– Alma Asharbekqyzy, ózińiz jumys isteıtin Nur-Sultan qalasy boıynsha Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy jumyssyz júrgen jandarǵa ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndaıtynyn bilemiz. Sizderden basqa QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi de turmys jaǵdaıy tómen azamattarǵa ataýly áleýmettik kómek beretininen habardarmyz. Olardan sizder taǵaıyndaıtyn ataýly áleýmettik kómektiń aıyrmashylyǵy qandaı? Áńgimemizdi osydan bastasaq.
– Suraǵyńyz oryndy. Kóptegen azamattar osy eki ataýly kómekti shatastyryp jatatyny ras. Bizdiń Halyqty jumyspen qamtý ortalyqtary taǵaıyndaıtyn ataýly áleýmettik kómektiń maqsaty jumyssyz júrgen azamattardyń jumysqa turyp ketkenshe, olardyń turmys jaǵdaıyn qoldaýǵa baǵyttalǵan. Bizder jumyssyz júrgen azamattardyń kásip ashýyna, jańa mamandyqty ıgerip, jumysqa turyp ketýin kózdeımiz.
Jalpy, Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy usynatyn áleýmettik kómekter shartty jáne shartsyz dep ekige bólinedi. Shartty áleýmettik kómekke jumysqa jaramdy, 16 jasqa tolǵan jastar men İİİ top múgedektigi bar azamattar ıe bola alady.
Qazirgi tańda úı sharýasynda otyrǵan áıel azamattary bizdiń ortalyqqa kelip, qandaı da bir kásip bastaý úshin memleket taǵaıyndaǵan qaıtarymsyz grantyna qol jetkizýge umtylady. Nur-Sultan qalasyndaǵy áıel azamattar arasynda osy grant óte tanymal. Memlekettiń qaıtarymsyz grantyna ıe bolyp, shaǵyn kásipterin ashyp, tirshiligin dóńgeletip otyrǵan qyz-kelinshekter de jetkilikti. Óz basym memlekettiń úı sharýasyndaǵy áıel azamattarǵa usynǵan jobasy názik jandylardyń kásipkerlik qyryn asha tústi dep aıtýǵa bolady.
Granttyń mólsheri 583 myń teńgeni quraıdy. Grantqa ıe bolǵan áıel azamattar memlekettiń qoldaý qarajatyna ıe bolǵan soń 6 aıdan keıin qujatta kórsetilgendeı, kásibin damytý úshin qandaı qural-jabdyqtar satyp alǵanynyń esebin ortalyqqa tabystaýy kerek. Eger olar memlekettiń kásip ashý úshin bólgen qarjysyn basqa maqsatqa jumsap, esebin durys tapsyrmasa, Halyqty jumyspen qamtý ortalyqtary bólingen qarajatty sottyń kómegimen óndirip alýǵa májbúr bolady.
Jalpy, kásibin bastaýǵa nıettengen azamattar bizge ótinish tapsyrǵan sátti, bizder memlekettik qaıtarymsyz granttyń qandaı maqsatqa jumsalýy kerek ekenin bastan-aıaq túsindiremiz. Sondyqtan memleket qarjysyn maqsatsyz jumsaǵan áıel azamattar bolǵan emes.
Keıbir azamattar qandaı da bir mamandyqty ıgermegendikten, jumysqa tura almaı qınalatyny belgili. Bizdiń Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy mundaı azamattarǵa da kómek-qoldaýyn kórsetip keledi. Ortalyqqa ótinishpen kelgen azamattardy qaıta mamandandyratyn 3-6 aılyq kýrstarymyz jumys isteıdi. Qandaı da bir mamandyqqa ıe bolý maqsatynda osy kýrstardy oqýǵa den qoıǵan azamattarǵa stıpendıa men ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndalady.
