Alma Nurmaǵambetova: «Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵynyń kómek-qoldaýy jumyssyz azamattardyń jumysqa turyp ketýine baǵyttalǵan»
– Alma Asharbekqyzy, ózińiz jumys isteitin Nur-Sultan qalasy boiynsha Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy jumyssyz júrgen jandarǵa ataýly áleýmettik kómek taǵaiyndaitynyn bilemiz. Sizderden basqa QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý ministrligi de turmys jaǵdaiy tómen azamattarǵa ataýly áleýmettik kómek beretininen habardarmyz. Olardan sizder taǵaiyndaityn ataýly áleýmettik kómektiń aiyrmashylyǵy qandai? Áńgimemizdi osydan bastasaq.
– Suraǵyńyz oryndy. Kóptegen azamattar osy eki ataýly kómekti shatastyryp jatatyny ras. Bizdiń Halyqty jumyspen qamtý ortalyqtary taǵaiyndaityn ataýly áleýmettik kómektiń maqsaty jumyssyz júrgen azamattardyń jumysqa turyp ketkenshe, olardyń turmys jaǵdaiyn qoldaýǵa baǵyttalǵan. Bizder jumyssyz júrgen azamattardyń kásip ashýyna, jańa mamandyqty igerip, jumysqa turyp ketýin kózdeimiz.
Jalpy, Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy usynatyn áleýmettik kómekter shartty jáne shartsyz dep ekige bólinedi. Shartty áleýmettik kómekke jumysqa jaramdy, 16 jasqa tolǵan jastar men III top múgedektigi bar azamattar ie bola alady.
Qazirgi tańda úi sharýasynda otyrǵan áiel azamattary bizdiń ortalyqqa kelip, qandai da bir kásip bastaý úshin memleket taǵaiyndaǵan qaitarymsyz grantyna qol jetkizýge umtylady. Nur-Sultan qalasyndaǵy áiel azamattar arasynda osy grant óte tanymal. Memlekettiń qaitarymsyz grantyna ie bolyp, shaǵyn kásipterin ashyp, tirshiligin dóńgeletip otyrǵan qyz-kelinshekter de jetkilikti. Óz basym memlekettiń úi sharýasyndaǵy áiel azamattarǵa usynǵan jobasy názik jandylardyń kásipkerlik qyryn asha tústi dep aitýǵa bolady.
Granttyń mólsheri 583 myń teńgeni quraidy. Grantqa ie bolǵan áiel azamattar memlekettiń qoldaý qarajatyna ie bolǵan soń 6 aidan keiin qujatta kórsetilgendei, kásibin damytý úshin qandai qural-jabdyqtar satyp alǵanynyń esebin ortalyqqa tabystaýy kerek. Eger olar memlekettiń kásip ashý úshin bólgen qarjysyn basqa maqsatqa jumsap, esebin durys tapsyrmasa, Halyqty jumyspen qamtý ortalyqtary bólingen qarajatty sottyń kómegimen óndirip alýǵa májbúr bolady.
Jalpy, kásibin bastaýǵa niettengen azamattar bizge ótinish tapsyrǵan sátti, bizder memlekettik qaitarymsyz granttyń qandai maqsatqa jumsalýy kerek ekenin bastan-aiaq túsindiremiz. Sondyqtan memleket qarjysyn maqsatsyz jumsaǵan áiel azamattar bolǵan emes.
Keibir azamattar qandai da bir mamandyqty igermegendikten, jumysqa tura almai qinalatyny belgili. Bizdiń Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy mundai azamattarǵa da kómek-qoldaýyn kórsetip keledi. Ortalyqqa ótinishpen kelgen azamattardy qaita mamandandyratyn 3-6 ailyq kýrstarymyz jumys isteidi. Qandai da bir mamandyqqa ie bolý maqsatynda osy kýrstardy oqýǵa den qoiǵan azamattarǵa stipendiia men ataýly áleýmettik kómek taǵaiyndalady.
