Túsken kezdegi jaǵdaıy óte aýyr bolǵan, ári ózdiginen demala almaǵan naýqasty dárigerler jansaqtaý bólimindegi ókpeni jasandy jeldetý apparatyna qosqan.
Kompúterlik tomografıa nátıjesinde naýqas ókpesiniń 90 % zaqymdalyp, eki jaqty pnevmonıa ekeni anyqtaldy. Buǵan qosa PSR saraptamasy boıynsha jańa bosanǵan áıelde Covid-19 vırýsy bar ekeni belgili bolady.
Naýqasta tynys jetispeýshiliginiń 3-dárejesi, aıqyn ıntoksıkasıalyq sındromy, trombasıttiń tómen bolýy syndy asqynýlar bolǵan. 1982 jylǵy áıelge dárigerler hattama boıynsha tolyq em kórsetip, antıkoagýlántty jáne antıbakterıldyq terapıa boıynsha kómek kórsetedi.
«Naýqastyń qazirgi jaǵdaıy jaqsy. Ózdigimen tynys alýda. Tynys alý jıiligi jaqsarǵan. Qandaǵy ottegi mólsheri 98 %-dy quraıdy. Qaıta jasalǵan kompúterlik tomografıa qorytyndysy ókpe qabynýynyń 30 %-ǵa azaıǵanyn kórsetti», - deıdi qalalyq juqpaly aýrýlar ortalyǵynyń akýsherlik bólimine jaýapty dáriger anestezıolog-reanımatolog Aıjan Beısengırova.
Qalalyq densaýlyq saqtaý basqarmasynyń mamandary búginde azamatshanyń densaýlyǵy jaqsaryp, 29 jeltoqsan kúni aýrýhanadan shyqqanyn habarlady.
Qosymsha suraqtar boıynsha tegin 109 biryńǵaı baılanys nómirine habarlasýǵa bolady.
Shymkent qalasy ákimdiginiń baspasóz qyzmeti
