
Az-kem statısıka
2024 jyly Qazaqstan 12 memleketke astyq eksporttady. Segiz aı ishinde astyq eksporty 3,1 mln tonnany qurady, bul - ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 1,6 ese az kórsetkish. Atap aıtqanda, Ózbekstan (-29,7%), Italıa (-1,9 ese) jáne Aýǵanstan (-4,7 ese). Al aldaǵy jylǵa josparlanǵan boljamdy ekport kólemi optımısik sıfrdy kórsetip otyr: 7-7,5 mln tonna. Onyń basym bóligi Qytaı men Aýǵanstanǵa baǵyttalmaq.
