Halyk Finance Basqarmasy tóraǵasynyń keńesshisi, qarjyger-maman Murat Temirhanov teńgeniń quldyraýy Ulttyq bank saiasatynyń tiimsizdigin taǵy bir dáleldedi dep sanaidy. Sóitken ol 2024 jyldaǵy teńgeniń qunsyzdaný hronologiiasyn keltirip, ár kezde qandai qatelikterge jol berilgenin atap kórsetedi, dep jazady Dalanews.kz.
Qarjyger qazan aiynda da Ulttyq bankke júrgizip otyrǵan aqsha baǵamyna qatysty saiasaty tiimsiz ekenin betine basqanyn aitady.
Ulttyq bank qazandaǵy qateligin qarasha aiynda da aina-qatesiz qaitalady
"Olar sol kezde teńgeniń álsireýine irgeli faktorlar joǵyna qaramastan ulttyq valiýtaǵa shaqqanda 1 AQSh dollarynyń 490 teńge degen psihologiialyq shekti eńserýine jol berdi. Sol kezdegi jaǵdai qarashanyń aiaǵynda jáne jeltoqsannyń birinshi jumys kúninde de aina-qatesiz qaitalandy. Tek bir sol jolǵysynda - qarasha aiynyń sońynda Ulttyq bank valiýtalyq interventsiialarǵa 1 mlrd dollar jumsady", - deidi Murat Temirhanov.
Onyń aitýynsha, qarasha aiynyń sońynda Qazaqstannyń valiýta birjasynda ishki jáne syrtqy naryqta da usynys bolmaǵan kezde valiýtaǵa degen úlken suranys paida bolyp, dúrbeleń týdy. Saldarynan teńgege shaqqanda 1 AQSh dollarynyń baǵamy 500 degen psihologiialyq shekti eńserip, bul suranysty odan ári kúsheite tústi. 28 qarashada birjada teńgege shaqqandaǵy amerikalyq valiýtanyń eń joǵary baǵamy 519,7-ni qurady. Qarasha aiynyń sońynda ulttyq valiýtanyń quldyraýyn toqtatý úshin Ulttyq bank 1 milliard dollarǵa valiýtalyq interventsiialar júrgize bastady. Osyǵan qaramastan, dúisenbide valiýta birjasynda dúrbeleń basylmady, 1 AQSh baǵamy eń joǵary mán - 530,8-di qurady.
"Sońǵy kezderi ishki, sol sekildi syrtqy naryqta da kútpegen jerden dúdamal kúi paida boldy, nátijesinde Ulttyq bank saiasatynyń biz aityp otyrǵan máseleleri qaitadan aiqyn kórinip qaldy. Bizdiń oiymyzsha, teńgege degen senimsizdik jáne Qazaqstanda shetel valiýtasyna degen erekshe turaqty joǵary suranystyń týyndaýy Úkimettiń biýdjettik saiasatynyń kezeńdiligimen bailanysty. Soǵan qaramastan, bizdiń oiymyzsha, Ulttyq bank óziniń aqsha baǵamy saiasatyn júrgizý kezinde basqarýǵa keletin teńgeniń erkin júzý keńistigin paidalana otyryp, oǵan yqpal etýshi irgeli faktorlardan bolatyn úlken aýytqýlardy dáiekti túrde tegistei otyryp, áldeqaida kóp nárse atqara alar edi", - deidi ol.
2024 jyldyń sońynda 1 AQSh dollary qansha bolady
"Qyrkúiek aiynda 2024 jyldyń aiaǵyndaǵy teńgege shaqqandaǵy 1 AQSh dollaryna qatysty boljamymyz (irgeli faktorlar negizinde eseptelgen baǵam) 485-ti qurady. Ol kezde AQSh-taǵy sailaý nátijeleri belgili bolǵan joq jáne 2024 jyldyń aiaǵynda munaidyń bir barreline qatysty kútilgen baǵam 75-80 dollar aralyǵynda edi. Sondai-aq qyrkúiek aiynda Ulttyq qordan aǵymdaǵy jyldyń sońyna deiin biýdjet qajettiligi úshin 2 trln teńge mólsherinde qosymsha transfert alynatyndyǵy belgili boldy. Osylaisha 2024 jyly Ulttyq qordan valiýta alyp, satýdyń ai saiynǵy joǵary deńgeii bul joly da saqtaldy. Aita keteiik, Qazaqstannyń valiýta birjasynda Ulttyq qordan úlken kólemde dollar alyp, satý teńgeniń naryqtan tys nyǵaiý qubylysyna ákelip soqtyrady", - deidi ol.
