– Dos myrza, memlekettik tildi halyqtyq tilge ainaldyrýdyń joly barma?
– Qazaqstanda qazaqtildi jáne orystildi eki álem bar. Olar árqaisysy ózderiniń gazetin oqidy, óz telearnalaryn kóredi. Álemdegi oqiǵalarǵa beretin baǵalary da árqily. Kerek deseńiz, adamǵa degen, bizdegi qoǵam qairatkerlerine degen kózqarastary da eki túrli. Árqaisynyń ózderiniń ustanymdary, kózqarastary bar.
Biz barlyǵymyz bir kemede júzip kele jatyrmyz degenimizben, kei máselege kelgende oiymyz, kózdegen múddemiz bólek... Bul qoǵam úshin qaýipti.
Tildik turǵydan eki jikke bóliný memlekettik saiasatqa da tikelei áser etýde.
– Bul máseleni qalai sheshý kerek?
– Orystildiler osy kezge deiin ultaralyq qatynas tili orys tili dep túsinedi. Bul 1989 jylǵy «Til týraly» zańnyń ekinshi babynda bar bolatyn. 1997 jyly bul bap alynyp tastaldy, sebebi eki adam arasyndaǵy qatynas tili zańmen bekitilmeidi, bul adam quqyǵyn buzady degen halyqaralyq ereje bar. Al orystildiler sony áli kúnge maldanady.
Olar elimizde qarym qatynas tili orys tili degendi jeleý etip, shý shyǵarýǵa, qoǵamdyq pikir týdyrýǵa qumar. Eki adam qai tilde sóilesýdi ózi biledi. Bul adamnyń óz erki dep aitsań, olar óre túregelip, qarsy suraqtar qoiady. Sol úshin bul máseleni olarǵa jińishkelikpen túsindirýge týra keledi.
Taǵy bir mysal. 2013 jylǵy sanaq boiynsha elimizden kóship jatqandardyń 37 paiyzy tildik diskriminatsiiadan qashyp bara jatqanyn aitqan.
Keleshekte kóptegen mamandyqtarǵa memlekettik tildi bilý talaby qoiylady. Mysaly, Latviiada eki myńnan artyq mamandyq ielerine memlekettik tildi bilý talaby qoiylǵan. Osyndai talap qoiylsa ne bolasyńdar deseń, bul da diskriminatsiia dep túsinedi.
«Memlekettik til týraly» zańda halyqqa qyzmet etetin mamandardyń memlekettik tildi bilýi mindetti ekeni kórsetilgenin bular áli bilmeidi.
Sosyn olarǵa bolashaqtaǵy Qazaqstandaǵy jaǵdailaryn aityp túsindirý kerek. Baiaǵyda Almatyda 1 ǵana qazaq mektebi bar edi, qazir 56 qazaq mektebi bar. Qyzylordada 15 orys mektebi bar edi, qazir 1 ǵana mektep qaldy. Buryn qazaqsha oqityndar 30 paiyz edi, al qazir 64 paiyz boldy. Qysqasy, «shegiren bylǵary» sekildi aýmaqtaryń kishireiip barady. Sender erteń Qazaqstannyń jer-jerine baryp jumys isteisińder, sonda osy másele aldaryńnan shyǵady. Memlekettik tildiń bes dárejesinen ótpeseń, jumys berilmeidi, sonda qaitesińder desek, aýyzdaryn ashyp qaraidy.
Osy siiaqty, keleshekte olardyń aldylarynan shyǵatyn máselelerdi túsindirý asa mańyzdy. Orystildi aqparat quraldary, qoǵamdyq uiymdar til máselesin túsindirmeidi, olarǵa bul jabyq taqyryp. Memlekettik tildi halyqtyq tilge ainaldyrý joly – ózge emes, nasihat, talap, túsindirý jumystary deitinim sondyqtan. Buǵan da saiasi tús alyp ketpeitin jaqsy daiyndyqpen barý kerek. Keibir ásire ultshyldar tildiń máselesin saiasi máselege ainaldyrǵysy keledi. Munyń lingvistikalyq másele ekenin bilmei jatady.
– 1989 jyldary til janashyrlary beibit sherýge shyqqanda, Almatydaǵy alańǵa 30 myńnan artyq adam jinalatyn. Qazir sondai jinalysqa 300 adamdy ázer jinaimyz. Bul neni kórsetedi?
