Qazir jer satýǵa qarsy miting ótkizý máselesi de kóptegen aimaqta sóz bolyp júr. Atyraý oblysynyń belsendileri 24 sáýir kúni sherýge shyǵýǵa ruqsat surap, ákimshilikten Isatai-Mahambet alańyn berýdi ótingen bolatyn. Ákimshilik olarǵa mundai múmkindik bermeitinin eskertti. Biraq halyq qaitar emes, olardyń ruqsatynsyz da alańǵa shyǵyp, beibit sherý ótkizemiz dep otyr.
Almatyda mamyr aiynyń ishinde keń aýqymdy sherý ótkizý josparlanyp jatqanyn áleýmettik jelilerden kózimiz shaldy. Astana belsendileri de birneshe márte shaǵyn piketter uiymdastyryp, úndeý hat joldap úlgerdi. Shymkent, Aqtaý, Oral jurty da saittar men áleýmettik jelilerde belsendi ún qatyp, bilikti raiynan qaitarýǵa tyrysyp júr.
Osydan 12-13 jyl buryn, dálirek aitsaq 2003 jyly Úkimet «Jer kodeksi» týraly Zań qabyldar kezde uzaq ýaqyt boiy qarsylyqqa tap bolǵan edi. Tasmaǵambetov úkimeti ázirlep, halyq pen sol kezdegi Parlament depýtattarynyń biraz bóligi qarsy turyp, baspasózde ailar boiy talqylanǵan Zań jobasy qabyldanyp ketti. Ol Zańda jerdiń sheteldikterge satylatyny jóninde aitylmaǵanymen, jerdi satý týraly basatamanyń ózi jurtshylyqtyń ashýyn týǵyzǵan. Endi sheteldikterge satylady degendi estigen jurt qaita qarsylyq tanytyp otyr.
Saiasi sarapshylar «Úsh tuǵyrly til» men «sheteldikterge jer satý» máselesi el arasynda iri dúmpý týǵyzýy múmkin ekenin joqqa shyǵarmaidy. Munyń aqyry qantógisterge ulasýy múmkin degen boljamdar da joq emes. Bilik qandai sheshim shyǵarady?
Eger jer satylsa, shynymen de halyq tolqyp, iri kóteriliske ulasýy múmkin be? Osy suraqtar tóńireginde oi-talqy ótkizgen edik.
[caption id="attachment_15172" align="alignright" width="240"]
Ázimbai ǴALI, saiasattanýshy:
Bizge feodalizmniń qajeti joq
– Kóptegen elderdegi kóterilis airyqsha jobalardan buryn, qarapaiym qatelikterden bastalady. Siriia halqy Asad rejimine qarsy azamattyq soǵysty neden bastady? Bir top bala kóringen jerge Asadty kelemejdep, ony saiqymazaqqa ainaldyrǵan sýretteri men úndeýlerin ilgen. Urandar jazǵan. Bilik ókilderi olardy ustap, teksere kele ólim jazasyna kesken. Mine, muny kórgen halyq ashýǵa minip, azamattyq soǵys bastady. Búgin Siriia haosqa toly elge ainaldy. Mundai mysaldardy tarihtan kóptep keltirýge bolady.
Jerdi sheteldikterge satý týraly el arasynda qyzý pikirtalas júrip jatyr. Oǵan mektepterde úshtildilik júiesi engiziledi degendi qosyńyz. Halyq muny qalamai otyr. Budan bólek kópshilikti ekonomikalyq daǵdarys búrip barady. Osynshama bailyǵymyz bola tura, biz nege kedeimiz? Halyq bul suraqty qoiýdan jalyqpaidy. Jumyssyzdyqtyń statistikalyq málimettermen esh qabyspaitynyn da kópshilik biledi. Jemqorlyqtyń, biýrokratizmniń sebep-saldary da qoǵamnyń damýyna kedergi keltirip otyr.
Al jerdi satý máselesine kelsek, Mamytbekov agrarlyq jerlerdiń sheteldikterge berilmeitinin aitty. Munyń ózi kóńilge medeý.
Asyly, jerdi jekemenshikke ótkizgen durys. Biraq bailar jer ieleri – pomeshikterge ainalsa, onda bizdiń damýymyz neǵaibyl. Olar sol jerdi ózge jeri joqtarǵa jalǵa berýmen emes, alǵan jerlerin gúldendirip, kádege jaratyp, halyqty jumyspen qamtysa, sonda ǵana oń nátije beredi. Al jerdi ózgelerge jalǵa berip, iaki jeri joqtarǵa egin ekkizip, odan paiyz alyp, sol arqyly jaqsy turmys keshirgisi kelse, bizdiń qoǵam feodalizmge qaita oralady. Qazirdiń ózinde keibir jaǵdailarda sondai kórinis baiqalyp júr. Bilik jerdi satýmen ǵana emes, ony tiimdi paidalanýmen de ainalysýy kerek.
Ken oryndaryn, týristik mekenderdi jalǵa berý iaki satý máselesin durys oilastyrmai bolmaidy. Sheteldikterden investitsiia tartý úshin baryn salyp otyrǵan biliktiń keibir áreketterine qarap otyryp, kóńilge senimsizdik uialaidy. Jerge investitsiia quiǵan durys, jerdiń týsyrap jatqany paidasyz. Degenmen, jekeshelendirý kezindegidei tistegenniń aýzynda, ustaǵannyń qolynda ketirýge bolmaidy. Eger solai etken jaǵdaida túrli sherýler óteri zańdy. Onyń sońy kóteriliske ulaspaidy dep kesip aita almaimyz.
[caption id="attachment_15173" align="alignright" width="259"]
Ámirjan QOSANOV, saiasatker:
Órtti bir ushqyn tutatady
Bári de múmkin!
Sonyń ishinde – jer satylýyna qarsy narazylyqtyń boi kórsetýi de ábden múmkin!
Qazir el ash ári ashynǵan! Bálkim, ekonomika, saiasat jáne basqa da ǵalamdyq nárselerdi árbir adam ózine (ne óziniń) qatysy joq jait qarastyryp jatyr. Biraq «jer» degende árbir qazaq beiqam otyra almaidy dep oilaimyn. Sondyqtan osy taqyryp kezinde Lenin myrza aitqandai, órtti tutatar bir ushqyn bolýy bek múmkin.
Árine, bizde jurt – shúkirshil ári táýbashyl. Qara sý iship, qara nan jesek te, soǵys bolmasyn dep otyra beredi. Tipti Jańaózende qandastaryn qyryp tastaǵanda da, Almatynyń ortalyǵyna úsh-tórt myń adam ǵana shyqqan. Bilik osynshama jyl boiyna zań arqyly mitingterge shyǵý quqyn qursap tastady. Kóshege ruqsatsyz shyqqandardy aiaýsyz qamap, basqaǵa «úlgi» bolatyndai jazalap tastady. El ishinde belgili bir úrei bar ekeni de ras. Onyń ústine elge uran tastap, narazylyq áleýetti bir arnaǵa toǵystyra alatyn myqty ári bedeldi saiasi kúsh joq.
Biraq bir nárse aiqyn: qoǵamdaǵy pikiralýandyǵy kúshtep joiylsa da, el shynymen yzalansa, zańǵa da, pańǵa da qaramaidy!
