Osy jerde Lev Tolstoidyń Maksim Gorkiidi qyspaqtaǵanyn qaperge sala keteiin, proletariiattyń, ateistiktiń uly jazýshysy atanǵan oǵan Lev Tolstoi eń názik jerden suraq qoiady ǵoi.
– Sen Allahtyń bar ekenin bilesiń be? – dep, sonda ol:
– Alla joq qoi, – deidi abdyrap.
Kelbeti salqyn tartqan Lev Tolstoi: – Sen Allahtyń bar ekenin ábden bilesiń, – deidi úni qatqyl shyǵyp. Gorkiidiń óńi qýqyl tartyp, qobaljyp turyp qalady. Jaýap berýge shamasy kelmeidi. Lev Tolstoi sosyn únin báseitip:
– Óitkeni ol Allah seniń qalaýyńdai emes, sondyqtan moiyndamaisyń, – degen. Mine, uly adamdar aqiqattyń aldynda jaltarmaǵan... Ár eki jaǵy da ishtei sezindi, moiyndasa barlyq eńbeginen bas tartýǵa týra keledi oǵan. «Aqyly bar adamnyń sońǵy taban tirer tiianaǵy – Islam». Zamannyń des bermegen jazýshysy, álemdik aqyl-oidyń kórkem úlgisin zerdeleýshi, Nobel syilyǵynan bas tartqan Levtiń sózi osy.
Qoooosh, sonymen taqyrypqa keleiik. Bekbolattyń osy shirek ǵasyrda tasynyń órge domalaǵany sonsha, túrki halyqtaryna keńinen tanylǵan, Shahanovtan da, kóz eti ósken «Murttydan» da ármen dańqy tóske órlegen tulǵa. Maqtaidy dep qalmańdar, tamyrshy oqyrman. Joooooq, der edim qolymdy biraq siltep!
Árine, ult úshin jasaǵan eńbegin eshkim joqqa shyǵarmaidy. Alaida, jaman adam degen jaqsylyǵy joq, jaqsy adam degen qateligi joq adam degen sóz emes. Jaqsy bolmasqa da esh qaqysy joq. Aitýlarǵa qaraǵanda, Stalin ólerden úsh jyl buryn partbiletin tyǵyp tastap, Bekbolattyń atasy namazyn tyǵyp oqyǵan, stalindik repressiia qaqap turǵan kezde. Demek, tatqany tunyq ekeninde daý joq. Kredittik sana saltanat qurǵan qaýymǵa jaqsylyqty úndegenderdiń alǵashqy leginde boldy.
HHI ǵasyr adam aitqysyz aqparattyq soǵys maidany. Jaqsylyqtyń kózin jamandyqpen bekitýdiń alýan paraǵy shyǵyp jatqan kez. Keńestik sotsialistik lágerden shyqqan bir qaýym túrmelik psihologiiany meilinshe sińirgen. Quldyq sana etten ótip, súiekke barǵan, jahandanýdyń alǵashqy soqqysynyń ózine shydas beretin ulttyq bolmys shashylyp qalǵan. Túrkitektes buratana halyqtardyń ishinde josparly soqqydan rýhy tonaý men tutqynǵa túsken el ekenimizdi nesin jasyraiyq. Yqylymnan kele jatqan úsh uly qundylyqqa qarsy shaptyq aldymen. Allah Quranda: «Asyrmen ant etem. Anyǵynda adam balasy sózsiz, ziianda, tek imanǵa kelgen ári izgi amal jasaǵan jáne bir-birine sabyrdy nasiqat etip, ósiettegenderden basqalar» degen. (Asyr súresi, 30 para).
Sol ózimiz qarsy shapqan qundylyqtar bolmasa, eń áýeli adammyn deýdiń ózi artyq. Tań qalatynyń, oǵan ózimiz qarsy turdyq, osydan keiin biz keremetpiz dep aita alamyz ba? Aldymen qazaq tiline qarsy turdyq, odan dilge jaýlyq tanyttyq. Dinge kelgende jaýǵa shapqandai boldyq. Onyń dáleli tarihi sana qalyptastyrǵan asylymyzdy aiaq asty ettik. Mektep oqýlyqtarynda Kenesary handy halyq jaýy dep oqyttyq. Shuryq etken pende joq, qaita zulymdyqty batyrlyq, aldamshyny isker, shyndyqty jalǵan, aqty qara dedik. Dinge kelgende baibalam salyp, tipti qutyryndyq. Dushpanǵa da tilemeitin sózder aittyq. Qudaisyzdyq derti býyn qurtyna ainalǵany sonsha, aldymen oramal men saqalǵa jarmastyq...
