«Biz ıadrolyq qarýsyzdaný jáne taratpaý máselesine belsene aralasamyz. Maqsat – jappaı qyryp-joıatyn qarýǵa qatysty barlyq áreketterdi absolútti toqtatý. Al úshinshi basymdyq – Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń bıologıalyq qaýipsizdik jónindegi halyqaralyq agenttik qurý týraly bastamasyn júzege asyrý. Bul COVID-19 sıaqty pandemıalyq qubylystarmen, sondaı-aq bıoterrorızmniń keıbir yqtımal qaýipterimen kúresý kontekstinde mańyzdy ról atqarady», - degen-di Aqan Rahmetýllın.
Onyń sózine qaraǵanda, kelesi kezekte turaqty damý maqsattaryna qol jetkizý de kún tártibinen túspek emes. Bul Qazaqstannyń ǵana emes, uıymǵa múshe barlyq memleketterdiń aldynda turǵan aýqymdy mindetterdiń biri. Buǵan kedeılikten qutylý, klımattyń ózgerýine qarsy kúres jáne tutastaı alǵanda búkil adamzattyń odan ári damýyna qatysty máselelerdiń óte úlken blogy kiredi.
Bul jerde biz nazar aýdaratyn nárselerdi de bólek atap ótýge bolady, ol – genderlik teńdik, áıelderdiń qoǵamdaǵy jaǵdaıyn jaqsartý.
Halyqaralyq uıymnyń janyndaǵy Turaqty ókil Qazaqstannyń BUU júıesindegi róli týraly da áńgimeleıdi. Bul jerde bizdiń rólimiz kópvektorly syrtqy saıasatpen aıqyndalady. Kezinde Elbasy bizdiń syrtqy saıasatymyzdyń sıpaty geosaıası jaǵdaıǵa, BUU Qaýipsizdik Keńesiniń turaqty músheleri bolyp tabylatyn Reseı, Qytaı sıaqty derjavalarǵa jaqyndyǵymen baılanysty strategıalyq tepe-teńdikke ıe bolýy kerektigin atap ótken. Sondaı-aq olar ıadrolyq qarýǵa ıe. Sol sebepten de Birikken Ulttar Uıymyna múshe bolǵan 31 jyl ishinde Qazaqstan týraly birkelki jáne óte jaqsy dostyq qarym-qatynastary qalyptasqan memleket retindegi pikir qalyptasty.
– Beıbitshilik pen qaýipsizdik máselesi tek soǵysty toqtatý máselesi emes. Árıne, eń aldymen soǵystar men qaqtyǵystardy toqtatý kerek. Biraq beıbitshilik pen qaýipsizdikti saqtaý – bul qaýipsizdikke, sondaı-aq áleýmettik-ekonomıkalyq damýǵa qatysty máselelerdiń úlken kesheni. Qazaqstan táýelsizdik alǵannan beri halyqaralyq qarýsyzdaný men taratpaýdy ilgeriletýde belsendi pozısıany ustanyp keledi. Iadrolyq qarýdan qutyldyq, ıaǵnı ózgege úlgi kórsettik, Semeı ıadrolyq polıgonyn japtyq. Buǵan uıymǵa múshe barlyq elder, ásirese, úlken bestik (ıadrolyq qarýy bar bes el – AQSH, Anglıa, Reseı, Qytaı, Fransıa) basa nazar aýdardy. Áli de sheshimin kútken suraqtar bar, biz olarmen belsendi jumys istep jatyrmyz, – dep túsindiredi Aqan Rahmetýllın.
Rasynda, biz ıadrolyq qarýsyzdaný men taratpaý baǵytyndaǵy barlyq qujattarǵa qol qoıǵan elmiz. Jaqynda ǵana ıadrolyq qarýǵa tyıym salý týraly shartqa kelisetinimizdi bildirdik. Qazaqstan onyń tolyqqandy múshesi. Onyń ústine, kelesi jyly bul shartqa bizdiń elimiz tóraǵalyq etedi. Biz úshinshi tóraǵa bolamyz.
BUU-daǵy ókilimiz Qazaqstan da lańkestikpen kúreske kúsh salyp jatqanyn málimdedi. Aýǵanstandaǵy bılik aýysqanyna bárimiz kýá boldyq, sodan keıin ol jaqtan lańkestik kórinister qaýpi kúsheıe tústi. Al jalpy bul qaýip búkil álemde kúsheıip, túrli toptar paıda boldy, sonyń ishinde Taıaý Shyǵys pen Afrıkada, tipti órship tur. Al jahandaný jaǵdaıynda bul qaýip bizge de áser etýi múmkin. Óıtkeni, biz oqshaýlanǵan el emespiz. Sondyqtan da osy máselege belsendi túrde atsalysyp jatyrmyz, terorızmge qarsy is-qımyl jónindegi BUU-nyń 19 negizgi qujatyna qol qoıdyq, ony belsendi túrde júzege asyrýdamyz. Sonymen qatar, Qazaqstan – Ortalyq Azıa úshin terorızmge qarsy jahandyq strategıany júzege asyrý jónindegi birlesken is-qımyl josparynyń múshesi. Onda elderdiń lańkestikpen kúresý úshin qandaı qadamdar jasaý kerektigi jan-jaqty kórsetilgen.
