«Biz iadrolyq qarýsyzdaný jáne taratpaý máselesine belsene aralasamyz. Maqsat – jappai qyryp-joiatyn qarýǵa qatysty barlyq áreketterdi absoliýtti toqtatý. Al úshinshi basymdyq – Prezident Qasym-Jomart Toqaevtyń biologiialyq qaýipsizdik jónindegi halyqaralyq agenttik qurý týraly bastamasyn júzege asyrý. Bul COVID-19 siiaqty pandemiialyq qubylystarmen, sondai-aq bioterrorizmniń keibir yqtimal qaýipterimen kúresý kontekstinde mańyzdy ról atqarady», - degen-di Aqan Rahmetýllin.
Onyń sózine qaraǵanda, kelesi kezekte turaqty damý maqsattaryna qol jetkizý de kún tártibinen túspek emes. Bul Qazaqstannyń ǵana emes, uiymǵa múshe barlyq memleketterdiń aldynda turǵan aýqymdy mindetterdiń biri. Buǵan kedeilikten qutylý, klimattyń ózgerýine qarsy kúres jáne tutastai alǵanda búkil adamzattyń odan ári damýyna qatysty máselelerdiń óte úlken blogy kiredi.
Bul jerde biz nazar aýdaratyn nárselerdi de bólek atap ótýge bolady, ol – genderlik teńdik, áielderdiń qoǵamdaǵy jaǵdaiyn jaqsartý.
Halyqaralyq uiymnyń janyndaǵy Turaqty ókil Qazaqstannyń BUU júiesindegi róli týraly da áńgimeleidi. Bul jerde bizdiń rólimiz kópvektorly syrtqy saiasatpen aiqyndalady. Kezinde Elbasy bizdiń syrtqy saiasatymyzdyń sipaty geosaiasi jaǵdaiǵa, BUU Qaýipsizdik Keńesiniń turaqty músheleri bolyp tabylatyn Resei, Qytai siiaqty derjavalarǵa jaqyndyǵymen bailanysty strategiialyq tepe-teńdikke ie bolýy kerektigin atap ótken. Sondai-aq olar iadrolyq qarýǵa ie. Sol sebepten de Birikken Ulttar Uiymyna múshe bolǵan 31 jyl ishinde Qazaqstan týraly birkelki jáne óte jaqsy dostyq qarym-qatynastary qalyptasqan memleket retindegi pikir qalyptasty.
– Beibitshilik pen qaýipsizdik máselesi tek soǵysty toqtatý máselesi emes. Árine, eń aldymen soǵystar men qaqtyǵystardy toqtatý kerek. Biraq beibitshilik pen qaýipsizdikti saqtaý – bul qaýipsizdikke, sondai-aq áleýmettik-ekonomikalyq damýǵa qatysty máselelerdiń úlken kesheni. Qazaqstan táýelsizdik alǵannan beri halyqaralyq qarýsyzdaný men taratpaýdy ilgeriletýde belsendi pozitsiiany ustanyp keledi. Iadrolyq qarýdan qutyldyq, iaǵni ózgege úlgi kórsettik, Semei iadrolyq poligonyn japtyq. Buǵan uiymǵa múshe barlyq elder, ásirese, úlken bestik (iadrolyq qarýy bar bes el – AQSh, Angliia, Resei, Qytai, Frantsiia) basa nazar aýdardy. Áli de sheshimin kútken suraqtar bar, biz olarmen belsendi jumys istep jatyrmyz, – dep túsindiredi Aqan Rahmetýllin.
Rasynda, biz iadrolyq qarýsyzdaný men taratpaý baǵytyndaǵy barlyq qujattarǵa qol qoiǵan elmiz. Jaqynda ǵana iadrolyq qarýǵa tyiym salý týraly shartqa kelisetinimizdi bildirdik. Qazaqstan onyń tolyqqandy múshesi. Onyń ústine, kelesi jyly bul shartqa bizdiń elimiz tóraǵalyq etedi. Biz úshinshi tóraǵa bolamyz.
BUU-daǵy ókilimiz Qazaqstan da lańkestikpen kúreske kúsh salyp jatqanyn málimdedi. Aýǵanstandaǵy bilik aýysqanyna bárimiz kýá boldyq, sodan keiin ol jaqtan lańkestik kórinister qaýpi kúsheie tústi. Al jalpy bul qaýip búkil álemde kúsheiip, túrli toptar paida boldy, sonyń ishinde Taiaý Shyǵys pen Afrikada, tipti órship tur. Al jahandaný jaǵdaiynda bul qaýip bizge de áser etýi múmkin. Óitkeni, biz oqshaýlanǵan el emespiz. Sondyqtan da osy máselege belsendi túrde atsalysyp jatyrmyz, terrorizmge qarsy is-qimyl jónindegi BUU-nyń 19 negizgi qujatyna qol qoidyq, ony belsendi túrde júzege asyrýdamyz. Sonymen qatar, Qazaqstan – Ortalyq Aziia úshin terrorizmge qarsy jahandyq strategiiany júzege asyrý jónindegi birlesken is-qimyl josparynyń múshesi. Onda elderdiń lańkestikpen kúresý úshin qandai qadamdar jasaý kerektigi jan-jaqty kórsetilgen.
