Dos KÓSHİM: BİZ BİR KEMEDE JÚZİP KELEMİZ, DEGENMEN...

Dalanews 18 jelt. 2014 23:07 161

Dos-Koshim
– Dos myrza, memlekettik tildi halyqtyq tilge aınaldyrýdyń joly barma?


– Qazaqstanda  qazaqtildi jáne orystildi eki álem bar. Olar árqaısysy ózderiniń gazetin oqıdy, óz telearnalaryn kóredi. Álemdegi oqıǵalarǵa beretin baǵalary da árqıly. Kerek deseńiz, adamǵa degen, bizdegi qoǵam qaıratkerlerine degen kózqarastary da eki túrli. Árqaısynyń ózderiniń ustanymdary, kózqarastary bar. 

Biz  barlyǵymyz bir kemede júzip kele jatyrmyz degenimizben, keı máselege kelgende oıymyz, kózdegen múddemiz bólek... Bul qoǵam úshin qaýipti.

Tildik turǵydan eki jikke bóliný memlekettik saıasatqa da tikeleı áser etýde.

– Bul máseleni qalaı sheshý kerek?

–  Orystildiler osy kezge deıin ultaralyq qatynas tili orys tili dep túsinedi. Bul 1989 jylǵy «Til týraly» zańnyń ekinshi babynda bar bolatyn. 1997 jyly bul bap alynyp tastaldy, sebebi eki adam arasyndaǵy qatynas tili zańmen bekitilmeıdi, bul adam quqyǵyn buzady degen halyqaralyq ereje bar. Al orystildiler sony áli kúnge maldanady.

Olar elimizde qarym qatynas tili orys tili degendi jeleý etip, shý shyǵarýǵa, qoǵamdyq pikir týdyrýǵa qumar. Eki adam qaı tilde sóılesýdi ózi biledi. Bul adamnyń óz erki dep aıtsań, olar óre túregelip, qarsy suraqtar qoıady. Sol úshin bul máseleni olarǵa jińishkelikpen túsindirýge týra keledi.

Taǵy bir mysal. 2013 jylǵy sanaq boıynsha elimizden kóship jatqandardyń 37 paıyzy tildik dıskrımınasıadan qashyp bara jatqanyn aıtqan. 

Keleshekte kóptegen mamandyqtarǵa memlekettik tildi bilý talaby qoıylady. Mysaly, Latvıada eki myńnan artyq mamandyq ıelerine memlekettik tildi bilý talaby qoıylǵan. Osyndaı talap qoıylsa ne bolasyńdar deseń, bul da dıskrımınasıa  dep túsinedi.

«Memlekettik til týraly» zańda halyqqa qyzmet etetin mamandardyń memlekettik tildi bilýi mindetti  ekeni kórsetilgenin bular áli bilmeıdi.

Sosyn olarǵa bolashaqtaǵy Qazaqstandaǵy jaǵdaılaryn aıtyp túsindirý kerek. Baıaǵyda Almatyda 1 ǵana qazaq mektebi bar edi, qazir 56 qazaq mektebi bar. Qyzylordada 15 orys mektebi bar edi, qazir 1 ǵana mektep qaldy. Buryn qazaqsha oqıtyndar 30 paıyz edi, al qazir 64 paıyz boldy.  Qysqasy, «shegiren bylǵary» sekildi aýmaqtaryń  kishireıip barady. Sender erteń Qazaqstannyń  jer-jerine baryp jumys isteısińder, sonda osy másele aldaryńnan shyǵady. Memlekettik tildiń bes dárejesinen ótpeseń, jumys berilmeıdi, sonda qaıtesińder desek, aýyzdaryn ashyp qaraıdy.

Osy sıaqty, keleshekte olardyń aldylarynan shyǵatyn máselelerdi túsindirý asa mańyzdy. Orystildi aqparat quraldary, qoǵamdyq uıymdar til máselesin túsindirmeıdi, olarǵa bul jabyq taqyryp. Memlekettik tildi halyqtyq tilge aınaldyrý joly – ózge emes, nasıhat, talap, túsindirý jumystary deıtinim sondyqtan. Buǵan da saıası tús alyp ketpeıtin jaqsy daıyndyqpen barý kerek. Keıbir ásire ultshyldar tildiń máselesin saıası máselege aınaldyrǵysy  keledi. Munyń lıngvısıkalyq másele ekenin bilmeı jatady.

– 1989 jyldary  til janashyrlary beıbit sherýge shyqqanda, Almatydaǵy alańǵa 30 myńnan artyq adam jınalatyn. Qazir  sondaı jınalysqa 300 adamdy ázer jınaımyz. Bul neni kórsetedi?

