Dástúrli "Tańjaryq oqýlary" ótedi

Dalanews 18 sáý. 2016 08:36 125





2016 jyldyń 19 sáýirinde Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetinde Almaty qalasyndaǵy JOO stýdentteri arasynda «Osy tań kimniń tańy?» atty dástúrli "Tańjaryq oqýlary" ótedi.

Táýelsizdiktiń 25 jyldyǵyna oraı ótkiziletin shara Alash urandy ádebıettiń beldi ókili, ult qaıratkeri, aqyn-aǵartýshy Tańjaryq Joldyulynyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn jas urpaqqa keń kólemde nasıhattaýdy maqsat etedi.

Tańjaryq Joldyuly – Alash ıdeıasyn qytaıdaǵy qazaqtarǵa nasıhattap, halyqty oıatqan qaıratker tulǵa. 1934-1935jj Quljada alǵash qazaq gazetin shyǵaryp redaktory boldy. Tuńǵysh qazaq teatryn ashyp «Shuǵanyń belgisi» qoıylymyn qoıyp, ózi basty róldi oınady. Mektepter ashyp, aǵartý isin jandandyrdy. Ultty oıatqan is-áreketi men shyǵarmalary bıleýshilerge unamaı eki márte túrmege qamaldy. Adam aıtqysyz azaptaýdy kórse de moıymaı ór rýhty óleń, tolǵaý, dastan, ánder jazdy. Deni búgingi urpaqqa jetti. Aqyn shyǵarmalary arqyly ótken ǵasyrdaǵy qytaıdaǵy qazaqtardyń saıası-áleýmettik ómiri, qıyn-qystaýǵa toly taýqymetti tarıhy, mádenıeti men óneri týraly birshama qundy maǵulmat alýǵa bolady. Aqynnyń ómiri men eńbekteri jaıly kóptegen zertteýshilerdiń jaqsy pikirleri bar.

Ult qaıratkeriniń ónegeli ómiri men shabytty shyǵarmashylyǵyn keń kólemde nasıhattaý maqsatynda «Halyqaralyq Tańjaryq zertteý qoǵamdyq qory» quryldy. Jastar arasynda jyl saıyn dástúrli túrde ótkiziletin kezekti Tańjaryq oqýlarynda atalǵan qordyń tusaýy kesiledi. Aqyn ómiri men eńbekteri tóńireginde stýdentterdiń kózqarasy pen pikiri tyńdalady. Jastar aqyn óleńderin mánerlep oqyp, suraqqa jaýap berý arqyly synǵa túsip baq synaıdy. Igi sharaǵa esimi elge belgili ádebıetshi, zertteýshi, aqyn, jazýshy, jýrnalıser jáne oqytýshy, stýdentter qatysady. Tanymal ánshiler Tańjaryq ánderi men tolǵaýlaryn oryndaıdy.

Tańjaryq týraly tulǵalar pikiri

Tańjaryq óleńderinde Qytaı qazaqtarynyń minez-qulqy, turmys-salty, barlyq bolmys-bitimi ap-anyq tur. Tańjaryqty oqyǵannan keıin Qytaı qazaqtary qandaı eken dep İle boılap Quljaǵa, Altaı asyp, Tarbaǵataıǵa barý shart emes. Bári ózimiz, báz-baıaǵy qalpymyz. Ómir tirshiligi, minezdegi ulttyq ereksheligimiz de qaz-qalpynda. Tańjaryq beıýaqtyń beıbaq bulbuly tárizdi. Qansha najaǵaıdaı jarqyldaǵanymen, ol túngi najaǵaı edi. Shirkin, Tákeń – jalǵan dúnıeden tańy atpaı ótken, armanda ketken Tańjaryq boldy.

Zeınolla QABDOLOV


Aqyn lırıka, tolǵaý, mysal óleńder, dastan, óleń roman, qıssa, aıtys óleńderden halqyna otyz myń joldaı mura qaldyrǵan. Osy týyndylary arqyly ol Abaıdyń, Ahmet, Shákárim, Mirjaqyp, Maǵjandardyń Qytaıdaǵy qazaq baýyrlar arasynan kóktegen rýhanı jalǵasy, salaly butaǵy ekendigin tanytty. Qytaıdaǵy qazaqtardyń jazba ádebıetiniń negizin qalasyp, kósh bastaǵan aımúıiz serkesi boldy. Áleýmettik, qoǵamdyq, ózge de ónegeli jumystarynyń nátıjesinde olardyń búgingi damyǵan baspasóziniń, oqý-aǵartýynyń da negizin qalasty. Tańjaryq aqyn, qoǵam qaıratkeri ǵana emes, ánshi, kompozıtor, halyqtyń sal-serilik dástúrin jalǵastyrýshy.

 Qaldarbek NAIMANBAEV


Qazaq ádebıeti dep atalatyn máýeli báıterektiń sándi de eren butaqtary Qytaı memleketinde, ulttyń rýhy men dástúrin saqtaǵan aqyn-jazýshylar ǵoı. Olardyń ishinde Tańjaryqtyń orny alabóten. Kúnestegi eskertkishine gúl shoǵyn qoıyp, shájda qylǵanda Tańjaryqtyń azamattyq sanasy, halyqtyń jany, eshýaqytta kónermeıtin aqyndyǵy at basyn eriksiz burǵyzǵan edi. Mundaı rýhanı kúshke ıe bolǵan daryn eshqashan qazaq jadynan umytylmaıdy.

 Tursynbek KÁKİSHULY


Tańjaryqty bastan-aıaq túgel oqyǵan adam onyń qazaq poezıasyna quıyp jatqan uly arnalardyń biri ekenine esh shúbá keltirmeıdi. Tańjaryq túrme týraly jyrlarynda tek óz qasiretin ǵana aıtyp qoımaı, ózimen taǵdyr-talaıy bir Ahmet pen Mirjaqyptyń, Maǵjan men İlıastyń, Sáken men Beıimbettiń de syrtqa shyǵara almaı ketken kekti ashýyn qosa jyrlaǵandaı áser qaldyrady.

 Qabdesh JUMADİLOV


Ult úshin, urpaq úshin ómir súrip, óleń jazǵan tańǵajaıyp taǵdyrly Tańjaryq aqyn qurmettiń qandaıyna da laıyq ekeni dáleldi kerek etpeıtini aqıqat. Al aqıqatty qurmetteý, aqıqatty baǵalaý – ulttyń ózin-ózi tanýy men ózin-ózi baǵalaýynyń jarqyn kórinisi ekeni daýsyz.

 Nurlan ORAZALIN


 








Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar