Qazaqqa pomeshıktiń keregi joq

Dalanews 23 sáý. 2016 02:34 88

Qazaq jerin sheteldikterge satý týraly bıliktiń bastamasyna jer-jerde qarsylyqtar kúsheıip keledi. Prezıdentke, Úkimetke, Parlamentke birneshe márte ashyq hat joldandy. Ult zıalylarynyń bir toby Elbasy Nursultan Nazarbaevqa «eskertý» de jasady.

Qazir jer satýǵa qarsy mıtıń ótkizý máselesi de kóptegen aımaqta sóz bolyp júr. Atyraý oblysynyń belsendileri 24 sáýir kúni sherýge shyǵýǵa ruqsat surap, ákimshilikten Isataı-Mahambet alańyn berýdi ótingen bolatyn. Ákimshilik olarǵa mundaı múmkindik bermeıtinin eskertti. Biraq halyq qaıtar emes, olardyń ruqsatynsyz da alańǵa shyǵyp, beıbit sherý ótkizemiz dep otyr.

Almatyda mamyr aıynyń ishinde keń aýqymdy sherý ótkizý josparlanyp jatqanyn áleýmettik jelilerden kózimiz shaldy. Astana belsendileri de birneshe márte shaǵyn pıketter uıymdastyryp, úndeý hat joldap úlgerdi. Shymkent, Aqtaý, Oral jurty da saıttar men áleýmettik jelilerde belsendi ún qatyp, bılikti raıynan qaıtarýǵa tyrysyp júr.

Osydan 12-13 jyl buryn, dálirek aıtsaq 2003 jyly Úkimet «Jer kodeksi» týraly Zań qabyldar kezde uzaq ýaqyt boıy qarsylyqqa tap bolǵan edi. Tasmaǵambetov úkimeti ázirlep, halyq pen sol kezdegi Parlament depýtattarynyń biraz bóligi qarsy turyp, baspasózde aılar boıy talqylanǵan Zań jobasy qabyldanyp ketti. Ol Zańda jerdiń sheteldikterge satylatyny jóninde aıtylmaǵanymen, jerdi satý týraly basatamanyń ózi jurtshylyqtyń ashýyn týǵyzǵan. Endi sheteldikterge satylady degendi estigen jurt qaıta qarsylyq tanytyp otyr.

Saıası sarapshylar «Úsh tuǵyrly til» men «sheteldikterge jer satý» máselesi el arasynda iri dúmpý týǵyzýy múmkin ekenin joqqa shyǵarmaıdy. Munyń aqyry qantógisterge ulasýy múmkin degen boljamdar da joq emes. Bılik qandaı sheshim shyǵarady?

Eger jer satylsa, shynymen de halyq tolqyp, iri kóteriliske ulasýy múmkin be? Osy suraqtar tóńireginde oı-talqy ótkizgen edik.

 

[caption id="attachment_15172" align="alignright" width="240"]azimbai1 Ázimbaı Ǵalı[/caption]

Ázimbaı ǴALI, saıasattanýshy:

Bizge feodalızmniń qajeti joq

– Kóptegen elderdegi kóterilis aıryqsha jobalardan buryn, qarapaıym qatelikterden bastalady. Sırıa halqy Asad rejımine qarsy azamattyq soǵysty neden bastady? Bir top bala kóringen jerge Asadty kelemejdep, ony saıqymazaqqa aınaldyrǵan sýretteri men úndeýlerin ilgen. Urandar jazǵan. Bılik ókilderi olardy ustap, teksere kele ólim jazasyna kesken. Mine, muny kórgen halyq ashýǵa minip, azamattyq soǵys bastady. Búgin Sırıa haosqa toly elge aınaldy. Mundaı mysaldardy tarıhtan kóptep keltirýge bolady.