– Bizde qazir úlken aýrý bar, ásirese, qazaqtarda. Men ol aýrýdyń atyn ádette «Onda turǵan ne bar?» dep ataımyn.  Ózekti órter dúnıeni aıtsań, onda turǵan ne bar deıdi jurt. Oıbaı, til quryp barady deseń, onda turǵan ne bar deıdi. Bizde baıaǵydan jalǵasqan kertartpalyq  áli úzilmeı keledi. Qazaqtardyń saıası saýaty áli ashylǵan joq. Ulttyń saıası sanasy ashylmasa, oń men solyn tanymasa, tek qana óz bastaryn oılap, « Onda turǵan ne bar?» dep júre beredi. Meniń oıymsha bizdegi belsendiliktiń joqtyǵy osynda.

1991 jyldary Almatyda  jıyrma tórt mıtıńi boldy. Sonyń on ekisin men basqardym. Ol ýaqyttarda adamdarda óz pikirin aıtýǵa, qoǵamǵa oı tastaýǵa degen qulshynys bar edi. Qazirgi kezde , birinshiden , osy rýhty kúıbeń tirshilik basyp ketken, ekinshiden,  táýelsizdikke degen shúkirshilik  bar sıaqty. Qysqasy, qazaqtardyń  uıqyda jatýy, orystildi  baspasózdi «Kreml ıdeologıasynyń» jaýlap alýy,  áli ózgermegen keńestik psıhologıa kóptegen isimizdiń shatqaıaqtaýyna sebep bolyp otyr. 

– Múmkin Keńes odaǵynda tárbıelengen býyn ketkesin, qazaq qoǵamynda jańa kezeń bastalatyn shyǵar?

– Bul jol Musa paıǵambardyń tásiline uqsap ketedi. Óz basym oǵan senbeımin, sebebi Keńes odaǵynda tárbıe alǵan adamdar  sol tárbıeni óz balalaryna berip  jatyr. Bizdi urpaq almasýy ózgerte qoımaıdy.

– Bul qandaı psıhologıa?

– Bul quldyq psıhologıa.

– Osydan 185 jyl buryn Abaı:  «Bilim orys tilinde, qaıtseń de orys tilin úıren» depti. Hakimniń bul sózi biz úshin áli de ózekti bolyp otyr. Nege bilim men ǵylym qazaq tilinde sóılemeı otyr?

– Árbir otarlaýshy el otarlanǵan elge óz bilimin, mádenıetin sińiredi. Árıne orys tiliniń kómegimen biz aqparattyq keńistikte shyqtyq. Sebebi olardyń tili álemdik arenada yqpaldy boldy. Ondaı deńgeıge jetýdiń bir joly 1991 jyldan bastap, búkil joǵary oqý oryndary ádebı, ǵylymı oqýlyqtardy qazaq tiline kóshirýi kerek edi. Bizde ondaı jumys jasalmady, orys tili bar dep júre berdik. Reseıdiń óz ómirinen mysal keltirýge bolady. 18 ǵasyrdyń orta kezinde orystyń oqý oryndaryndaǵy kitaptar derlikteı nemis, fransýz tilinde edi. Lomonosov keldi de, jıyrma jyldyń ishinde orys tilin ǵylym tiline aınaldyryp jiberdi. Osy máseleni kezinde alashtyqtar iske asyrýǵa batyl kirisken. Álıhan Bókeıhanovtyń bastaýymen «erteń memleket bolsaq, qazaq tili ǵylym tili bolýy kerek» dep arnaıy  jıyrmadan artyq ǵylymnyń salasynda kitaptar jazǵyzypty.  Sonyń biri Qanysh Sátpaev 22 jasynda jazǵan «Algebra» oqýlyǵy. Osy kitapti latyn árpinen  bizdin jazýǵa aýdarǵan dosym mundaı kitap tek Fransıada ǵana bar ekenin aıtyp tań qalyp otyr. Bilimdi azamattardy jeke-jeke bólip kitaptar jazǵyzypty. Medısına salasyna Qarataevty bólipti, ádebıetke Baıtursynovty,  «Pedagogıkany» Maǵjanǵa, «Psıhologıany» Júsipbekke tapsyrypty. Sonda ǵana qazaq tili kógeredi dep oılaǵan. Al bizdiń qolymyzda bári bar, biraq júıeli dúnıe jasalyp jatqan joq.

– Bizdegi ósip kele jatqan jas tolqyn qazaqtyń qunarly tilin durys túsinbeıtinin, qarapaıym tildi ǵana biletinderin aıtady...

