[caption id="attachment_15178" align="alignright" width="238"]
Z. Sániktiń "Súleımen bı" kitaby[/caption]
Eki-úsh saǵat dybysjazǵyshqa túsirip alǵan sálıqaly áńgimeden bólek, «Súleımen bı» dep atalatyn tarıhı esselerin Zekeń: «Kóp jyldardan beri oıǵa alǵan dúnıem edi, endi, mine jaryqqa da shyqty», – dep qatty muqabaly kitapty qoltańbasymen sol joly syılaǵan. Ol kitapty birden oqýǵa ańsarymyz aýdy. Sebebi, suhbat barysynda marqum Zekeń Súleımen bıdiń kim bolǵanyn, qandaı tarıhı kezeńde sóz ustap, el bılegenin qysqa bolsa da qyzyqty etip aıtqan-tuǵyn. «Súleımen bı Ádilbekuly (1841-1905) – Qabanbaı batyrdyń tórtinshi urpaǵy. Ol – óz zamanynda ádil bıligi, sheshendigimen qazaq dalasyna dańqy shyqqan áıgili tulǵalardyń biri. Súleımen bıdiń ákesi Ádilbek batyr – Otynshy bıdiń bas sardary bolǵan. Otynshy men Arǵynnyń Alshynbaı bıi bóle eken. Qytaı asyp, Manasqa baryp, keıin qaıtadan atajurtyna oralǵan. Elge aqylshy, pana bolǵan Súleımen bıden jurt: «Ata qonysqa qalaı jettińder?» – dep suraǵanda, bı: «Shók dep baryp, ók dep keldik (túıeli kóshten aıyrylyp, ógizben kóshtik). Aıdap baryp, arqandap keldik (baıaǵy aıdap barǵan myńǵyrǵan maldan aıyrylyp, jalǵyz, jadaý atty arqandap qaıttyq). Keregege qosh aıttyq, bes ýyqty shoshaıttyq (aq orda adyram qaldy, qospen keldik)», – degen eken. Áı, shirkin! Ondaı danalar myń jylda bir týady ǵoı», – dep Zekeń marqum Súleımen bı týraly az sózben tarıhı tulǵanyń kesek keskinin sıpattaǵan-tuǵyn...
Kitap qolǵa túsken soń baptap oqyǵanǵa ne jetsin, oqydyq. Qazaqy áńgime aıtýdyń kitabı nusqasyn joǵaltyp alǵaly qashan. Zekeńniń «Súleımen bı» atty tarıhı esselerin paraqtap otyryp, sol joqtyń ketigin toltyrar qundy dúnıe jaryqqa shyqqanyna qýanǵan edik. Shejireni urpaq sanasyna qur sóz, qurǵaq maqtanmen sińirý qıyn ekenin qazaq baıaǵyda-aq bilgen. Sol úshin belgili bir rý, ata týraly kórkemdep, detalmen arydan áńgime bastaıdy-aý kelip. Qazaqqa tán kórkemdik úlginiń mundaı túrin «Súleımen bıden» myńdap ushyratasyz.
Kitap qolǵa túsken soń baptap oqyǵanǵa ne jetsin, oqydyq. Qazaqy áńgime aıtýdyń kitabı nusqasyn joǵaltyp alǵaly qashan. Zekeńniń «Súleımen bı» atty tarıhı esselerin paraqtap otyryp, sol joqtyń ketigin toltyrar qundy dúnıe jaryqqa shyqqanyna qýanǵan edik. Shejireni urpaq sanasyna qur sóz, qurǵaq maqtanmen sińirý qıyn ekenin qazaq baıaǵyda-aq bilgen. Sol úshin belgili bir rý, ata týraly kórkemdep, detalmen arydan áńgime bastaıdy-aý kelip. Qazaqqa tán kórkemdik úlginiń mundaı túrin «Súleımen bıden» myńdap ushyratasyz. Máselen, jıenge beriletin qyryq serkesh týraly bul kitapta búı dep aıtylady: «Naıman atań 90 jasqa taıaǵan shaǵynda bir shyr etken kórip, artymda qalǵan belgim bolsyn dep, atyn Belgibaı qoıady. Álpesh ana 36 jasqa kelgende on segiz jasar qaınysy Belgibaıǵa nekelenedi. Aq nekeden Súıinshi týady. Súıinshiden Tólegetaı, odan Qytaı, Qytaıdan Qarakereı, Dórtýil, Sadyr, Mataı taraıdy. Urpaq qamyn oılaǵan aıaýly Álpesh ana jasy ulǵaıyp qalǵanyn oılap, óz sińlileriniń bireýin Belgibaıǵa kishilikke qosady. Odan Súgirshi men Ótegen týady. Súgirshi men Ótegennen Sarjomart, Baltaly, Baǵanaly, Kókjarly, Bura atalary taraıdy eken.