Budan basqa, eki jyl qatarynan eń tómengi ailyq kórsetkishi boiynsha jumys istep júrgen azamattardyń da ataýly áleýmettik kómekke ie bolýyna múmkindigi bar. Bul baǵytta ótinish tapsyrǵan azamattardyń eki jyl mólsherinde qansha áleýmettik tólemder tólegenin anyqtap, azamattyń shynymen de, belgilengen aralyqta ailyǵynyń deńgeii eń tómengi mólsherde bolǵanyna kóz jetkizgennen keiin 6 aiǵa ataýly áleýmettik kómek tólenedi.
Budan basqa, «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy» baǵdarlamasy aiasynda ortalyqqa jumys izdep kelgen azamattarǵa qol eńbegine negizdelgen, qandai da bir mamandyqty qajetsinbeitin túrli jumystardy usynamyz. Olardyń ailyq jalaqysy 100-150 myń teńgeniń aralyǵynda bolady.
– Al shartsyz áleýmettik kómekke kimderdiń ie bolatynyn aita ketseńiz?
– Shartsyz áleýmettik kómekti I-II toptaǵy múgedekter men úsh jylǵa deiin bala kútimi boiynsha úide otyrǵan analar ala alady. Buryndary analardyń bala kútimi 7 jylǵa deiin sozylýshy edi. Keiinnen oǵan ózgerister enip, analardyń bala kútimi ýaqyty 3 jylǵa tómendedi. Osy rette keibir analar Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy tóleitin qarajatty memlekettiń balalardyń járdemaqysymen shatastyryp jatady. Munyń balalarǵa tólenetin járdemaqyǵa eshqandai qatysy joq. Ortalyqtyń tóleitin ataýly áleýmettik kómegin jumysqa jaramsyz kezde tólenetin tólem dep qabyldaǵan lázim.
– Osy bir jerdi tarqatyp aitsańyz. Keibirýler «ailyǵymyz asyp ketip, ataýly áleýmettik kómekke ie bola almadyq» dep renishin aityp jatady. Mundai azamattar sizderdiń jumystaryńyzdy túsinbegendikten osyndai áńgime aitatyn siiaqty ma?..
– Durys aitasyz. Aitalyq, bir otbasynda bes adam bar delik. Erli-zaiyptylar jáne zeinet jasyndaǵy anasy men bir balasy. Álgi otbasynyń anasy ekinshi sábiin ómirge ákelip, olardyń januiasyna besinshi adam qosyldy. Ákeleri jumys istep tabys tabady. Biraq onyń tabysy elimizdegi kedeishiliktiń shekti mólsherinen tómen. Osy rette kedeishiliktiń shekti mólsherin ár aimaqtyń ekonomikalyq múmkinshiligi eskerilip, belgilenetinin aita ketýimiz kerek.
Aitalyq, qazirgi tańda Nur-Sultan qalasynda adam basyna shaqqanda kedeishiliktiń 30 855 teńgeni quraidy. Eger otaǵasynyń tapqan ailyq tabysy januiadaǵy 5 adamǵa shaqqanda kedeishiliktiń shekti mólsherine jetpese, mundai otbasynyń Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy taǵaiyndaityn ataýly áleýmettik kómekti alýǵa quqyǵy bar.
Bul úshin bizdiń ortalyqqa kelip ótinish tapsyrýy tiis. Budan keiin jergilikti jerdegi ýchaskelik komissiianyń músheleri otbasyna baryp, olardyń áleýmettik jaǵdaiyna taldaý jasap, óz usynystaryn bizge joldaidy. Osy aralyqta bizdiń qyzmetkerler memlekettik bazalar arqyly ataýly áleýmettik kómekke ótinish tapsyrǵan azamattyń tapqan tabys otbasy múshelerine shaqqanda kedeishiliktiń shekti mólsherinen tómen ekenin anyqtaidy.