5 qarashada Donald Tramp AQSh sailaýynda jeńiske jetti, al onyń sailaýaldy ýádeleri AQSh dollarynyń jahandyq sipatta nyǵaiýyn jáne munai baǵasynyń birshama tómendeýin qamtamasyz etti. Sondai-aq bul 2025 jyly da munai baǵasyn odan ári tómendeitindigi týraly paiymdy kúsheitip, kóp el bul rettegi boljamdaryna ózgeris engizýine týra keldi.
"Atap aitqanda, 29 qarashada Ulttyq bank 2025 jyly munaidyń bir barreliniń ortasha boljamdy baǵasyn 75-ten 70 dollar dep ózgertti. Jalpylai alǵanda, teńge baǵamy halyqaralyq dollar indeksine qatysty ózgergen joq, alaida Qazaqstan ekonomikasynyń shikizatqa táýeldiligine bailanysty teńgege munai baǵasy eleýli áser etti, ásirese osy sóz etip otyrǵan kezeńde aitarlyqtai sezimtal boldy. Atalǵan irgeli faktorlar ózgerisine bailanysty, AQSh-taǵy sailaýdan keiin birden biz 2024 jyldyń sońyna deiin Ulttyq qordan aitarlyqtai kólemde dollar alynyp, satylatynyn eskere otyryp, USD/KZT baǵamy boiynsha boljamymyzdy 485-ten 495-ke ózgerttik", - deidi qarjyger.
Sodan keiin 21 qarashada Reseidiń 52 nesielik uiymyna, onyń ishinde Resei gazynyń sheteldik tutynýshylarymen esep aiyrysý júrgizilgen "Gazprombankke" qarsy jańa aýqymdy sanktsiialar salyna bastady. Osydan keiin birneshe kún ishinde Reseide rýblge shaqqandaǵy 1 AQSh dollary Ýkrainada soǵys bastalǵan kez - 2022 jyldaǵy eń tómengi deńgeige, onda da psihologiialyq shek — 100 rýbldi eńserdi. Búgingi tańda Reseide rýblge shaqqanda 1 AQSh dollarynyń resmi baǵamy 107-ni quraidy.
"Bizdiń oiymyzsha, jańa sanktsiialarǵa bailanysty Reseide rýbl baǵamynyń quldyraýy Qazaqstandaǵy valiýta birjasynda dollarǵa degen suranysty týdyrdy, óitkeni halyq pen biznes arasynda teńge baǵamy dollarǵa, rýbldiń dollarǵa táýeldiligi joǵary dep sanaityndar bar. Sondai-aq búgingi tańda Reseiden keletin import Qazaqstandaǵy barlyq importtyń 29%-yn quraidy, bul aitarlyqtai úles bolyp tabylady jáne Reseidegi rýbl baǵamyndaǵy kúrt ózgeriske ulttyq valiýta baǵamy reaktsiia jasaitynyn bildiredi. Alaida, Qazaqstannyń barlyq syrtqy saýda-sattyq (importtyq jáne eksporttyq) operatsiialaryndaǵy rýblmen esep aiyrysý úlesi salystyrmaly túrde az, demek Reseidegi rýbl baǵamy ózgerisine teńge baǵamynyń reaktsiiasy da salystyrmaly túrde shamaly bolýy kerek. Qarasha aiynyń sońynda Reseidegi rýbldiń aitarlyqtai álsireýine bailanysty biz USD/KZT baǵamy boiynsha boljamymyzdy 2024 jyldyń sońynda (irgeli faktorlar negizinde eseptegende) 495-ten 505-ke (ósim - 2%) ózgerttik", - deidi ol.