Munyń eń jamany: berisi atalarymyz, arysy Allah elshisine qarsylyq tanytý ekenin túsinbedik. Adami qundylyqty arasha taladyq, Islam týraly saýatsyz traktariske deiin úkim shyǵaratyn boldy. Aqyl esi endi kirgen shynashaqtai qyz patsha týraly ǵaibat aitatyn bir túrli kezeń, bir túrli qoǵamǵa kelip, mańdaiymyzdy aiamai soqtyq. Sanasy barlar ishtei yshqynǵan, shyńǵyrǵan kez! Qazaqqa tán bolǵan uiańdyq pen ardy aiaqqa taptaǵan, obal bolady degen opaly sózdiń ózin tepkilep turyp tereń kómgen, nápsi bezderiniń bezgegin jyrlaityn rolikter men áńgimeler saltanat qurǵan, jazyqsyz adam urý men zina úshin maqtanatyn esi aýysqan dáýirge aiaq bastyq. Belgili ǵalym Ibn Bazdyń sózi bar: «Kim aqyretim kúisin dese, ǵalymdardy tildesin, dúniem kúisin dese, patshalardy jamandasyn» degen.
Men biletin Bekbolat osy dodaǵa tústi de ketti. Óitkeni aqyly bútin, imanǵa kelgen adam mundai tolassyz ospadarlyqtarǵa únsiz qarap turýǵa qaqysy joq edi. Tili shyqpaǵan bilik asa jaratpady Bekbolatty. Baqsy, balger, kóripkel, qudaiy tamaqty din dep bilgen halyq ózine ony jat sanady. Eki taýdyń ortasynda qaldy. Sonda da islamǵa shaqyrdy, taýhidty temirqazyq qylyp úndedi.
[caption id="attachment_12090" align="alignright" width="448"]
Onyń aqiqattyń ústinde turyp taýhidty ýaǵyzdaǵanyn qasterleitin edik, alaida búgingi tirligi ne? Tóbemnen Túnniń máiegi ushyp ótken ushaqtyń qanatynda sorǵalap aǵady...Jalǵyzdyń únin, jaiaýdyń shańyn basqan marǵaý túndi aiaimyn.
Osy jerde mazmundy ashý úshin kilteń jerden kilt retinde saqtap otyrǵan ekinshi bir keiipkerdi aitýdy jón kórdim. Demek, oqiǵa mazmunymen tas túiin bailanysty bolǵandyqtan aitamyn. Esimi qazaqtyń azattyǵymen bailanysty Jeltoqsan qozǵalysynyń biregei qairatkeri Talǵat Rysqulbek Noǵaibaiuly bolatyn. Bul jerde oqyrman Bekbolat pen Talǵattyń ne qatysy bar dep shamyrqanýy múmkin. Shynymen de esh qatysy joq. Salystyrmaly ádebiet degen bar, bir nárseniń mánin tereń ashý úshin qoldanylatyn. «Abai men Ábdilda teń be?» deitin Yqylas Ojai dosym.
Sol siiaqty Bekbolat pen Talǵat teń emes. Eń áýeli at-ataǵymen emes, maidanynyń beriktiginen teń emes. «Biikten qulaǵan tas qandai ǵajap, synǵanymen qalady tas qalpynda» degendei, Talǵat dál osyndai alǵan betinen qaitpaityn tastai berik rýh iesi. Búgingi Qazaqiiada taýhidty ustanyp júrgen baýyrlar jeterlik, alaida sony toqtaýsyz ashyp aityp júrgen sanaýly ǵana. Sonyń biri – Talǵat.