Budan basqa, eki jyl qatarynan eń tómengi aılyq kórsetkishi boıynsha jumys istep júrgen azamattardyń da ataýly áleýmettik kómekke ıe bolýyna múmkindigi bar. Bul baǵytta ótinish tapsyrǵan azamattardyń eki jyl mólsherinde qansha áleýmettik tólemder tólegenin anyqtap, azamattyń shynymen de, belgilengen aralyqta aılyǵynyń deńgeıi eń tómengi mólsherde bolǵanyna kóz jetkizgennen keıin 6 aıǵa ataýly áleýmettik kómek tólenedi.
Budan basqa, «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy» baǵdarlamasy aıasynda ortalyqqa jumys izdep kelgen azamattarǵa qol eńbegine negizdelgen, qandaı da bir mamandyqty qajetsinbeıtin túrli jumystardy usynamyz. Olardyń aılyq jalaqysy 100-150 myń teńgeniń aralyǵynda bolady.
– Al shartsyz áleýmettik kómekke kimderdiń ıe bolatynyn aıta ketseńiz?
– Shartsyz áleýmettik kómekti İ-İİ toptaǵy múgedekter men úsh jylǵa deıin bala kútimi boıynsha úıde otyrǵan analar ala alady. Buryndary analardyń bala kútimi 7 jylǵa deıin sozylýshy edi. Keıinnen oǵan ózgerister enip, analardyń bala kútimi ýaqyty 3 jylǵa tómendedi. Osy rette keıbir analar Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy tóleıtin qarajatty memlekettiń balalardyń járdemaqysymen shatastyryp jatady. Munyń balalarǵa tólenetin járdemaqyǵa eshqandaı qatysy joq. Ortalyqtyń tóleıtin ataýly áleýmettik kómegin jumysqa jaramsyz kezde tólenetin tólem dep qabyldaǵan lázim.
– Osy bir jerdi tarqatyp aıtsańyz. Keıbirýler «aılyǵymyz asyp ketip, ataýly áleýmettik kómekke ıe bola almadyq» dep renishin aıtyp jatady. Mundaı azamattar sizderdiń jumystaryńyzdy túsinbegendikten osyndaı áńgime aıtatyn sıaqty ma?..
– Durys aıtasyz. Aıtalyq, bir otbasynda bes adam bar delik. Erli-zaıyptylar jáne zeınet jasyndaǵy anasy men bir balasy. Álgi otbasynyń anasy ekinshi sábıin ómirge ákelip, olardyń januıasyna besinshi adam qosyldy. Ákeleri jumys istep tabys tabady. Biraq onyń tabysy elimizdegi kedeıshiliktiń shekti mólsherinen tómen. Osy rette kedeıshiliktiń shekti mólsherin ár aımaqtyń ekonomıkalyq múmkinshiligi eskerilip, belgilenetinin aıta ketýimiz kerek.
Aıtalyq, qazirgi tańda Nur-Sultan qalasynda adam basyna shaqqanda kedeıshiliktiń 30 855 teńgeni quraıdy. Eger otaǵasynyń tapqan aılyq tabysy januıadaǵy 5 adamǵa shaqqanda kedeıshiliktiń shekti mólsherine jetpese, mundaı otbasynyń Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy taǵaıyndaıtyn ataýly áleýmettik kómekti alýǵa quqyǵy bar.
Bul úshin bizdiń ortalyqqa kelip ótinish tapsyrýy tıis. Budan keıin jergilikti jerdegi ýchaskelik komısıanyń músheleri otbasyna baryp, olardyń áleýmettik jaǵdaıyna taldaý jasap, óz usynystaryn bizge joldaıdy. Osy aralyqta bizdiń qyzmetkerler memlekettik bazalar arqyly ataýly áleýmettik kómekke ótinish tapsyrǵan azamattyń tapqan tabys otbasy múshelerine shaqqanda kedeıshiliktiń shekti mólsherinen tómen ekenin anyqtaıdy.