«Genderlik teńdik týraly aıtsaq, bul bizdiń áıelderimiz ben qyzdarymyzdyń jalpy qaýipsizdigine de áser etedi. Sondyqtan da búginde genderlik teńdikti nasıhattaýǵa erekshe kóńil bólip jatyrmyz.
Baıqalyp turǵandaı, biz jumys isteıtin máselelerdiń aýqymy aıtarlyqtaı keń. Mysaly, qaýipsizdik isterimen qatar, densaýlyq saqtaý júıesiniń problemalarymen de aınalysamyz. 1978 jyly Almatyda DDU-nyń alǵashqy medısınalyq-sanıtarıalyq kómek jónindegi konferensıasy ótti jáne sol jerde alǵashqy medısınalyq kómek kórsetýdiń negizin qalaǵan Almaty deklarasıasy qabyldandy.
Qazaqstan BUU bitimgershilik mısıalaryna da belsendi qatysady. Bizdiń bitimgershilik kúshterimiz Lıvanda, Malıde, Batys Saharada jáne Ortalyq Afrıka Respýblıkasynda bar», - degen BUU janyndaǵy Qazaqstannyń Turaqty ókili.
Buǵan qosa, ol bizdiń álemdegi teńizge shyǵa almaıtyn eń iri damýshy el ekenimizdi alǵa tartady. Bul syrtqy faktorlarda kóbirek osaldyq týdyrady eken. Óıtkeni, bizde syrtqy naryqqa shyǵý múmkindigi joq, sondyqtan eksporttyq aǵyndarymyzdy ártaraptandyrý mańyzdy jáne álem elderiniń úlken toby munymen betpe-bet kelip otyr. Qazaqstan úlken memleket qana emes, sol bir geografıalyq osal memleketterdiń máselesin sheshýdiń mańyzdylyǵyn túsinetin tarap ekenin de bilgen jón. Biz 2020-2021 jyldary osy elder tobyna jahandyq tóraǵalyq ettik. Bul topqa 520 mıllıon halqy bar 32 memleket kiredi. Ras, bul sonshalyqty kóp bolmasa da, báribir jarty mıllıard adamnyń ómiri.
Qazirgi álemde ártúrli dindi ustanatyn etnostar men ulttardyń beıbit ómir súrýi de mańyzdy ról atqarady. Sol sebepten de elimiz 50-den astam eldiń ókilderi qatysatyn Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezin uıymdastyrýdy dástúrge aınaldyrǵan.
– Aýǵanstan – bizdiń kórshimiz. Biz bul elde beıbitshilik pen qaýipsizdiktiń tezirek ornaýyna múddelimiz. Bul – birinshi mısıa. Sondaı-aq, bizdiń eksporttyq aǵyndarymyzdy ártaraptandyrýdy eskersek, Aýǵanstan biz úshin tranzıttik habqa aınalady. Sol sebepten de Qazaqstan bul elde beıbitshilikti nyǵaıtýǵa tyrysýda. Kezinde joǵary oqý oryndarynda aýǵandyq stýdentterdi oqytýdy, gýmanıtarlyq kómek jetkizýdi uıymdastyrdyq. Al 2021 jyldyń tamyzynda ol jerde bılik aýysqanda, BUU mısıasyn Aýǵanstannan qaıta jiberý máselesi týyndady. BUU Qazaqstanǵa bet burdy, bizdiń bılik Almatyda ornalasqan mısıany qabyldaýǵa daıyn ekendikterin bildirdi. Negizinde, qazir Aýǵanstandaǵy qaýipsizdik jaǵdaıy birshama turaqy, sondyqtan negizgi mısıa keıinge qaldy, – dedi Aqan Rahmetýllın.
Joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, Qazaqstan ıadrolyq qarýǵa tyıym salý týraly shartty ázirleýge belsendi qatysty. Kelesi jyldan bastap biz eki jyldyq merzimge osy shart boıynsha konferensıaǵa tóraǵalyq etemiz. Osyǵan baılanysty Turaqty ókildiń paıymy mynadaı: «Bul organdy basqarǵan kezde biz osy memleketterge yqpal etýge tyrysamyz dep úmittenemiz. Árıne, bul – órshil jáne kúrdeli mindet, biraq bizdiń Reseı jáne AQSH-pen, barlyq «bestik» eldermen strategıalyq qarym-qatynastarymyz bar. Sondyqtan biz, árıne, ulttyq jáne ekijaqty deńgeıdegi qarym-qatynas sheńberinen shyqpaımyz. Bul osy elderdiń halyqaralyq rıtorıkasynda az da bolsa qarýsyzdanýǵa jáne ıadrolyq qarýǵa azyraq súıenýge kirisetin alǵashqy qadamy bolmaq».