Onyń aqiqattyń ústinde turyp taýhidty ýaǵyzdaǵanyn qasterleitin edik, alaida búgingi tirligi ne? Tóbemnen Túnniń máiegi ushyp ótken ushaqtyń qanatynda sorǵalap aǵady...Jalǵyzdyń únin, jaiaýdyń shańyn basqan marǵaý túndi aiaimyn.
Aqiqat pen ar aldynda adal qyzmet etýdi paryz sanaǵan, «Kúnine myń pálege jolyqsań da,Sonda da kúder úzbe bir Alladan» degen taǵylymdy júregine ornyqtyrǵan, imperiialyq pármenniń soqqysyna shydas bergen, azattyq pen qazaqtyqty saqtaý úshin imannyń aýadai kerek ekenin tereń túsingen Qazaqiianyń saýsaqpen sanarlyq batyrlarynyń biri. Bileginiń kúshi bar, júreginiń kúshi joq qanshama essiz sportshylardy batyr dep keldik, jalańashtanǵan eser estradashyl áielderdi juldyz dep keldik. Bul degen masqara ǵoi.
Eń bastysy, rýhani álemi týralyqqa baǵyttalǵan Qudaidyń quly, adamnyń uly. Pendelikten azat, azattyqpen bir týysqan Noǵaibai otbasynda dúniege kelgen, qazaqtyń dańqty estafetasy, namys fenomeni Qairattyń tete inisi. Qairat kezinde shaǵyn aýyldan úlken qalaǵa ulasqan qara tóbelesterde jeti-segiz sodyrdy jalǵyz ózi sulatatyn myqtylyqqa sai qorqý degendi bilmeitin, atynan at úrketin eregiskenin ekpettetpei tynbaityn shalymdy da alymdy jigit boldy. Ultshyl Qairat ózge ult ókilderine rýhyn bermei, Talǵatty ertip baryp jaǵalasqanyn japyryp qaitatyn.
Bir sense, Talǵatqa ǵana sengen. Túrmeden rýhani tirek qylyp hat jazypty tutqyndalǵannan keiin: «Meniń jazamdy, ózderiń estigendei, atý jazasyn 20 jylǵa aýystyrdy. Bul, árine, bireýge qýanysh, bireýge azap. Óz basym buǵan esh qýanǵam joq. Meniń bul ómirde senerim – inim Talǵat qana. Ol men biletin Talǵat bolsa, meni túrmeden shyǵarmai tynbaidy. Aitqanynan qaitpaityn qaisarlyǵy bar» degen. Aitpaǵym, azattyqtyń aldaspany Qairattyń súienishi osy inisi Talǵat ekenin kóp adam bilmeýi múmkin. Búgingi beibit qoǵamda tynyshtyqty túrtpektep batyr bolǵandarǵa tań qalam. Qairattyń ákesi Noǵaibai qaitys bolǵanda eldiń túkpir-túkpirinen sen tur, men ataiyn degen myqty jigitter qaraqorym bolyp qoparylyp kelgen.
Atalarymyzda, islamda týǵan kúnmen quttyqtaý bar ma edi? Múldem joq ekenin, mundai úrdistiń orystardan juqqan dert ekenin basqa bilmese de, Bekbolat myrza bilýge tiis qoi. «Parovoz qalai mańsa, vagondar solai júitkidi» degen sóz beker emes. Adasty degenim osylar. Árkim óz nápsi qalaýymen túrli dinniń jańalyqtaryn qosa berse ne qalady islamnan?
Sol kúni Noǵaibaimen turǵylas dosy Jýasbai da jetken, elýdi eńsergen bul kisiniń qairatyna qairan qalyp jurt ańyz etedi. Tik sekirip turǵan asaýdy ait dep bir aqyryp, jym qylady eken. Janýar dir-dir etip, azamattyń yrqyna kóne beripti. Sosyn qulaqtan ustap, jerge alyp urǵanyn kórgender jyr ǵyp aitady. Quryshtan quiylǵandai batyr qariia daýysyn kóterip, sol kezdegi jyryndy reket atanǵan myqtylarǵa qarap: «Sender myna Qairattyń dańqyna bola keldińder, Noǵaibaidy bilmeisińder. Qairat Noǵaibaidyń tóbeli ǵana, naǵyz qasqa, aitýly kókjal myna Noǵaibaidyń ózi bolatyn, naǵyz batyr edi ǵoi» depti. Demek,Tek degen sózdiń tunyǵy tereńde ekeni osydan da belgili.