Jerdi sheteldikterge satý týraly el arasynda qyzý pikirtalas júrip jatyr. Oǵan mektepterde úshtildilik júıesi engiziledi degendi qosyńyz. Halyq muny qalamaı otyr. Budan bólek kópshilikti ekonomıkalyq daǵdarys búrip barady. Osynshama baılyǵymyz bola tura, biz nege kedeımiz? Halyq bul suraqty qoıýdan jalyqpaıdy. Jumyssyzdyqtyń statısıkalyq málimettermen esh qabyspaıtynyn da kópshilik biledi. Jemqorlyqtyń, búrokratızmniń sebep-saldary da qoǵamnyń damýyna kedergi keltirip otyr.

Al jerdi satý máselesine kelsek, Mamytbekov agrarlyq jerlerdiń sheteldikterge berilmeıtinin aıtty. Munyń ózi kóńilge medeý.

Asyly, jerdi jekemenshikke ótkizgen durys. Biraq baılar jer ıeleri – pomeshıkterge aınalsa, onda bizdiń damýymyz neǵaıbyl. Olar sol jerdi ózge jeri joqtarǵa jalǵa berýmen emes, alǵan jerlerin gúldendirip, kádege jaratyp, halyqty jumyspen qamtysa, sonda ǵana oń nátıje beredi. Al jerdi ózgelerge jalǵa berip, ıakı jeri joqtarǵa egin ekkizip, odan paıyz alyp, sol arqyly jaqsy turmys keshirgisi kelse, bizdiń qoǵam feodalızmge qaıta oralady. Qazirdiń ózinde keıbir jaǵdaılarda sondaı kórinis baıqalyp júr. Bılik jerdi satýmen ǵana emes, ony tıimdi paıdalanýmen de aınalysýy kerek.

Ken oryndaryn, týrısik mekenderdi jalǵa berý ıakı satý máselesin durys oılastyrmaı bolmaıdy. Sheteldikterden ınvestısıa tartý úshin baryn salyp otyrǵan bıliktiń keıbir áreketterine qarap otyryp, kóńilge senimsizdik uıalaıdy. Jerge ınvestısıa quıǵan durys, jerdiń týsyrap jatqany paıdasyz. Degenmen, jekeshelendirý kezindegideı tistegenniń aýzynda, ustaǵannyń qolynda ketirýge bolmaıdy. Eger solaı etken jaǵdaıda túrli sherýler óteri zańdy. Onyń sońy kóteriliske ulaspaıdy dep kesip aıta almaımyz.

[caption id="attachment_15173" align="alignright" width="259"]e4c721eb987bd4c11eacb87f64da2e9e Ámirjan Qosanov[/caption]

Ámirjan QOSANOV, saıasatker:

Órtti bir ushqyn tutatady

Bári de múmkin!

Sonyń ishinde – jer satylýyna qarsy narazylyqtyń boı kórsetýi de ábden múmkin!

Qazir el ash ári ashynǵan! Bálkim, ekonomıka, saıasat jáne basqa da ǵalamdyq nárselerdi árbir adam ózine (ne óziniń) qatysy joq jaıt qarastyryp jatyr. Biraq «jer» degende árbir qazaq beıqam otyra almaıdy dep oılaımyn. Sondyqtan osy taqyryp kezinde Lenın myrza aıtqandaı, órtti tutatar bir ushqyn bolýy bek múmkin.

Árıne, bizde jurt – shúkirshil ári táýbashyl. Qara sý iship, qara nan jesek te, soǵys bolmasyn dep otyra beredi. Tipti Jańaózende qandastaryn qyryp tastaǵanda da, Almatynyń ortalyǵyna úsh-tórt myń adam ǵana shyqqan. Bılik osynshama jyl boıyna zań arqyly mıtıńterge shyǵý quqyn qursap tastady. Kóshege ruqsatsyz shyqqandardy aıaýsyz qamap, basqaǵa «úlgi» bolatyndaı jazalap tastady. El ishinde belgili bir úreı bar ekeni de ras. Onyń ústine elge uran tastap, narazylyq áleýetti bir arnaǵa toǵystyra alatyn myqty ári bedeldi saıası kúsh joq.

Biraq bir nárse aıqyn: qoǵamdaǵy pikiralýandyǵy kúshtep joıylsa da, el shynymen yzalansa, zańǵa da, pańǵa da qaramaıdy!

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x