Qazaqstan azamattary kóbirek altyn quıma satyp ala bastaǵan. Ásirese, sońǵy tórt jylda. Máselen, bıyl byltyrmen salystyrǵanda otandastarymyz bul baǵaly metalǵa eki ese ınvestısıa jumsapty, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Birinshi kredıttik búro málimetinshe, qańtar-qyrkúıek aılarynda qazaqstandyqtar jalpy salmaǵy 2,1 myń keliniń altyn quımasyn satyp aldy, bul - 2023 jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 90%-ǵa artyq kórsetkish. Suranystyń basym bóligi (77%) alǵashqy eki toqsanǵa tıesili: I toqsan – 816,4 keli, II toqsan – 779,2 keli, al III toqsanda tek 23% nemese 475,5 keli.
"Sońǵy kórsetkish azdaý bolyp kóringenimen, tarıhı turǵydan alǵanda bul da joǵary mán. Salystyrý úshin, 2023 jyldyń shilde-qyrkúıek aılaryndaǵy kórsetkishke úńilip kórińiz: 381,5 keli. Eger osy sıfrlardy altynnyń toqsan saıyn belgilenetin qunyna kóbeıtsek, toǵyz aıdyń ishinde halyq osy baǵaly metal túrine 68,6 mlrd teńge ınvestısıa salǵan eken. Onyń ústine aǵymdaǵy kórsetkish byltyrǵydan 2,2 ese joǵary", dep jazady DATA HUB.
Ulttyq banktiń málimetinshe, qazaqstandyqtardy, nege ekeni belgisiz, shaǵyn – 50 gramdyq quımalar qyzyqtyra bastapty. İİİ toqsandaǵy satylǵan quımalar ishindegi onyń úlesi 40 paıyzdy qamtıdy, ıaǵnı 5,5 myń dana.
Jalpy, altynǵa ınvestısıa jasaý qanshalyqty tıimdi? Bul baǵaly metaldy jappaı satyp alý neni bildiredi? Bul saýaldy biz ekonomıs Marat Smanovqa qoıyp kórdik.
"Altyn, negizi yńǵaısyz ári aqsha shyǵynyn qajet etetin valúta. Sondyqtan ony kóbine qor retinde, saqtyq túrinde satyp alady. Yńǵaısyz deıtin sebebim, ony úıde saqtaı almaısyz, urlaný qaýpi joǵary. Bankte ustańyz, ony saqtaǵany úshin aqy tóleýińiz tıis bolady degendeı", - deıdi ol.
Sondaı-aq maman altynǵa, kóbine geosaıası týrbýlenttik, ekonomıkalyq dúdamaldylyq jaǵdaıynda suranys artatynyn basa aıtady.
"Aqshaly azamattar jıǵan-tergenin ınvestısıa jasaıdy. Báriniń de qunyn joǵaltý qaýpi basym: jyljymaıtyn múlik, ulttyq valúta, tipti dollardyń da. Al bırjalar ındeksinde ózgeris tez-tez oryn alýda. Óıtkeni ınovasıa qazirgi álemdi jyldam ózgertip jatyr. Al altyn turaqty valúta, ol qymbattamasa qatty arzandamaıdy. Onyń ústine búginderi halyqaralyq naryqta altyn qymbattap jatyr. Bizdiń óńirdegi geosaıası ahýal da ońyp turǵan joq. Sanksıaǵa ushyrap jatqan etek astynda el bar. Ulttyq valúta devalvasıasyna degen qaýip qoıý. Osynyń barlyǵy adamdardyń tańdaýyna áser etip jatyr dep oılaımyn", - deıdi Smanov.
Aıta ketsek, dúısenbide NYC Comex bırjasyndaaltyn qymbattady. Jeltoqsandaǵy altyn fúchersteriniń baǵasy 4,4 dollarǵa nemese 0,16%-ǵa ósip, troı ýnsıasy (31,1034768 gram) 2 733,6 dollarǵa jetti. Jeltoqsandaǵy kúmis fúchersteri de 2,15%-ǵa qymbattady, onyń bir ýnsıasy 33,9 dollar deńgeıinde baǵalanýda.
