2025 jyl Qazaqstannyń qarjy sektoryn birqatar ózgerister kútip tur. Atalǵan naryqtaǵy bıylǵy qaýip-qater men táýekelder, boljamdy oqıǵalar týraly óz oıymen Qazaqstan qarjygerleri qaýymdastyǵy (QQQ) keńesi tóraǵasynyń birinshi orynbasary Irına Kýshnareva bólisti, dep jazady Dalanews.kz.
Ol Zakon.kz saıtyna bergen suqbatynda qarjy sektory úshin 2025 jylǵy yqtımal táýekelderge ekonomıkanyń sapaly ósiminiń baıaýlaýy, búdjet saıasatyndaǵy teńgerimsizdik, halyq tabysy deńgeıiniń tómendeý yqtımaldylyǵyn jatqyzýǵa bolatynyn aıtady.
Irına Kýshnareva sektorǵa tán táýekelderdiń ishinen jekelegen salalarda da, jalpy kredıttik portfel boıynsha da qaryz alýshylardyń nesıelik qabileti sapasynyń tómendeýin jeke-dara atap kórsetedi.
"Statısıkaǵa sáıkes, 2024 jyldyń 11 aıynda negizgi korporatıvtik portfel ónerkásip kásiporyndary (40%), óńdeý ónerkásibi, metalýrgıa, tamaq ónerkásibi jáne t. b. qosa alǵanda (27%) jáne saýda (23%) salasynyń qaryz alýshylarynan turady. Bul rette osy toptar boıynsha merzimi ótken bereshek proporsıonaldy emes – 17%, 16% jáne 42%.", - deıdi ol.
Sondaı-aq sarapshy 2024 jylǵy qańtar-qyrkúıek aılarynyń qorytyndysy boıynsha shaǵyn bıznes arasyndaǵy ornyqty kásiporyndardyń úlesi 16,2%-ǵa (2024 jyldyń basyndaǵy 19,5% - dan), orta kásiporyndarda 14,9%-ǵa (17,4% - dan) deıin tómendegenin atap ótti. Osy sebepti bankterge korporatıvtik nesıelendirýdiń áleýetti ósimi úshin óz bıznes-klıentteriniń kirisi men paıdasyn arttyrǵany, qarjylyq turaqtylyǵyn qalpyna keltirgeni qajet, dep túsindiredi QQQ spıkeri.
Ótken jyldyń sońynda QNRDA usynǵan derekterine sáıkes, bıznesti nesıelendirý ósimi qarasha aıynyń qorytyndysy boıynsha aýyl sharýashylyǵyn esepke almaǵanda barlyq derlik salalarda baıqaldy.
Atap aıtqanda, ónerkásip salasynyń alǵan nesıesi 2,6%-ǵa, ıaǵnı 4,1 trln teńgege deıin (2024 jyldyń basynan bastap 21,7%-ǵa ósti), saýda-sattyqta 4,4%-ǵa, ıaǵnı 3,4 trln teńgege deıin (+13,8%) ósti.
Qalǵan salalardaǵy nesıelendirý kóleminiń ósimi mynandaı:
- qurylysta – 1,9%, 0,6 trln teńgege deıin,
- kólik salasynda – 12,6%, 0,9 trln teńgege deıin,
- aqparat jáne baılanys salasynda - 6,9%, 0,1 trln teńgege deıin,
- basqa da qyzmet kórsetý salalarynda - 4,4%, 3,1 trln teńgege deıin.
Aýyl sharýashylyǵyndaǵy kredıttik portfeldegi kólemniń 2,4%, 0,5 trln teńgege deıin tómendeýi josparly maýsymdyq kezeńdegi nesıelerdi óteýge baılanysty. Bul rette 2024 jyldyń basynan beri ósim 2,1%-dy quraǵanyn basa ataı ketelik. 2024 jylǵy qarashada bıznes sýbektilerine barlyǵy 1,9 trln teńge somasynda jańa qaryzdar berildi, bul - 2023 jylǵy qarashamen salystyrǵanda 28,8%-ǵa artyq kólem.
Bıznes kredıtteri boıynsha NPL90+ qaryzdarynyń úlesi 1 jeltoqsanǵa qaraı 2,3% nemese 317 mlrd teńgeni qurady. Osylaısha, paıyzdyq kórsetkish 2024 jylǵy 1 qańtardaǵydaı deńgeıde saqtalyp qaldy dese de bolady, biraq ótken jyldyń basynan bastap absolúttik mánde 9,7%, 289 mlrd teńgege ósti.