Zań talaptaryn jetik bilmeitin azamattar keide «biz osy jerde turyp jatyrmyz» dep jalǵan mekenjaidy kórsetedi. Jergilikti ýchaskelik komissiia álgi jerge otbasynyń áleýmettik jaǵdaiyna taldaý jasaý úshin barǵanda eshkimdi tappai keri qaitady. Mundai jaǵdaida ortalyqqa jalǵan aqparat bergen azamattardyń 6 aiǵa deiin ótinish berýine zań sheńberinde shekteý qoiýǵa májbúr bolady.
– Elordada turyp, jumys isteitin biraq turaqty tirkeýi joq otbasylardyń máselesi qalai sheshiledi?
– Zań boiynsha Nur-Sultan qalasy boiynsha Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy taǵaiyndaityn ataýly áleýmettik kómekke qol jetkizgisi kelgen azamattardyń qala boiynsha turaqty tirkeýi bolýy kerek. Mundai turaqty tirkeýi joq azamattardyń ýaqytsha tirkeýi 6 aidan asqannan keiin ǵana ataýly áleýmettik kómekti alýǵa ótinish tapsyra alady.
Eger ýaqytsha tirkeýi nemese turaqty tirkeýi bir jerde, al turǵylyqty jeri basqa jerde bolsa, ótinishte turyp jatqan jerin kórsetýi tiis. Óitkeni jergilikti jerdegi ýchaskelik komissiia músheleri ótinishte kórsetilgen meken-jaiǵa baryp, otbasynyń áleýmettik jaǵdaiyna taldaý jasaýy kerek. Keibir azamattar sony túsinbei ótinishterine basqa mekenjaidy jazyp, túsinispeýshilikke boi aldyryp jatady.
Budan basqa, keibir jaǵdailarda ótinish tapsyrǵan azamattardyń balalary basqa qalalardaǵy memlekettik oqý oryndardyń internatynda jatyp, bilim alyp jatady. Bizder muny da tekseremiz. Óitkeni ataýly áleýmettik kómek árbir otbasy múshelerine eseptelinip, tólenedi. Mundaidy jasyryp qalý múmkin emes. Onyń bári memlekettik bazada tur. Balańyz memlekettiń esebinen bilim alyp jatsa, oǵan ataýly áleýmettik kómek alý zańmen tyiym salynady. Muny eskerý kerek.
– Alma hanym, Nur-Sultan qalasy Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy azamattardyń ataýly áleýmettik kómek alý úshin tapsyrǵan ótinishin qansha kúnde qarastyryp, sheshim qabyldaidy?
– Bizge azamattar ótinish tapsyrǵan kúnnen bastap 15 jumys kúni ishinde naqty sheshim qabyldanady. Alǵashqy úsh kúnde ótinish berýshiniń qujattarymen ortalyq qyzmetkerleri jumys isteidi. Budan keiin ýchaskelik komissiia músheleri ótinish tapsyrǵan otbasyna baryp, olardyń áleýmettik jaǵdaiyna taldaý jasaidy. Sodan keiin Nur-Sultan qalasynyń Jumyspen qamtý jáne áleýmettik qorǵaý basqarmasyna joldaimyz.
Keide ótinish tapsyrǵan otbasynyń qujattaryn teksergende áńgime arasynda aitylǵandai, balalary basqa qalalarda bilim alyp jatsa, bizder sol jaqqa suraý jiberip, ózimizge qajetti málimetti alǵansha kútemiz. Ómir bolǵan soń, ózge aimaqtar men túrli vedomstvolarǵa suraý jiberetin kezderimiz jii bolmasa da ara-tura oryn alyp turady. Mundai jaǵdaida ótinishti qaraý merzimi 30 jumys kúnine deiin sozylatynyn eskertemiz. Eger jibergen suraýymyzǵa ońdy jaýap alyp, ótinish tapsyrýshy qujattary durys bolyp jatsa, áleýmettik tólem tóleý barysynda ótinish tapsyrǵan kúnnen bastap tólem tólenedi.
– Áńgimeńizge raqmet!
Suhbattasqan Nurlan Jumaqanov