Bul tildegi áleýmettik lıngvısıkaǵa saıatyn, til ǵylymynda qarastyrylǵan másele. Aıtalyq, anglıalyqtar men amerıkalyqtardyń aǵylshyn tilin salystyrýǵa kelmeıdi. Ekeýi de aǵylshyn tili bolǵanymen, Amerıkadaǵy til  qatynas quraly esebinde qalǵan, al aǵylshyndardiki kórkem til esebinde. Shyndyǵynda da qoǵam ózgerisimen birge tildiń de keıbir qasıeti ózgeredi. Sondyqtan qazirgi  kezdegi tildiń qysqartylýy, tek qajetti sóz baılyǵymenen ómir súre berý deńgeıi bizge de enýde. Búkil halyq tildi joǵary deńgeıde sóıleýi úshin, memlekette tilge degen qajettilik týyp, memleket boıynsha sol tilde sóıleı bastasa, sonda tildiń sózdik qory kóbeıedi, Sınonımder  qosylady. Bul únde bizde tek qazaq tilinde sóılese eken degen talap qana bar. Til qoǵam bolyp jappaı  sóılegende ósedi. Joǵary basqyshqa qaraı kóteriledi.

 – Sońǵy jyldary termındi aýdarmaý týraly sóz bola bastady. Bul tilimizdiń shubarlanýyna ákelip soqpaı ma?

– Tilde tildik kýrızm degen termın bar. Ol sózdiń bárin qazaq tiline aýdarýǵa bolady. Kezinde soǵystan keıin  Japonıada solaı boldy. Men óz basym, qazaq tili mamany bolsam da, buǵan qarsymyn. Keıbir balamasyn tabýǵa suranyp turatyn sózder bar,  keıbir sózder aýdarylmaıdy, ony ınternasıonaldyq leksıka deımiz. Mysaly, demokratıa, respýblıka degen sıaqty sózderdi aýdarýdyń qajeti joq. Biraq bul barlyq sózdi qaldyrý kerek degennen derek bermeıdi. Keıde sol sózge qaraǵanda bizdiń aýdarmamyz keremet shyǵyp jatady. Mysaly, morojnyı degen orystyń sózin balmuzdaq dep aýdardyq. Bul keremet aýdarylǵan sóz.

– Zań júzinde barlyq mekemeler is-qaǵazdaryn memlekettik tilde júrgizý kerek. Áıtkenmen memlekettik mekemelerdiń kóbi orys tilin qoldanady. Kózboıaýshylyqtyń bul túrine qalaı tosqaýyl qoıa alamyz? Qazaq tilindegi is-qaǵazdy ber deseńiz, keı mekemeler bitip qaldy dep syltaý aıtady. Mundaı salǵyrttyqqa kim jaýap berýi tıis?

Eń aldymen, tilge suranys bolýy kerek. Qajettilik bolmasa eshkim oqymaıdy.  Ony jasamaı eshqandaı másele sheshilmeıdi, Soltústik aımaqtardaǵy turǵyndar bizde tildik orta  joq deıdi. Dúkenge barsam da, bılet alsam da, qandaı mekemege bas suqsam da, orys tilinde ómir súre alamyn, sondyqtan qazaq tiliniń qajeti qansha deıdi.Tildik qajettilik jasaýdyń eki joly bar. Biri zańdyq jol. Mysaly, Kanadaǵa barsań aǵylshyn tilinen tapsyrýyń kerek. Sosyn  sol eldiń memlekettik tilin bilmeseń, ol elde jumys isteı almaısyń. Latvıada  memlekettik organdar tómengi organdarǵa orys tilinde qaǵaz jiberse, aıyppul tóleıdi. Al bizde she? Qyzylordanyń 98 paıyzy qazaqtar. Oǵan bizdiń mınıstrlikter qaǵazdy orys tilinde jiberedi. Olar muny qabyldap alyp, qazaqshaǵa aýdarady. Al joǵaryǵa jiberetin qaǵazdaryn orysshaǵa aýdaryp alyp, sosyn jiberedi. Mınıstrlikke oryssha men qazaqshasy teń barady, biraq olar qazaqsha qaǵazdardy qoqysqa tastaıdy, sebebi, ony oqıtyn adam az.

Ekinshi tásil: Estonıada 1990 jyldan bastap jappaı eston tilinde  sóıledi. Dúkenge bireý kelip orys tilinde sóılese, eston tilinde jaýap berdi. Bul qarsylasý emes, tildi tańdaý quqyǵy. Mundaı jaǵdaıda orystildiler  ne ketýleri kerek, ne eston tilin úırenýleri kerek bolady. Estonıa orystary bir- eki jylda eston tilin úırenip aldy. Al muny jasaǵan  memleket emes, halyqtyń ózi.  Qazaqstanda mundaı tásil júrgizý óte qıyn. Bireý osyny talap etse, biz «onda turǵan ne bar?» deımiz. Ókinishti...

– Áńgimeńizge rahmet! 


 


Suhbattasqan, Yqylas SHALǴYNBAI.


 

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x