Almaty qalasynyń ákimdigi uıymdastyrǵan is-sharaǵa saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý jónindegi qalalyq, respýblıkalyq komısıanyń, memlekettik organdardyń ókilderi, ǵalymdar, Almaty qalasy Qoǵamdyq keńesiniń, Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń, QR Prezıdenti muraǵatynyń, respýblıkalyq etnomádenı birlestikterdiń basshylary qatysty.
Almaty qalasy Qoǵamdyq damý basqarmasynyń basshysy D. Esdáýletov quttyqtaý sózin sóılep, memlekettiń damýynda Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy mańyzdy kezeń bolǵandyqtan, osy jyldyń el úshin erekshe máni bar ekenin atap ótti. Ol, sondaı-aq, dóńgelek ústelge «Alash Ordanyń» kórnekti qoǵam qaıratkeri M. Tynyshbaevtyń uly – Sheıh-Alı Daýlet Muhamedjanulynyń shaqyrylǵanyn, 1993 jyly Qazaqstanda «Jappaı qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý týraly» QR Zańy qabyldanǵanyn, 1997 jyly QR Tuńǵysh Prezıdenti N. Á. Nazarbaevtyń sheshimimen 31 mamyr Saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúni bolyp jarıalanǵanyn atap ótti.
Odan keıin Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý jónindegi qalalyq komısıa tóraǵasynyń orynbasary B. Janǵuttın sóz sóıledi, ol qazirgi kezde Memleket basshysy Q. Toqaevtyń Jarlyǵymen Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyq aqtaý jónindegi memlekettik komısıa qurylǵanyn atap ótti.
Osyǵan baılanysty qalalyq komısıa quryldy, olardyń negizgi mindeti 20-50 jyldardaǵy saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyǵymen zań jáne saıası aqtaý bolyp tabylady.
Onyń aıtýynsha, komısıanyń aldynda kóp eńbekti talap etetin jumys tur, komısıa quramynda 51 adam jumys isteıdi, onyń ishinde sarapshylardyń 70%-y ǵylymı dárejege, al 20%-y magıstr dárejesine ıe. Bul óte kásibı quram, bul zertteý jumysynda óte mańyzdy.
Dóńgelek ústel barysynda M. Tynyshbaevtyń uly – 90 jastaǵy aqsaqal Sheıh-Alı Daýlet Muhamedjanuly sóz sóılep, óziniń ákesi, úreımen ótken balalyq shaǵy, sol qıyn jyldar, qýǵyn-súrginge ushyraǵan «Alash Orda» kóshbasshylary týraly áńgimeledi.
Odan keıin QR Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy U. Esdáýlet sóz sóıledi. Sol qaıǵyly oqıǵalar týraly estelikterdi saqtaýdyń mańyzdylyǵyn atap ótken ol jastardy tarıhty zerdeleýge jáne óz elin súıýge shaqyrdy.
İs-sharada QR Prezıdenti Muraǵaty dırektorynyń orynbasary K. Álimǵazınov sóz sóılep, muraǵat materıaldarymen jumys ádistemesi, saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý jónindegi respýblıkalyq komısıanyń aǵymdaǵy kezeńdegi jumysynyń qorytyndylary týraly aıtyp berdi.
Sondaı-aq, belgili ǵalym profesor, tarıh ǵylymdarynyń doktory H. Ábjanov sóz sóılep, Alash Orda kóshbasshylary Á. Bókeıhanovtyń, A. Baıtursynovtyń, M. Tynyshbaevtyń qaıǵyly taǵdyrlary, saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý jónindegi qalalyq jáne respýblıkalyq komısıanyń mańyzy týraly aıtty.
«Dóńgelek ústel» jumysyna B. Qabdýshev, Sh. Zabıh, Z. Tólenova, R. Kámshat, M. Gýbaıdýllına, G. Nurbatyrova, A. Óteǵalıeva sıaqty qalalyq komısıa ókilderi, 20-50 jyldardaǵy qýǵyn-súrginniń negizgi kezeńderi, halyqtardy deportasıalaý, qazaq zıalylarynyń ókilderi J. Dosmuhamedov, T. Júrgenov, O. Jandosov, zertteý jáne muraǵat jumystary týraly áńgimelegen K. Matyjanov, S. Borbasov sıaqty ǵalymdar qatysty.