[caption id="attachment_12091" align="alignright" width="336"]
Sútten aq, kúnnen jaryq aqiqatty aitýdaǵy batyldyǵy qýantady deidi biraz adam. Endi bir qyrynan qaraǵanda aqiqatty aitqan adamdy kóptegen adam unata bermeidi, sebebi, hakim Abai aitady ǵoi: «Kópte aqyl joq, ebin taýyp, jónge sal» dep. Kópte ádildik joq ekeni jasyryn emes. Álihan Bókeihannyń «halyqqa qyzmet etý bilimnen emes – Imannan» degen ataly sózin jaqsy túsingen Talǵat Rysqulbekovti kóp adam túsinbei júrse, shara ne.
Sonymen basynda Bekbolatty adasty dep oi qozǵaǵan edik. «Altyn kórse, perishte joldan taiypty» degendei. Ne úshin olai bolǵany soqyrǵa taiaq ustatqandai anyq nárse. Aqsha men bilikke satylǵanyn taýhidtaǵy baýyrlar jáne basqalar aityp júr... Bul avtordyń óz sózi deseńizder, qatelesesizder. Bulda tańqalatyn nárse emes. Aqsha kimniń baǵytyn ózine burmaǵan?.. Aqida men taýhid bir dalada qaldy... Shen men shekpenniń qamyn kúittep ketkendei kórinedi de turady... Álde ártúrli qyspaqtarǵa shydas bermedi me eken?..
Ótken qysta ShQO-nyń bas imamy jańa jyldy toilaýǵa bolady dep qoldaý bildirgenine renjip júrgende, «Mai izdeseń, mine, quiryq» degendei, Bekbolat Qazaqstan telearnasynda naýryzdy quttyqtap otyr: «Ulys oń, aq mol bolsyn!» dep. Naýryz «Jańa kún» degen parsylardyń sózinen kelgen Ákýla mazda degen ot qudaiyna tabynatyn mereke. Allah Quranda «Islamǵa tolyq kirińder» deidi. Dinnen az habary bar adamnyń bári biledi búginde. Imamdarda bul merekeniń dinimizge jaqyn emestigin ara-tura aityp jatady.
Allah elshisiniń (s.a.ý) hadis sharifinde: «Eki aittan basqasyn quttyqtaǵan bizden emes» degen. Demek, bidǵat úlken kúnadan da aýyr deidi ǵalymdar. Jáne birde Bekeń – Bekbolat Tileýhan myrza feisbýk áleýmettik jelisinde BAQ-ta isteitin kóz tanysynyń balasynyń týǵan kúnin quttyqtap jatty. Jalpy, tóńireginde júrgender jappai týǵan kún quttyqtaý ádetke ainalǵanyn aitady. Atalarymyzda, islamda týǵan kúnmen quttyqtaý bar ma edi? Múldem joq ekenin, mundai úrdistiń orystardan juqqan dert ekenin basqa bilmese de, Bekbolat myrza bilýge tiis qoi. «Parovoz qalai mańsa, vagondar solai júitkidi» degen sóz beker emes. Adasty degenim osylar. Árkim óz nápsi qalaýymen túrli dinniń jańalyqtaryn qosa berse ne qalady islamnan?
Osy jerde kezindegi parsy patshasy Irakil men múshrik Ábýsýfiian (keiin musylman dinine kiredi) týraly aita ketsek. Irakil: – Onyń (Allah elshisi s.a.ý) dinine kirgennen keiin shyqqan adam bar ma? – deidi.
Sonda Ábýsýfiian: – Onyń dinine kirgen adam shyqqan emes, – deidi.
Parsy patshasy: – Naǵyz aqiqat din osyndai bolady, – deidi. Partiiaǵa kirip, qaita shyǵyp ketken siiaqty, óz usqynymyzǵa kúlkim keledi. Bul jerde eshkimdi sókpeimin de. Jánnatta kedeiler kóp bolady deidi Allah elshisi Muhammed (s.a.ý). Bul da tegin emes shyǵar!
Serik BOQAN