Irına Kýshnareva jeke sektor úshin taǵy bir táýekeldi atap kórsetti: bankter, MQU, saqtandyrý naryǵy jáne baǵaly qaǵazdar naryǵyn qosa alǵanda, barlyq qarjy uıymdary úshin retteý turǵysynda qatańdatý sharalarynyń turaqty prosesi.
"Bul rette qandaı da bir ózgerister áli baıqalǵan joq, sondyqtan qarjy sektory bul synaqqa 2025 jyly da tap bolýy múmkin", - deıdi Irına Kýshnareva.
Sondaı-aq, ol 2025 jyly qarjy naryǵy úshin jańa Salyq kodeksinde qamtylǵan jańashyldyqtar mańyzdy bolyp tabylatynyn aıtady.
Aıta ketsek, ótken jyldyń qarasha aıynda Májilis ekinshi deńgeıdegi bankter úshin salyq salymyn qatańdatýdy, atap aıtqanda korporatıvtik tabys salyǵynyń (KTS) mólsherlemesin qaıta qaraýdy usynǵan bolatyn.
Qardy naryǵy úshin bıylǵy tyń jańalyq – Bankter týraly jańa zań. Bul qujat bıyl daıyn bolady dep kútilip otyr.
"Retteýshi organ naryq qatysýshylarymen, qarjygerler qaýymdastyǵymen jáne sarapshylarmen zań jobasyn talqylaýǵa daıyn ekenin rastady, qarjy sektoryn damytý jáne onyń el ekonomıkasyn damytýǵa qosýshy úlesin odan ári arttyrý mindetine jaýap berýshi birlesken jumys nátıjeli bolady dep úmittenemiz. Zań jobasyn qaraý kezinde Parlamenttiń salmaqty jáne beıtarap ustanymy da mańyzdy, biz oǵan kóp senim artyp otyrmyz", - deıdi Irına Kýshnareva
Saqtandyrý naryǵynda jalpy saqtandyrý sektorynda da, ómirdi saqtandyrý salasynda da aıtarlyqtaı ózgerister bolýy múmkin dep boljanady. Buǵan deıin saqtandyrý kompanıalary saqtandyrý tólemderiniń lımıtterin ulǵaıýy yqtımal ekenin aıtqan.
Irına Kýshnarevanyń aıtýynsha, 2024 jyly iri bıznestegi nesıelendirýdiń jedeldetilgen ósimi (+24%) bazalyq mólsherlemeniń tómendeýi, ınvestısıalyq jobalardy iske asyrý, 2023 jylda keıinge qaldyrylǵan suranys, nesıege ótinimder sanynyń oń dınamıkasy jáne olardy maquldaýdyń joǵary úlesi aıasynda kredıtter qunynyń birtindep tómendeýimen baılanysty boldy. Shaǵyn jáne orta bıznesti jańa nesıemen qamsyzdandyrý belsendiligi tómen boldy: sáıkesinshe 21% jáne 16% ósim. Mundaı dınamıka kredıtterge ótinimder sanynyń azaıýy jáne SHOB-tyń jalpy qarjylyq jaǵdaıynyń nasharlaýy saldarynan qalyptasty.
"Bul dınamıkanyń saqtalýy, kóbinese makroekonomıkalyq jaǵdaılarǵa jáne 2025 jylǵy aqsha-nesıe saıasatyna baılanysty bolady", - deıdi qarjyger maman.
Jeke tulǵalardy nesıelendirý jaıyna keletin bolsaq, bul rette sońǵy jyldary baıqalǵan ósimniń baıaýlaý úrdisi jalǵasýy múmkin. Máselen, spıkerdiń málimetinshe, 2022 jyldyń 11 aıynda jeke tulǵalarǵa kredıt berý ósimi 29%, 2023 jyly 24%-dy qurasa, 2024 jyly ol 21,8% - ǵa deıin tómendedi. Bul jaǵdaıda biz kásipkerlik qyzmetpen baılanysty emes jeke tulǵalar týraly aıtyp otyrǵanymyzdy naqtylaı ketelik.
Valúta baǵamyna qatysty aıtarlyqtaı ózgeris áli kútilmeıdi.
"Alaıda, ınflásıa qarqyn alyp, monetarlyq saıasattyń qataıýy qarjy uıymdarynyń klıentterine jáne sáıkesinshe qarjy sektoryna áser etýi múmkin. Biraq jeltoqsan aıynyń sońyndaǵy jaǵdaı boıynsha valúta naryǵynda aıtarlyqtaı ózgeristerdiń alǵysharttary baıqalmaıdy", dep qorytyndylaıdy óz sózin Irına Kýshnareva.
