Halyk Finance Basqarmasy tóraǵasynyń keńesshisi, qarjyger-maman Murat Temirhanov teńgeniń quldyraýy Ulttyq bank saıasatynyń tıimsizdigin taǵy bir dáleldedi dep sanaıdy. Sóıtken ol 2024 jyldaǵy teńgeniń qunsyzdaný hronologıasyn keltirip, ár kezde qandaı qatelikterge jol berilgenin atap kórsetedi, dep jazady Dalanews.kz. 

Qarjyger qazan aıynda da Ulttyq bankke júrgizip otyrǵan aqsha baǵamyna qatysty saıasaty tıimsiz ekenin betine basqanyn aıtady.

Ulttyq bank qazandaǵy qateligin qarasha aıynda da aına-qatesiz qaıtalady

"Olar sol kezde teńgeniń álsireýine irgeli faktorlar joǵyna qaramastan ulttyq valútaǵa shaqqanda 1 AQSH dollarynyń 490 teńge degen psıhologıalyq shekti eńserýine jol berdi. Sol kezdegi jaǵdaı qarashanyń aıaǵynda jáne jeltoqsannyń birinshi jumys kúninde de aına-qatesiz qaıtalandy. Tek bir sol jolǵysynda - qarasha aıynyń sońynda Ulttyq bank valútalyq ıntervensıalarǵa 1 mlrd dollar jumsady", - deıdi Murat Temirhanov.

Onyń aıtýynsha, qarasha aıynyń sońynda Qazaqstannyń valúta bırjasynda ishki jáne syrtqy naryqta da usynys bolmaǵan kezde valútaǵa degen úlken suranys paıda bolyp, dúrbeleń týdy. Saldarynan teńgege shaqqanda 1 AQSH dollarynyń baǵamy 500 degen psıhologıalyq shekti eńserip,  bul suranysty odan ári kúsheıte tústi. 28 qarashada bırjada teńgege shaqqandaǵy amerıkalyq valútanyń eń joǵary baǵamy 519,7-ni qurady. Qarasha aıynyń sońynda ulttyq valútanyń quldyraýyn toqtatý úshin Ulttyq bank 1 mıllıard dollarǵa valútalyq ıntervensıalar júrgize bastady. Osyǵan qaramastan, dúısenbide valúta bırjasynda dúrbeleń basylmady, 1 AQSH baǵamy eń joǵary mán - 530,8-di qurady.

"Sońǵy kezderi ishki, sol sekildi syrtqy naryqta da kútpegen jerden dúdamal kúı paıda boldy, nátıjesinde Ulttyq bank saıasatynyń biz aıtyp otyrǵan máseleleri qaıtadan aıqyn kórinip qaldy. Bizdiń oıymyzsha, teńgege degen senimsizdik jáne Qazaqstanda shetel valútasyna degen erekshe turaqty joǵary suranystyń týyndaýy Úkimettiń búdjettik saıasatynyń kezeńdiligimen baılanysty. Soǵan qaramastan, bizdiń oıymyzsha, Ulttyq bank óziniń aqsha baǵamy saıasatyn júrgizý kezinde basqarýǵa keletin teńgeniń erkin júzý keńistigin paıdalana otyryp, oǵan yqpal etýshi irgeli faktorlardan bolatyn úlken aýytqýlardy dáıekti túrde tegisteı otyryp,  áldeqaıda kóp nárse atqara alar edi", - deıdi ol.

2024 jyldyń sońynda 1 AQSH dollary qansha bolady

"Qyrkúıek aıynda 2024 jyldyń aıaǵyndaǵy teńgege shaqqandaǵy 1 AQSH dollaryna qatysty boljamymyz (irgeli faktorlar negizinde eseptelgen baǵam) 485-ti qurady. Ol kezde AQSH-taǵy saılaý nátıjeleri belgili bolǵan joq jáne 2024 jyldyń aıaǵynda munaıdyń bir barreline qatysty kútilgen baǵam 75-80 dollar aralyǵynda edi. Sondaı-aq qyrkúıek aıynda Ulttyq qordan aǵymdaǵy jyldyń sońyna deıin búdjet qajettiligi úshin 2 trln teńge mólsherinde qosymsha transfert alynatyndyǵy belgili boldy. Osylaısha 2024 jyly Ulttyq qordan valúta alyp, satýdyń aı saıynǵy joǵary deńgeıi bul joly da saqtaldy. Aıta keteıik, Qazaqstannyń valúta bırjasynda Ulttyq qordan úlken kólemde dollar alyp, satý teńgeniń naryqtan tys nyǵaıý qubylysyna ákelip soqtyrady", - deıdi ol.  