Degenmen 2 jeltoqsandaǵy 1 AQSh dollarynyń ortasha baǵamy 524,79 deńgeiinde qalyptasty. 2024 jylǵy jeltoqsanda Ulttyq bank BJZQ úshin valiýta satyp almaidy, ulttyq qordan 800-den 900 million dollarǵa deiingi mólsherde valiýta alyp, satýdy josparlap otyr. 2024 jylǵy 19 qarashadaǵy Úkimettiń qaýlysyna sáikes, kvazimemlekettik sektor sýbektileri valiýtalyq túsimderiniń 50% -yn mindetti túrde satý teńgege aiyrbastaý týraly norma qaita qalpyna keltirildi.
Ulttyq banktiń baǵalaýy boiynsha, mundai jaǵdaida ai saiyn kvazimemlekettik sektor turaqty túrde 500 mln dollar satady, al bul óz kezeginde valiýta naryǵyn turaqtandyrady.
"2025 jylǵa arnalǵan dollar baǵamyna qatysty boljamdy biz AQSh-tyń jańa prezidentiniń sailaýaldy ýádelerin oryndalýyna qatysty aiqyndylyqtyń joq bolýyna bailanysty kelesi jyldyń qańtar nemese aqpan ailarynda usynatyn bolamyz. Al qazir teńgeniń bolashaq qunsyzdanýy eń mańyzdy faktor - munaidyń bir barreliniń quny 60 dollarǵa jýyqtaǵanda múmkin dep naqty aitýǵa bolady", - deidi Murat Temirhanov.
Kóptegen sarapshylar teńgege shaqqanda bizdegi 1 rýbl 5,0 teńgeden tómen deńgeide nyǵaiýy Reseiden keletin importtyń tez ósimine ákelip soǵady, saldarynan otandyq taýar óndirýshiler, ásirese aýylsharýashylyǵyndaǵylar zardap shegedi dep paiymdaidy.
"Bizdiń oiymyzsha, mundai jaǵdai Qazaqstan ekonomikasyna qatty teris áser ete qoimaidy. Iá, osal rýbl Reseiden Qazaqstanǵa eksportty ulǵaitýǵa múmkindik beredi, biraq sonymen birge Reseide infliatsiia kúrt ósedi, al kóterilgen rýbldegi baǵalar rýblge shaqqandaǵy teńgeniń shamaly tómendegen baǵamyndaǵy aiyrmany óteidi. Sondai-aq Resei importy ósimine qatysty basqa da shekteýler bar. Jalpylai alǵanda, eger rýblge shaqqanda teńge 4,0 mánde nyǵaia tússe, biz odan problema týyndaidy dep sanamaimyz", - deidi qarjyger.
Jurttyń ulttyq valiýtaǵa degen senimi nege tómen
"Bizdiń oiymyzsha, 2 jeltoqsanda qalyptasqan teńgege shaqqandaǵy 1 AQSh dollarynyń baǵamy (524,79 USDKZT) irgeli faktorlarǵa sai kelmeidi. Bizdiń esepteýlerimiz boiynsha, irgeli faktorlarǵa negizdelgen kýrs 505 aýmaǵynda bolýy kerek. Jalpy, qarasha aiynyń sońynda Ulttyq bankti 1 mlrd dollarǵa valiýtalyq interventsiialar júrgizýge májbúr etken dollarǵa qatysty dúrbeleń, sodan keiin jeltoqsannyń birinshi jumys kúninde teńgeniń odan ári álsireýi biznes pen halyqtyń ulttyq valiýta baǵamyna degen seniminiń tómendigin kórsetedi. Ulttyq valiýtaǵa degen senimsizdik, eń aldymen, Qazaqstanda teńge baǵamynyń qalai qalyptasatynyn túsinbeýmen bailanysty", - deidi ol.
Biylǵy jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda teńgege shaqqandaǵy 1 AQSh dollarynyń ortasha baǵamy 449-dy qurady, mamyr aiynda ortasha baǵam odan da tómen boldy — 442.