– Bizde qazir úlken aýrý bar, ásirese, qazaqtarda. Men ol aýrýdyń atyn ádette «Onda turǵan ne bar?» dep ataimyn. Ózekti órter dúnieni aitsań, onda turǵan ne bar deidi jurt. Oibai, til quryp barady deseń, onda turǵan ne bar deidi. Bizde baiaǵydan jalǵasqan kertartpalyq áli úzilmei keledi. Qazaqtardyń saiasi saýaty áli ashylǵan joq. Ulttyń saiasi sanasy ashylmasa, oń men solyn tanymasa, tek qana óz bastaryn oilap, « Onda turǵan ne bar?» dep júre beredi. Meniń oiymsha bizdegi belsendiliktiń joqtyǵy osynda.
1991 jyldary Almatyda jiyrma tórt mitingi boldy. Sonyń on ekisin men basqardym. Ol ýaqyttarda adamdarda óz pikirin aitýǵa, qoǵamǵa oi tastaýǵa degen qulshynys bar edi. Qazirgi kezde , birinshiden , osy rýhty kúibeń tirshilik basyp ketken, ekinshiden, táýelsizdikke degen shúkirshilik bar siiaqty. Qysqasy, qazaqtardyń uiqyda jatýy, orystildi baspasózdi «Kreml ideologiiasynyń» jaýlap alýy, áli ózgermegen keńestik psihologiia kóptegen isimizdiń shatqaiaqtaýyna sebep bolyp otyr.
– Múmkin Keńes odaǵynda tárbielengen býyn ketkesin, qazaq qoǵamynda jańa kezeń bastalatyn shyǵar?
– Bul jol Musa paiǵambardyń tásiline uqsap ketedi. Óz basym oǵan senbeimin, sebebi Keńes odaǵynda tárbie alǵan adamdar sol tárbieni óz balalaryna berip jatyr. Bizdi urpaq almasýy ózgerte qoimaidy.
– Bul qandai psihologiia?
– Bul quldyq psihologiia.
– Osydan 185 jyl buryn Abai: «Bilim orys tilinde, qaitseń de orys tilin úiren» depti. Hakimniń bul sózi biz úshin áli de ózekti bolyp otyr. Nege bilim men ǵylym qazaq tilinde sóilemei otyr?
– Árbir otarlaýshy el otarlanǵan elge óz bilimin, mádenietin sińiredi. Árine orys tiliniń kómegimen biz aqparattyq keńistikte shyqtyq. Sebebi olardyń tili álemdik arenada yqpaldy boldy. Ondai deńgeige jetýdiń bir joly 1991 jyldan bastap, búkil joǵary oqý oryndary ádebi, ǵylymi oqýlyqtardy qazaq tiline kóshirýi kerek edi. Bizde ondai jumys jasalmady, orys tili bar dep júre berdik. Reseidiń óz ómirinen mysal keltirýge bolady. 18 ǵasyrdyń orta kezinde orystyń oqý oryndaryndaǵy kitaptar derliktei nemis, frantsýz tilinde edi. Lomonosov keldi de, jiyrma jyldyń ishinde orys tilin ǵylym tiline ainaldyryp jiberdi. Osy máseleni kezinde alashtyqtar iske asyrýǵa batyl kirisken. Álihan Bókeihanovtyń bastaýymen «erteń memleket bolsaq, qazaq tili ǵylym tili bolýy kerek» dep arnaiy jiyrmadan artyq ǵylymnyń salasynda kitaptar jazǵyzypty. Sonyń biri Qanysh Sátpaev 22 jasynda jazǵan «Algebra» oqýlyǵy. Osy kitapti latyn árpinen bizdin jazýǵa aýdarǵan dosym mundai kitap tek Frantsiiada ǵana bar ekenin aityp tań qalyp otyr. Bilimdi azamattardy jeke-jeke bólip kitaptar jazǵyzypty. Meditsina salasyna Qarataevty bólipti, ádebietke Baitursynovty, «Pedagogikany» Maǵjanǵa, «Psihologiiany» Júsipbekke tapsyrypty. Sonda ǵana qazaq tili kógeredi dep oilaǵan. Al bizdiń qolymyzda bári bar, biraq júieli dúnie jasalyp jatqan joq.
– Bizdegi ósip kele jatqan jas tolqyn qazaqtyń qunarly tilin durys túsinbeitinin, qarapaiym tildi ǵana biletinderin aitady...