5 qarashada Donald Tramp AQSH saılaýynda jeńiske jetti, al onyń saılaýaldy ýádeleri AQSH dollarynyń jahandyq sıpatta nyǵaıýyn jáne munaı baǵasynyń birshama tómendeýin qamtamasyz etti. Sondaı-aq bul 2025 jyly da munaı baǵasyn odan ári tómendeıtindigi týraly paıymdy kúsheıtip, kóp el bul rettegi boljamdaryna ózgeris engizýine týra keldi.

"Atap aıtqanda, 29 qarashada Ulttyq bank 2025 jyly munaıdyń bir barreliniń ortasha boljamdy baǵasyn 75-ten 70 dollar dep ózgertti. Jalpylaı alǵanda, teńge baǵamy halyqaralyq dollar ındeksine qatysty ózgergen joq, alaıda Qazaqstan ekonomıkasynyń shıkizatqa táýeldiligine baılanysty teńgege munaı baǵasy eleýli áser etti, ásirese osy sóz etip otyrǵan kezeńde aıtarlyqtaı sezimtal boldy. Atalǵan irgeli faktorlar ózgerisine baılanysty, AQSH-taǵy saılaýdan keıin birden biz 2024 jyldyń sońyna deıin Ulttyq qordan aıtarlyqtaı kólemde  dollar alynyp, satylatynyn eskere otyryp, USD/KZT baǵamy boıynsha boljamymyzdy 485-ten 495-ke ózgerttik", - deıdi qarjyger.

Sodan keıin 21 qarashada Reseıdiń 52 nesıelik uıymyna, onyń ishinde Reseı gazynyń sheteldik tutynýshylarymen esep aıyrysý júrgizilgen "Gazprombankke" qarsy jańa aýqymdy sanksıalar salyna bastady. Osydan keıin birneshe kún ishinde Reseıde rúblge shaqqandaǵy 1 AQSH dollary  Ýkraınada soǵys bastalǵan kez - 2022 jyldaǵy eń tómengi deńgeıge, onda da psıhologıalyq shek — 100 rúbldi eńserdi. Búgingi tańda Reseıde rúblge shaqqanda 1 AQSH dollarynyń resmı baǵamy 107-ni quraıdy.

"Bizdiń oıymyzsha, jańa sanksıalarǵa baılanysty Reseıde rúbl baǵamynyń quldyraýy Qazaqstandaǵy valúta bırjasynda dollarǵa degen suranysty týdyrdy, óıtkeni halyq pen bıznes arasynda teńge baǵamy dollarǵa, rúbldiń dollarǵa táýeldiligi joǵary dep sanaıtyndar bar. Sondaı-aq búgingi tańda Reseıden keletin ımport Qazaqstandaǵy barlyq ımporttyń 29%-yn quraıdy, bul aıtarlyqtaı úles bolyp tabylady jáne Reseıdegi rúbl baǵamyndaǵy kúrt ózgeriske ulttyq valúta baǵamy reaksıa jasaıtynyn bildiredi. Alaıda, Qazaqstannyń barlyq syrtqy saýda-sattyq (ımporttyq jáne eksporttyq) operasıalaryndaǵy rúblmen esep aıyrysý úlesi salystyrmaly túrde az, demek Reseıdegi rúbl baǵamy ózgerisine teńge baǵamynyń reaksıasy da salystyrmaly túrde shamaly bolýy kerek. Qarasha aıynyń sońynda Reseıdegi rúbldiń aıtarlyqtaı álsireýine baılanysty biz USD/KZT baǵamy boıynsha boljamymyzdy 2024 jyldyń sońynda (irgeli faktorlar negizinde eseptegende) 495-ten 505-ke (ósim - 2%) ózgerttik", - deıdi ol.