Súıinshi óte baı bolǵan adam eken. Sol baılyqtyń belgisi bolar «Súıinshiniń maly kóp pe, dalanyń ańy kóp pe?» desedi eken jurt. Shalqyǵan sol dáýlettiń kúshimen Tólegetaı jasynda kóp oqyǵan, ony keıin datqalyq tuǵyrǵa kótergen de sol biliminiń kúshi bolsa kerek. Naıman áýletinde uldan góri, qyz molyraq bolǵan tárizdi. Sondyqtan qyzdan týǵan jıender kóbirek kelgishteı beredi eken. Birde Súıinshi babań Tólegetaıdan: «Balam, dalada eshki qaıyrǵan daýys ne?..» – dep surapty. Tólegetaı: «Serkelerdiń sanyna jete almaı júrgen jıender ǵoı», – dep jaýap beripti. Sonda Súıinshi babamyz oılanyp otyryp: «E-e-e... solaı de. Tileý – anadan, tireý – atadan deýshi edi. «Ata kúshimen er ósedi, ana tilegimen el ósedi» degen osy ǵoı. Saǵan tilegi daryp, ananyń kúshi asqar bel bolsyn. Jıen nazary ana tileginen qaǵys qalmasyn, «qyryqtyń biri – Qyzyr» deıdi. Sol shirkinderdiń árbirine qyryqtan serke bólip berip, aldyna salyńdarshy! Sonda olardyń ózi ketkenimen kóńili qorańnan shyqpaıtyn bolady» depti. Serke berý keıin serkeshke aınalyp ketkenimen jıenge qyryq serkesh berý salty Súıinshi, Tólegetaı atalarymyzdan qalǵan eken desedi...». Mine, osyndaı qyzyqty áńgime-derekter shejireniń altyn tizbegin shıratyp, keıingi urpaqtyń jadynda qalar asyl múlikke aınalmaǵanda qaıtedi?..
Sol arýaqty áýletten shyǵyp, sóz ustaǵan Súleımen bı 35 jyl boıy eline bılik júrgizgen. Áýeli bolys, sosyn bı, onan keıin Tóbe bı tuǵyryna kóterilip, Mámbet-Baıjigit eline ǵana emes, tutas Orta júzge, qazaq bıleriniń sezi sotyna bılik aıtý dárejesine deıin kóterilgenin marqum Zeınolla Sánik suhbatynda aıtqan edi. Kitapta bul týraly egjeı-tekjeıli jazylǵan. Aqyn Saranyń:
«Kim jeter Qabanbaıǵa dýa qonǵan,
Batyrlyq tuqymyna qýa qonǵan.
Qojaqul, Áli, Jaqas, Er Ádilbek –
Súleımen onyń uly shyqty sońynan.
Butabaı, Qońyz batyr, Qut Shaıanbaı,
Sasan bı, shapty Kenje jaýǵa aıanbaı.