"Bizdiń oiymyzsha, jyldyń birinshi jartysynda teńgeniń nyǵaiýy ekonomikadaǵy irgeli faktorlardyń jai-kúiin tanytpaidy. Teńgeniń bulaisha nyǵaiýy biýdjet saiasatynyń kezeńdiligimen jáne biýdjettik tártiptiń osaldyǵymen bailanysty. Shilde aiynyń sońyna deiin Ulttyq qordan jyl boiyna josparlanǵan transfertterdiń barlyq kólemi paidalanyldy. Jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda transfertterdi jedel paidalaný Ulttyq qordan kóptep valiýtanyń alynǵanyn, onyń asyra kólemde satylǵanyn bildiredi, bul teńgeniń negizsiz nyǵaiýynyń túrtki boldy. Biz únemi aityp júrgenimizdei, durys qurylǵan kontrtsikldi biýdjettik saiasat ulttyq valiýta baǵamynyń munai baǵasyna degen táýeldiligin tómendetip, ony turaqty ete túsedi. Alaida, búgingi tańda biýdjet saiasatynyń kezeńdiliginen bólek, negizgi problemalardyń biri - Ulttyq qordan ai saiyn valiýta alyp, satýda birkelkiliktiń bolmaýy, bul teńgeniń aiyrbas baǵamynyń qubylmalylyǵyn kúsheitip, ol óz kezeginde naryq pen halyqtyń ulttyq valiýtaǵa degen senimin suiylta túsedi. Maýsym aiynda Ulttyq qordan alynyp, satylatyn valiýta kóleminiń kúrt tómendeýi sol kezeńde teńgege aitarlyqtai álsiretti, sodan beri qarai ulttyq valiýta osy ýaqytqa deiin úzdiksiz álsireýmen boldy. Bizdiń oiymyzsha, mamyr aiyndaǵy (442 USDKZT) jáne 2 jeltoqsandaǵy (525 usdkzt) ortasha baǵam arasyndaǵy mundai úlken aiyrmashylyq ulttyq valiýtaǵa degen senimge nuqsan keltiredi. Jyl boiy teńge baǵamynyń osyndai eleýli aýytqýlarynyń basty sebebi tsikldik biýdjet saiasaty jáne biýdjettik tártiptiń osaldyǵy boldy. Alaida, teńgeniń nyǵaiýynyń irgeli faktorlarǵa sai emestigine súiene otyryp, monetarlyq retteýshi organ artylǵan dollardy satyp alyp, teńgeniń osy jyldyń birinshi jartysynda nyǵaiýyna jol bermei, naryqta valiýtalyq interventsiialar júrgizýi tiis edi", - deidi maman.
Ekinshi jaǵynan, jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda Ulttyq bank BJZQ úshin dollar satyp alýdy ulǵaita otyryp, teńgeniń ásire nyǵaiýymen kúresti.
"Alaida, BJZQ qarajatyn Ulttyq banktiń valiýta naryǵyndaǵy ahýaldy retteýge paidalanýy Qazaqstan ekonomikasyn dollardan aryltý saiasatyna qaishy keledi dep sanaimyz. Mysaly, qyrkúiek aiynyń sońynda bankterdegi dollar túrindegi depozitter 21% - ǵa deiin tómendedi, al qazan aiynda dollar túrindegi zeinetaqy aktivteri 40% - ǵa deiin ósti. Bizdiń oiymyzsha, birinshi jartyjyldyqta teńgeniń nyǵaiýy irgeli faktorlarǵa sai emestigin eskere otyryp, Ulttyq bank óziniń valiýtalyq rezervterindegi AQSh dollaryn satyp alý arqyly valiýtalyq interventsiialar júrgizýi tiis edi. Keiinnen Ulttyq bank valiýta naryǵynda usynys tapshylyǵy týyndaǵan kezde osy rezervterdi paidalana alar edi. Osyǵan uqsas tásildi Ulttyq bank "Qazatomónerkásiptiń" aktsiialaryn Ulttyq qordaǵy aqshaǵa satyp alyp, belgili bir ýaqytta teńgeniń nyǵaiýyna jol bermeý úshin paidalandy. "Qazatomónerkásippen" operatsiia júrgizý úshin Ulttyq bank Ulttyq qordan valiýtany óziniń valiýtalyq rezervterine bir ret satyp aldy, sodan keiin tórt ai boiy ony naryqta birtindep satyp otyrdy", - deidi qarjyger.