Degenmen 2 jeltoqsandaǵy 1 AQSH dollarynyń ortasha baǵamy 524,79 deńgeıinde qalyptasty. 2024 jylǵy jeltoqsanda Ulttyq bank BJZQ úshin valúta satyp almaıdy, ulttyq qordan 800-den 900 mıllıon dollarǵa deıingi mólsherde valúta alyp, satýdy josparlap otyr. 2024 jylǵy 19 qarashadaǵy Úkimettiń qaýlysyna sáıkes, kvazımemlekettik sektor sýbektileri valútalyq túsimderiniń 50% -yn mindetti túrde satý teńgege aıyrbastaý týraly norma qaıta qalpyna keltirildi.

Ulttyq banktiń baǵalaýy boıynsha, mundaı jaǵdaıda aı saıyn kvazımemlekettik sektor turaqty túrde 500 mln dollar satady, al bul óz kezeginde valúta naryǵyn turaqtandyrady.

"2025 jylǵa arnalǵan dollar baǵamyna qatysty boljamdy biz AQSH-tyń jańa prezıdentiniń saılaýaldy ýádelerin oryndalýyna qatysty aıqyndylyqtyń joq bolýyna baılanysty kelesi jyldyń qańtar nemese aqpan aılarynda usynatyn bolamyz. Al qazir teńgeniń bolashaq qunsyzdanýy eń mańyzdy faktor - munaıdyń bir barreliniń quny 60 dollarǵa jýyqtaǵanda múmkin dep naqty aıtýǵa bolady", - deıdi Murat Temirhanov.

Kóptegen sarapshylar teńgege shaqqanda bizdegi 1 rúbl 5,0 teńgeden tómen deńgeıde nyǵaıýy Reseıden keletin ımporttyń tez ósimine ákelip soǵady, saldarynan otandyq taýar óndirýshiler, ásirese aýylsharýashylyǵyndaǵylar zardap shegedi dep paıymdaıdy.

"Bizdiń oıymyzsha, mundaı jaǵdaı Qazaqstan ekonomıkasyna qatty teris áser ete qoımaıdy. Iá, osal rúbl Reseıden Qazaqstanǵa eksportty ulǵaıtýǵa múmkindik beredi, biraq sonymen birge Reseıde ınflásıa kúrt ósedi, al kóterilgen rúbldegi baǵalar rúblge shaqqandaǵy teńgeniń shamaly tómendegen baǵamyndaǵy aıyrmany óteıdi. Sondaı-aq Reseı ımporty ósimine qatysty basqa da shekteýler bar. Jalpylaı alǵanda, eger rúblge shaqqanda teńge 4,0 mánde nyǵaıa tússe,  biz odan problema týyndaıdy dep sanamaımyz", - deıdi qarjyger.

Jurttyń ulttyq valútaǵa degen senimi nege tómen

"Bizdiń oıymyzsha, 2 jeltoqsanda qalyptasqan teńgege shaqqandaǵy 1 AQSH dollarynyń baǵamy (524,79 USDKZT) irgeli faktorlarǵa saı kelmeıdi. Bizdiń esepteýlerimiz boıynsha, irgeli faktorlarǵa negizdelgen kýrs 505 aýmaǵynda bolýy kerek. Jalpy, qarasha aıynyń sońynda Ulttyq bankti 1 mlrd dollarǵa valútalyq ıntervensıalar júrgizýge májbúr etken dollarǵa qatysty dúrbeleń, sodan keıin jeltoqsannyń birinshi jumys kúninde teńgeniń odan ári álsireýi bıznes pen halyqtyń ulttyq valúta baǵamyna degen seniminiń tómendigin kórsetedi. Ulttyq valútaǵa degen senimsizdik, eń aldymen, Qazaqstanda teńge baǵamynyń qalaı qalyptasatynyn túsinbeýmen baılanysty", - deıdi ol.

Bıylǵy jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda teńgege shaqqandaǵy 1 AQSH dollarynyń ortasha baǵamy 449-dy qurady, mamyr aıynda ortasha baǵam odan da tómen boldy — 442.