Shynymen qulash uryp samǵaı bersem,
Qalarsyń jetpek túgil jer taıanbaı...», – dep Birjanmen aıtysqanda tógip-tógip jiberetin shýmaqtardaǵy kesek-kesek keskinder ishinen Zekeń marqum Súleımen bıdi indete zertteýi teginnen tegin emes. Zekeń marqumnyń: «Qytaı bı 37 jasqa kelgende óz búrkiti ózine túsip, qaıtys bolady. Bul kisiniń áıeli Anar – Kishi júz qyzy. Sol qyzdy uzatqanda tórkini Oraldyń Oraýyzy degen qusty qyzynyń jasaýyna qosyp beredi. Ol qustyń babyn Anar apamyz jaqsy biledi. Bir kúni Arǵyn Altaı batyr Qytaı bıge kelip: «Ulytaýǵa baryp, salbýryn quryp qaıtaıyq», – dese, Anar apamyz: «Myna qus búgin basqasha, kózinen baıqap turmyn. Basqa kúni shyqsańdar qaıtedi», – deıdi. Qustyń jeligi, seriniń seriligi ońaı deısiń be, jigitter keń saharany betke alady. Qońyr ańy qoıdaı órgen sahara tósinde qyrannyń tomaǵasy alynǵan zamat, záý kókke sińip, ǵaıyp bolady. Bári ańtarylyp aspanǵa qarap turǵanda kenet Oraldyń Oraýyzy quıǵytyp kelip, Qytaı bıge túsedi. Bı óledi. Úlken as osy kisige beriledi... Qazaqta ańyzǵa aınalǵan astar kóp. Máselen, Abylaıdyń asy, Óskenbaıdyń asy, Saǵynaıdyń asy degen sekildi. As beriletin ýaqyt jyl buryn habarlandyrylyp, ár eldiń adamdary kúni buryn daıyndyq jasap, jarysqa qosatyn sańlaqtaryn úkilep, balýandaryn, mergenderin, ánshi-kúıshi, aqyndaryn suryptaıdy. Marqum Amanjan Jaqypulynyń asty «Qazaq dalasynyń olımpıadasy» deýi óte oryndy aıtylǵan sóz. Abylaı hannyń asynan keıin Úsh júzge saýyn aıtqan ataqty as – Súleımenniń asy. Asta úsh júz at alamanǵa túsip, qyryq atqa báıge berilgen. Bul dúbirli sharaǵa orystyń oıazy, qytaıdyń dýtyńy da qatysady. Osy asta 12-13 jasqa kelgen, qazaqtyń dúldúl aqyny İlıas Jansúgirov atqa shabady. İlıas qalamynan týǵan «Qulager» poemasynyń óte sátti shyǵýyna osy astyń yqpaly bolǵanyn joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Qazaqta osydan keıin (1908 jyldary bolǵan) mundaı as bolǵan joq. Sońǵy as dep otyrǵanym – sol. Osynyń bári qaǵaz betine tússe eken degen nıetpen «Súleımen bı» atty kitapty qolǵa aldym», – dep aıtqany dybysjazǵyshta áli saqtaýly tur.
Súleımen bı ómirden ozǵan kezde Áset Naımanbaıuly:
«Anyq aıtqan shyn sózdiń,
Joq deıdi ǵoı obaly.
Alashtan asqan arsylan
Ár orynda ozady.
Qazaqta eshkim joq edi
Ámirinen ozary.
Baıjigittiń balasy,
Aqylynyń bodamy.
Endi bizge joq boldy,
İziniń basqan tozańy...», – dep joqtaǵan eken (birer tarmaǵyn ǵana alyp otyrmyz). Árıne, jaqsynyń basqan ár izine zar bolatynymyz aqıqat.
Zákeń marqumdar kóneniń kózi men sózin jınap, ómiriniń mánin sodan tapty. Biz sol kisilerden qalǵan dúnıelerdi aqtaryp, az da bolsa kitaptyń «Súleımen bı» týraly bóliminiń keıbir jerlerine toqtaldyq. Aldaǵy ýaqytta da bul kitaptaǵy tushymdy dúnıeler týraly jazylyp jatar.
Yrysbek DÁBEI
yrysbek-dabey@mail.ru
