Zeınetaqy jınaqtarynyń bir bóligin maqsatty qajettilikterge paıdalaný quqyǵyn:
- mindetti zeınetaqy jarnalary (MZJ) jáne mindetti kásiptik zeınetaqy jarnalary (MKZJ) esebinen qalyptastyrylǵan zeınetaqy jınaqtary bar jumys isteıtin azamattar paıdalana alady. Nysanaly paıdalaný quqyǵy belgili bir jetkiliktilik sheginen asatyn jınaqtary bar azamattar úshin kózdeletin bolady. Jetkiliktilik shegi ár jas úshin jeke anyqtalady.
- qalyptasqan zeınetkerler (áleýetti qurylymdar qataryndaǵy zeınetkerlerdi qosa alǵanda) – BJZQ-daǵy zeınetaqy jınaqtarynyń qalǵan somasynyń 50%-ynan aspaıtyn shekte qoldana alady. Olardyń zeınetaqysynyń jıyntyq mólsheri (jasy nemese eńbek sińirgen jyldary boıynsha zeınetaqyny, bazalyq zeınetaqyny qosa alǵanda) joǵaltqan tabysyn halyqaralyq standarttarǵa sáıkes keletin deńgeıde (keminde 40%) almastyrýdy qamtamasyz etken jaǵdaıda atalmysh quqyqty paıdalanýǵa bolady.
- ómir boıǵy anýıtettik tólemderdi qamtamasyz etetin saqtandyrý kompanıalarymen zeınetaqy anýıteti sharttaryn jasasqan tulǵalar joǵaryda atalǵan quqyqqa ıe.
BJZQ derekterine saı 2020 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha 761 myńnan astam jumys isteıtin salymshy jalpy kólemi 2,4 trln teńgeden astam qarajatty merziminen buryn paıdalaný quqyǵyn qoldana alady. Jınaqtardyń jetkiliktilik somasynan asatyn ortasha somasy shamamen 3,2 mln teńgeni quraıdy.
Zeınetaqy jınaqtarynyń bir bóligin paıdalaný quqyǵyn iske asyrý úshin azamattar, eń aldymen, óz jınaqtaryn tekserip, jetkiliktilik sheginen asatyn qajetti somanyń bar ekenine kóz jetkizýi tıis.
BJZQ-da úzindi-kóshirmeni Qordyń saıty nemese uıaly qosymshasy arqyly alýdyń qoljetimdi jáne jedel tásilderi qamtamasyz etilgen. Úzindi kóshirmeni BJZQ keńselerine kelmeı-aq, 24/7 rejıminde qashyqtyqtan alýǵa bolady.
Zeınetaqy jınaqtaryn alý týraly sheshim qabyldaǵan adamdar turǵyn úı satyp alý jáne emdelý máseleleri boıynsha ýákiletti operatorǵa júgine alady, ony Úkimet aıqyndaıdy. Mundaı operator retinde "Otbasy bank" qyzmet atqaratyn bolady" degen boljamdar jasalýda.
Salymshynyń qujattaryn teksergennen keıin ýákiletti operator BJZQ-ǵa salymshynyń ózi aıqyndaǵan jáne onyń ótiniminde kórsetilgen mólsherdegi zeınetaqy jınaqtaryn aýdarý týraly habarlama jiberedi.
Salymshy zeınetaqy jınaqtaryn maqsatty qajettilikterge alǵan kezde jeke tabys salyǵyn tóleý tásilin tańdaý quqyǵyna ıe bolady (jarnalar aýdarylǵan kezde JTS alynbaǵanyn eskertemiz). Iaǵnı azamattar JTS tóleýdi keıinge qaldyrýdy tańdasa bolady ne turǵyn úı jaǵdaılaryn jaqsartý jáne (nemese) emdelýge aqy tóleýge arnalǵan jınaqtaryn alǵan kezinde JTS-ty tolyq kólemde óteı alady.
BJZQ zeınetaqy jınaqtaryn ýákiletti operatorǵa aýdarýdy onyń ótinimi boıynsha elektrondyq habarlama kelip túsken kúnnen bastap 5 (bes) jumys kúni ishinde júzege asyratyn bolady. Ýákiletti operator aýdarylǵan zeınetaqy jınaqtaryn azamattardyń arnaıy shottaryna esepteıdi.
Maqsatty paıdalaný úshin jınaqtardyń mólsherin azamattar alýǵa qoljetimdi soma sheginde derbes anyqtaıdy.
Zeınetaqy jınaqtary arnaıy shottarda 45 jumys kúninen aspaıtyn ýaqyt ishinde jata alady. Osy merzim ishinde jınaqtar nysanaly maqsaty boıynsha paıdalanylýǵa ne salymshynyń BJZQ-daǵy zeınetaqy shotyna qaıtarylýǵa tıis
Sondaı-aq, azamattar túrli ınvestısıalyq strategıalar usynatyn ınvestısıalyq portfeldi basqarýshylar (IPB) arasynda óz qalaýymen tańdaý jasaý arqyly jınaqtaryn basqarýǵa qatysa alady. Zeınetaqy jınaqtarynyń jetkiliktilik sheginen asatyn bóligin aýdarý úshin salymshy BJZQ-ǵa nysan boıynsha jáne talap etiletin qujattardy qosa tirkeı otyryp, ótinish bere alady.
BJZQ-ǵa ótinishti jeke ózi nemese enpf.kz ınternet-resýrs arqyly elektrondyq sıfrlyq qoltańbany paıdalana otyryp berýge bolady.
BJZQ qarjy naryǵynyń retteletin qatysýshysy retinde kompanıalarmen senimgerlik basqarý sharttaryn, kastodıan-banktermen kastodıandyq sharttar, sondaı-aq turǵyn úı jáne emdelý jónindegi ýákiletti operatormen kelisim jasaıtyn bolady. Osylaısha, zeınetaqy jınaqtarynyń biryńǵaı esebi men baqylaýy odan ári júrgizile beredi.