"Bizdiń oıymyzsha, jyldyń birinshi jartysynda teńgeniń nyǵaıýy ekonomıkadaǵy irgeli faktorlardyń jaı-kúıin tanytpaıdy. Teńgeniń bulaısha nyǵaıýy búdjet saıasatynyń kezeńdiligimen jáne búdjettik tártiptiń osaldyǵymen baılanysty. Shilde aıynyń sońyna deıin Ulttyq qordan jyl boıyna josparlanǵan transfertterdiń barlyq kólemi paıdalanyldy. Jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda transfertterdi jedel paıdalaný Ulttyq qordan kóptep valútanyń alynǵanyn, onyń asyra kólemde satylǵanyn bildiredi, bul teńgeniń negizsiz nyǵaıýynyń túrtki boldy. Biz únemi aıtyp júrgenimizdeı, durys qurylǵan kontrsıkldi búdjettik saıasat ulttyq valúta baǵamynyń munaı baǵasyna degen táýeldiligin tómendetip, ony turaqty ete túsedi. Alaıda, búgingi tańda búdjet saıasatynyń kezeńdiliginen bólek, negizgi problemalardyń biri - Ulttyq qordan aı saıyn valúta alyp, satýda birkelkiliktiń bolmaýy, bul teńgeniń aıyrbas baǵamynyń qubylmalylyǵyn kúsheıtip, ol óz kezeginde naryq pen halyqtyń ulttyq valútaǵa degen senimin suıylta túsedi. Maýsym aıynda Ulttyq qordan alynyp, satylatyn valúta kóleminiń kúrt tómendeýi sol kezeńde teńgege aıtarlyqtaı álsiretti, sodan beri qaraı ulttyq valúta osy ýaqytqa deıin úzdiksiz álsireýmen boldy. Bizdiń oıymyzsha, mamyr aıyndaǵy (442 USDKZT) jáne 2 jeltoqsandaǵy (525 usdkzt) ortasha baǵam arasyndaǵy mundaı úlken aıyrmashylyq ulttyq valútaǵa degen senimge nuqsan keltiredi. Jyl boıy teńge baǵamynyń osyndaı eleýli aýytqýlarynyń basty sebebi sıkldik búdjet saıasaty jáne búdjettik tártiptiń osaldyǵy boldy. Alaıda, teńgeniń nyǵaıýynyń irgeli faktorlarǵa saı emestigine súıene otyryp, monetarlyq retteýshi organ artylǵan dollardy satyp alyp, teńgeniń osy jyldyń birinshi jartysynda nyǵaıýyna jol bermeı, naryqta valútalyq ıntervensıalar júrgizýi tıis edi", - deıdi maman.

Ekinshi jaǵynan, jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda Ulttyq bank BJZQ úshin dollar satyp alýdy ulǵaıta otyryp, teńgeniń ásire nyǵaıýymen kúresti.

"Alaıda, BJZQ qarajatyn Ulttyq banktiń valúta naryǵyndaǵy ahýaldy retteýge paıdalanýy Qazaqstan ekonomıkasyn dollardan aryltý saıasatyna qaıshy keledi dep sanaımyz. Mysaly, qyrkúıek aıynyń sońynda bankterdegi dollar túrindegi depozıtter 21% - ǵa deıin tómendedi, al qazan aıynda dollar túrindegi zeınetaqy aktıvteri  40% - ǵa deıin ósti. Bizdiń oıymyzsha, birinshi jartyjyldyqta teńgeniń nyǵaıýy irgeli faktorlarǵa saı emestigin eskere otyryp, Ulttyq bank óziniń valútalyq rezervterindegi AQSH dollaryn satyp alý arqyly valútalyq ıntervensıalar júrgizýi tıis edi. Keıinnen Ulttyq bank valúta naryǵynda usynys tapshylyǵy týyndaǵan kezde osy rezervterdi paıdalana alar edi. Osyǵan uqsas tásildi Ulttyq bank "Qazatomónerkásiptiń" aksıalaryn Ulttyq qordaǵy aqshaǵa satyp alyp, belgili bir ýaqytta teńgeniń nyǵaıýyna jol bermeý úshin paıdalandy. "Qazatomónerkásippen" operasıa júrgizý úshin Ulttyq bank Ulttyq qordan valútany óziniń valútalyq rezervterine bir ret satyp aldy, sodan keıin tórt aı boıy ony naryqta birtindep satyp otyrdy", - deıdi qarjyger.