«Genderlik teńdik týraly aitsaq, bul bizdiń áielderimiz ben qyzdarymyzdyń jalpy qaýipsizdigine de áser etedi. Sondyqtan da búginde genderlik teńdikti nasihattaýǵa erekshe kóńil bólip jatyrmyz.
Baiqalyp turǵandai, biz jumys isteitin máselelerdiń aýqymy aitarlyqtai keń. Mysaly, qaýipsizdik isterimen qatar, densaýlyq saqtaý júiesiniń problemalarymen de ainalysamyz. 1978 jyly Almatyda DDU-nyń alǵashqy meditsinalyq-sanitariialyq kómek jónindegi konferentsiiasy ótti jáne sol jerde alǵashqy meditsinalyq kómek kórsetýdiń negizin qalaǵan Almaty deklaratsiiasy qabyldandy.
Qazaqstan BUU bitimgershilik missiialaryna da belsendi qatysady. Bizdiń bitimgershilik kúshterimiz Livanda, Malide, Batys Saharada jáne Ortalyq Afrika Respýblikasynda bar», - degen BUU janyndaǵy Qazaqstannyń Turaqty ókili.
Buǵan qosa, ol bizdiń álemdegi teńizge shyǵa almaityn eń iri damýshy el ekenimizdi alǵa tartady. Bul syrtqy faktorlarda kóbirek osaldyq týdyrady eken. Óitkeni, bizde syrtqy naryqqa shyǵý múmkindigi joq, sondyqtan eksporttyq aǵyndarymyzdy ártaraptandyrý mańyzdy jáne álem elderiniń úlken toby munymen betpe-bet kelip otyr. Qazaqstan úlken memleket qana emes, sol bir geografiialyq osal memleketterdiń máselesin sheshýdiń mańyzdylyǵyn túsinetin tarap ekenin de bilgen jón. Biz 2020-2021 jyldary osy elder tobyna jahandyq tóraǵalyq ettik. Bul topqa 520 million halqy bar 32 memleket kiredi. Ras, bul sonshalyqty kóp bolmasa da, báribir jarty milliard adamnyń ómiri.
Qazirgi álemde ártúrli dindi ustanatyn etnostar men ulttardyń beibit ómir súrýi de mańyzdy ról atqarady. Sol sebepten de elimiz 50-den astam eldiń ókilderi qatysatyn Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezin uiymdastyrýdy dástúrge ainaldyrǵan.
– Aýǵanstan – bizdiń kórshimiz. Biz bul elde beibitshilik pen qaýipsizdiktiń tezirek ornaýyna múddelimiz. Bul – birinshi missiia. Sondai-aq, bizdiń eksporttyq aǵyndarymyzdy ártaraptandyrýdy eskersek, Aýǵanstan biz úshin tranzittik habqa ainalady. Sol sebepten de Qazaqstan bul elde beibitshilikti nyǵaitýǵa tyrysýda. Kezinde joǵary oqý oryndarynda aýǵandyq stýdentterdi oqytýdy, gýmanitarlyq kómek jetkizýdi uiymdastyrdyq. Al 2021 jyldyń tamyzynda ol jerde bilik aýysqanda, BUU missiiasyn Aýǵanstannan qaita jiberý máselesi týyndady. BUU Qazaqstanǵa bet burdy, bizdiń bilik Almatyda ornalasqan missiiany qabyldaýǵa daiyn ekendikterin bildirdi. Negizinde, qazir Aýǵanstandaǵy qaýipsizdik jaǵdaiy birshama turaqy, sondyqtan negizgi missiia keiinge qaldy, – dedi Aqan Rahmetýllin.
Joǵaryda aityp ótkenimizdei, Qazaqstan iadrolyq qarýǵa tyiym salý týraly shartty ázirleýge belsendi qatysty. Kelesi jyldan bastap biz eki jyldyq merzimge osy shart boiynsha konferentsiiaǵa tóraǵalyq etemiz. Osyǵan bailanysty Turaqty ókildiń paiymy mynadai: «Bul organdy basqarǵan kezde biz osy memleketterge yqpal etýge tyrysamyz dep úmittenemiz. Árine, bul – órshil jáne kúrdeli mindet, biraq bizdiń Resei jáne AQSh-pen, barlyq «bestik» eldermen strategiialyq qarym-qatynastarymyz bar. Sondyqtan biz, árine, ulttyq jáne ekijaqty deńgeidegi qarym-qatynas sheńberinen shyqpaimyz. Bul osy elderdiń halyqaralyq ritorikasynda az da bolsa qarýsyzdanýǵa jáne iadrolyq qarýǵa azyraq súienýge kirisetin alǵashqy qadamy bolmaq».