Zań talaptaryn jetik bilmeıtin azamattar keıde «biz osy jerde turyp jatyrmyz» dep jalǵan mekenjaıdy kórsetedi. Jergilikti ýchaskelik komısıa álgi jerge otbasynyń áleýmettik jaǵdaıyna taldaý jasaý úshin barǵanda eshkimdi tappaı keri qaıtady. Mundaı jaǵdaıda ortalyqqa jalǵan aqparat bergen azamattardyń 6 aıǵa deıin ótinish berýine zań sheńberinde shekteý qoıýǵa májbúr bolady.
– Elordada turyp, jumys isteıtin biraq turaqty tirkeýi joq otbasylardyń máselesi qalaı sheshiledi?
– Zań boıynsha Nur-Sultan qalasy boıynsha Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy taǵaıyndaıtyn ataýly áleýmettik kómekke qol jetkizgisi kelgen azamattardyń qala boıynsha turaqty tirkeýi bolýy kerek. Mundaı turaqty tirkeýi joq azamattardyń ýaqytsha tirkeýi 6 aıdan asqannan keıin ǵana ataýly áleýmettik kómekti alýǵa ótinish tapsyra alady.
Eger ýaqytsha tirkeýi nemese turaqty tirkeýi bir jerde, al turǵylyqty jeri basqa jerde bolsa, ótinishte turyp jatqan jerin kórsetýi tıis. Óıtkeni jergilikti jerdegi ýchaskelik komısıa músheleri ótinishte kórsetilgen meken-jaıǵa baryp, otbasynyń áleýmettik jaǵdaıyna taldaý jasaýy kerek. Keıbir azamattar sony túsinbeı ótinishterine basqa mekenjaıdy jazyp, túsinispeýshilikke boı aldyryp jatady.
Budan basqa, keıbir jaǵdaılarda ótinish tapsyrǵan azamattardyń balalary basqa qalalardaǵy memlekettik oqý oryndardyń ınternatynda jatyp, bilim alyp jatady. Bizder muny da tekseremiz. Óıtkeni ataýly áleýmettik kómek árbir otbasy múshelerine eseptelinip, tólenedi. Mundaıdy jasyryp qalý múmkin emes. Onyń bári memlekettik bazada tur. Balańyz memlekettiń esebinen bilim alyp jatsa, oǵan ataýly áleýmettik kómek alý zańmen tyıym salynady. Muny eskerý kerek.
– Alma hanym, Nur-Sultan qalasy Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy azamattardyń ataýly áleýmettik kómek alý úshin tapsyrǵan ótinishin qansha kúnde qarastyryp, sheshim qabyldaıdy?
– Bizge azamattar ótinish tapsyrǵan kúnnen bastap 15 jumys kúni ishinde naqty sheshim qabyldanady. Alǵashqy úsh kúnde ótinish berýshiniń qujattarymen ortalyq qyzmetkerleri jumys isteıdi. Budan keıin ýchaskelik komısıa músheleri ótinish tapsyrǵan otbasyna baryp, olardyń áleýmettik jaǵdaıyna taldaý jasaıdy. Sodan keıin Nur-Sultan qalasynyń Jumyspen qamtý jáne áleýmettik qorǵaý basqarmasyna joldaımyz.
Keıde ótinish tapsyrǵan otbasynyń qujattaryn teksergende áńgime arasynda aıtylǵandaı, balalary basqa qalalarda bilim alyp jatsa, bizder sol jaqqa suraý jiberip, ózimizge qajetti málimetti alǵansha kútemiz. Ómir bolǵan soń, ózge aımaqtar men túrli vedomstvolarǵa suraý jiberetin kezderimiz jıi bolmasa da ara-tura oryn alyp turady. Mundaı jaǵdaıda ótinishti qaraý merzimi 30 jumys kúnine deıin sozylatynyn eskertemiz. Eger jibergen suraýymyzǵa ońdy jaýap alyp, ótinish tapsyrýshy qujattary durys bolyp jatsa, áleýmettik tólem tóleý barysynda ótinish tapsyrǵan kúnnen bastap tólem tólenedi.
– Áńgimeńizge raqmet!
Suhbattasqan Nurlan Jumaqanov