Onyń aıtýynsha, Ulttyq banktiń aqsha baǵamy saıasatynyń taǵy bir problemasy - bir kún barysynda júrgizilgen  valútalyq ıntervensıalarda birizdiliktiń bolmaýy:

"Mysaly, 28 qarashada valúta bırjasynda usynys bolmaǵan kezde anamoldy suranys kólemi baıqaldy jáne teńgege shaqqandaǵy 1 AQSH dollary 519,7 teńge boldy. Alaıda baǵam osy kúni azdaǵan aqsha aınalymynda alǵashqy sesıada joǵary qarqynmen óse bastady. Osy kezeńde valútalyq ıntervensıalar júrgiziletini jarıalanyp qoıǵan, endeshe onyń sesıanyń basynda valúta bırjasyndaǵy yqtımal dúrbeleńdi shekteý úshin nege qoldanylmady, osy arasy túsiniksiz. Ulttyq bank tústen keıin ǵana aralasa bastady, sóıtip olar salǵan úlken kólemdegi aqsha dollardyń ortasha baǵamyn 512 deńgeıine jetkizdi. 2 jeltoqsanda da dál osyndaı jaǵdaı oryn aldy, sol kúnniń barysynda eń joǵary baǵam 530-ǵa jetti, al ortasha baǵam bir kúnde 524-ti qurady. Bizdiń oıymyzsha, bir kún ishindegi teńge baǵamyndaǵy mundaı úlken aýytqýlar da teńgege jáne Ulttyq banktiń is-áreketine úlken senimsizdik týdyrady, ol óz kezeginde qalyptan tys suranys pen yqtımal dúrbeleńdi yntalandyrady".

Teńgeniń álsireýine rezıdent emesterdiń de úlesi bar ma?

Maman teńge baǵamyna áser etýshi taǵy bir eleýli faktor rezıdent emesterdiń memlekettik baǵaly qaǵazdarǵa (MBQ) salǵan qysqa merzimdi ınvestısıalary bolýy múmkin ekenin aıtady.

"Bizdiń esepteýlerimiz boıynsha (Ortalyq depozıtarııdiń aqparaty boıynsha), sáýir aıynyń sońynda beırezıdentterdiń MBQ-ǵa salǵan ınvestısıalary 535 mlrd teńgeni qurady, al qazan aıynyń sońynda bul kólem 1135 mlrd teńgege deıin ósti, bul bizdiń naryq úshin eleýli soma bolyp tabylady. Eger beırezıdentter qandaı da bir sebeptermen aıaq-astynan Qazaqstannyń MBQ naryǵynan shyqpaq bolsa, onda bul valúta naryǵynda teńgeniń álsireýine áser etetini sózsiz. Ókinishke qaraı, Ulttyq bank valúta naryǵy boıynsha aı saıynǵy habarlamasynda rezıdent emesterdiń MBQ-ǵa salǵan ınvestısıalaryna qatysty ózgeristerge túsinikteme berýdi doǵarǵan, bul da aqsha baǵamyna degen dúdamaldylyqty kúsheıtedi", - deıdi Murat Temirhanov.

Ol teńgeniń erkin júzý keńistigi sıpatyndaǵy baǵam saıasaty Qazaqstan úshin asa mańyzdy ekenin jáne ony jalǵastyrý qajet ekenin aıtady.

"Qatań kontrsıkldik búdjettik erejeler engizilgennen keıin munaı baǵasyna jáne fıskaldyq saıasatqa baılanysty teńge baǵamynyń qubylmalylyǵy aıtarlyqtaı tómendeıdi. Sonymen qatar, qor jáne valúta naryǵynyń jetkilikti deńgeıi damymaýy jáne devalvasıa bolyp qalady ma degen sezik-sekemge baılanysty ulttyq valútanyń joǵary qubylmaly deńgeıi saqtalyp qala beredi. Biz damyǵan qor jáne valúta naryǵy qalyptasqanǵa deıin teńge baǵamynyń irgeli faktorlardan kúrt aýytqýyn joıý jáne baǵamdy der kezinde aýyzdyqtap otyrý úshin "basqarýǵa keletin erkin júzý baǵamyn" qoldaný múmkindigin qarastyrý qajet dep sanaımyz", dep sózin túıindeıdi qarjyger-maman.