– Bul tildegi áleýmettik lingvistikaǵa saiatyn, til ǵylymynda qarastyrylǵan másele. Aitalyq, angliialyqtar men amerikalyqtardyń aǵylshyn tilin salystyrýǵa kelmeidi. Ekeýi de aǵylshyn tili bolǵanymen, Amerikadaǵy til qatynas quraly esebinde qalǵan, al aǵylshyndardiki kórkem til esebinde. Shyndyǵynda da qoǵam ózgerisimen birge tildiń de keibir qasieti ózgeredi. Sondyqtan qazirgi kezdegi tildiń qysqartylýy, tek qajetti sóz bailyǵymenen ómir súre berý deńgeii bizge de enýde. Búkil halyq tildi joǵary deńgeide sóileýi úshin, memlekette tilge degen qajettilik týyp, memleket boiynsha sol tilde sóilei bastasa, sonda tildiń sózdik qory kóbeiedi, Sinonimder qosylady. Bul únde bizde tek qazaq tilinde sóilese eken degen talap qana bar. Til qoǵam bolyp jappai sóilegende ósedi. Joǵary basqyshqa qarai kóteriledi.
– Sońǵy jyldary termindi aýdarmaý týraly sóz bola bastady. Bul tilimizdiń shubarlanýyna ákelip soqpai ma?
– Tilde tildik kýrizm degen termin bar. Ol sózdiń bárin qazaq tiline aýdarýǵa bolady. Kezinde soǵystan keiin Japoniiada solai boldy. Men óz basym, qazaq tili mamany bolsam da, buǵan qarsymyn. Keibir balamasyn tabýǵa suranyp turatyn sózder bar, keibir sózder aýdarylmaidy, ony internatsionaldyq leksika deimiz. Mysaly, demokratiia, respýblika degen siiaqty sózderdi aýdarýdyń qajeti joq. Biraq bul barlyq sózdi qaldyrý kerek degennen derek bermeidi. Keide sol sózge qaraǵanda bizdiń aýdarmamyz keremet shyǵyp jatady. Mysaly, morojnyi degen orystyń sózin balmuzdaq dep aýdardyq. Bul keremet aýdarylǵan sóz.
– Zań júzinde barlyq mekemeler is-qaǵazdaryn memlekettik tilde júrgizý kerek. Áitkenmen memlekettik mekemelerdiń kóbi orys tilin qoldanady. Kózboiaýshylyqtyń bul túrine qalai tosqaýyl qoia alamyz? Qazaq tilindegi is-qaǵazdy ber deseńiz, kei mekemeler bitip qaldy dep syltaý aitady. Mundai salǵyrttyqqa kim jaýap berýi tiis?
–Eń aldymen, tilge suranys bolýy kerek. Qajettilik bolmasa eshkim oqymaidy. Ony jasamai eshqandai másele sheshilmeidi, Soltústik aimaqtardaǵy turǵyndar bizde tildik orta joq deidi. Dúkenge barsam da, bilet alsam da, qandai mekemege bas suqsam da, orys tilinde ómir súre alamyn, sondyqtan qazaq tiliniń qajeti qansha deidi.Tildik qajettilik jasaýdyń eki joly bar. Biri zańdyq jol. Mysaly, Kanadaǵa barsań aǵylshyn tilinen tapsyrýyń kerek. Sosyn sol eldiń memlekettik tilin bilmeseń, ol elde jumys istei almaisyń. Latviiada memlekettik organdar tómengi organdarǵa orys tilinde qaǵaz jiberse, aiyppul tóleidi. Al bizde she? Qyzylordanyń 98 paiyzy qazaqtar. Oǵan bizdiń ministrlikter qaǵazdy orys tilinde jiberedi. Olar muny qabyldap alyp, qazaqshaǵa aýdarady. Al joǵaryǵa jiberetin qaǵazdaryn orysshaǵa aýdaryp alyp, sosyn jiberedi. Ministrlikke oryssha men qazaqshasy teń barady, biraq olar qazaqsha qaǵazdardy qoqysqa tastaidy, sebebi, ony oqityn adam az.
Ekinshi tásil: Estoniiada 1990 jyldan bastap jappai eston tilinde sóiledi. Dúkenge bireý kelip orys tilinde sóilese, eston tilinde jaýap berdi. Bul qarsylasý emes, tildi tańdaý quqyǵy. Mundai jaǵdaida orystildiler ne ketýleri kerek, ne eston tilin úirenýleri kerek bolady. Estoniia orystary bir- eki jylda eston tilin úirenip aldy. Al muny jasaǵan memleket emes, halyqtyń ózi. Qazaqstanda mundai tásil júrgizý óte qiyn. Bireý osyny talap etse, biz «onda turǵan ne bar?» deimiz. Ókinishti...
– Áńgimeńizge rahmet!
Suhbattasqan, Yqylas ShALǴYNBAI.