Onyń aitýynsha, Ulttyq banktiń aqsha baǵamy saiasatynyń taǵy bir problemasy - bir kún barysynda júrgizilgen valiýtalyq interventsiialarda birizdiliktiń bolmaýy:
"Mysaly, 28 qarashada valiýta birjasynda usynys bolmaǵan kezde anamoldy suranys kólemi baiqaldy jáne teńgege shaqqandaǵy 1 AQSh dollary 519,7 teńge boldy. Alaida baǵam osy kúni azdaǵan aqsha ainalymynda alǵashqy sessiiada joǵary qarqynmen óse bastady. Osy kezeńde valiýtalyq interventsiialar júrgiziletini jariialanyp qoiǵan, endeshe onyń sessiianyń basynda valiýta birjasyndaǵy yqtimal dúrbeleńdi shekteý úshin nege qoldanylmady, osy arasy túsiniksiz. Ulttyq bank tústen keiin ǵana aralasa bastady, sóitip olar salǵan úlken kólemdegi aqsha dollardyń ortasha baǵamyn 512 deńgeiine jetkizdi. 2 jeltoqsanda da dál osyndai jaǵdai oryn aldy, sol kúnniń barysynda eń joǵary baǵam 530-ǵa jetti, al ortasha baǵam bir kúnde 524-ti qurady. Bizdiń oiymyzsha, bir kún ishindegi teńge baǵamyndaǵy mundai úlken aýytqýlar da teńgege jáne Ulttyq banktiń is-áreketine úlken senimsizdik týdyrady, ol óz kezeginde qalyptan tys suranys pen yqtimal dúrbeleńdi yntalandyrady".
Teńgeniń álsireýine rezident emesterdiń de úlesi bar ma?
Maman teńge baǵamyna áser etýshi taǵy bir eleýli faktor rezident emesterdiń memlekettik baǵaly qaǵazdarǵa (MBQ) salǵan qysqa merzimdi investitsiialary bolýy múmkin ekenin aitady.
"Bizdiń esepteýlerimiz boiynsha (Ortalyq depozitariidiń aqparaty boiynsha), sáýir aiynyń sońynda beirezidentterdiń MBQ-ǵa salǵan investitsiialary 535 mlrd teńgeni qurady, al qazan aiynyń sońynda bul kólem 1135 mlrd teńgege deiin ósti, bul bizdiń naryq úshin eleýli soma bolyp tabylady. Eger beirezidentter qandai da bir sebeptermen aiaq-astynan Qazaqstannyń MBQ naryǵynan shyqpaq bolsa, onda bul valiýta naryǵynda teńgeniń álsireýine áser etetini sózsiz. Ókinishke qarai, Ulttyq bank valiýta naryǵy boiynsha ai saiynǵy habarlamasynda rezident emesterdiń MBQ-ǵa salǵan investitsiialaryna qatysty ózgeristerge túsinikteme berýdi doǵarǵan, bul da aqsha baǵamyna degen dúdamaldylyqty kúsheitedi", - deidi Murat Temirhanov.
Ol teńgeniń erkin júzý keńistigi sipatyndaǵy baǵam saiasaty Qazaqstan úshin asa mańyzdy ekenin jáne ony jalǵastyrý qajet ekenin aitady.
"Qatań kontrtsikldik biýdjettik erejeler engizilgennen keiin munai baǵasyna jáne fiskaldyq saiasatqa bailanysty teńge baǵamynyń qubylmalylyǵy aitarlyqtai tómendeidi. Sonymen qatar, qor jáne valiýta naryǵynyń jetkilikti deńgeii damymaýy jáne devalvatsiia bolyp qalady ma degen sezik-sekemge bailanysty ulttyq valiýtanyń joǵary qubylmaly deńgeii saqtalyp qala beredi. Biz damyǵan qor jáne valiýta naryǵy qalyptasqanǵa deiin teńge baǵamynyń irgeli faktorlardan kúrt aýytqýyn joiý jáne baǵamdy der kezinde aýyzdyqtap otyrý úshin "basqarýǵa keletin erkin júzý baǵamyn" qoldaný múmkindigin qarastyrý qajet dep sanaimyz", dep sózin túiindeidi qarjyger-maman.
