"Aqyndardyń sózinen jáne keıbir telearnalardaǵy qyzmetkerlerdiń áńgi­mesinen baıqaǵanym - aıtystyń obalyna qalǵan adam úlken zıaly azamat sıaqty". Osylaı degen Zaıytov bul suhbatty birneshe jyl buryn bergen. Aqynnyń oılary áli de ózekti, alaıda. Rınat Zaıytov - alaman aıtysta talaı máreni buzyp, aqıqatqa aldaspan sýyryp júrgen shaıyr. Aqynnyń «DAT-qa» shyqqan suhbatyn barynsha yqshamdap nazarlaryńyzǵa usyndyq.

«Arqadan aýǵan arqarmyn...»

- Rınat, ózińniń Semeıden Almatyǵa birjola qonys aýdarǵanyńdy estidik, qonys qutty bolsyn!

- Raqmet! Jetisken qazaq kóshshil bolýshy ma edi...

- Endigi aıtystarda Almatynyń jyrtysyn jyrtasyń ba, joq álde týǵan jerdiń týyn ustap qalasyń ba?

- Qazaqta «It - toıǵan jerine, er - týǵan jerine» degen mátel bar. Osy kúnge deıin ózim qaıda júrsem de, aıtysqa týǵan jerim Semeıdiń atynan shyǵyp keldim. Osydan bes-alty jyl buryn Astana qalasynda júrgen kezimde de alamanǵa Semeıdiń aqyny retinde shyǵyp júrdim. Endigi jerde de Semeıdiń atynan synǵa túsemin. Alaıda jalǵyz Semeıdiń emes, dúıim alashqa ortaq aqynmyn.

- Aqynnyń elden ketýine ne sebep boldy eken, álde Óskemenge ógeı bolyp, tozyǵy jetken Semeımen birge «tozyp» kettiń be?

- «Arqa jaıly bolsa, arqary aýyp nesi bar?» - demeı me, halyq. Semeıdiń kúıi Óskemenge qosylyp, ózgergeni shamaly. Bireýler Óskemen Semeı arqyly qazaqylanady dep júrdi. Biraq odan túk shyqqan joq.

Qaıta Semeıdiń burynnan jalǵasyp kele jatqan qazaqy mádenıetine qylań tústi. Aıtys bar kezde Semeıde júrgennen artyq baqyt joq bolatyn. Aıtys ketken soń, kári shahardan mán ketti.

Qazir Semeıde qazaqylyqtyń nyspysy, ulttyq mádenıettiń ushqyny qalǵan joq. Eger qazaǵy kóp Shymkent sıaqty qala bolsa, onda týǵan jerde júrgennen artyq ne baqyt bolsyn?!

- Áıteýir, qonys aý­darǵan soń, maıshelpekke bókken Astanaǵa tartpadyń ba? Qazir Astana Almatyǵa «kúndes» boldy ǵoı...

- Ol sózińniń jóni bar. Biraq Astanada biraz jyldyń aldynda bolǵam. Astana biz ben siz sıaqty qarapaıym adamdardyń qalasy emes. Ol - sheneý­nikterge arnalǵan qala. Ol jerde ómir súretin adamdardyń da qaltasy qalyń bolýy kerek. Áıtpese tabıǵaty da, ózi de sýyq qala shetten barǵandardy esir­keı qoımasy anyq.

Astananyń Almatyǵa «kún­des» bolatyn jóni bar ǵoı. Óıt­keni Almaty - Qazaqstannyń burynǵy ortalyǵy.

Sondaı-aq óner men mádenıettiń, ádebıet­tiń, zıaly jurttyń basy túıis­ken jumaq jaıy. Táýelsiz­diktiń arǵy-bergi syry men qupıasyn qoınyna túıgen she­ji­reli jeri, tarıhı mekeni.

- Astana demekshi, osydan eki jyl buryn Astananyń on jyldyǵynda Rústem ekeýiń ashyq aıtysyp, taqyrdaǵy qalanyń qoıasyn qotaryp tastaǵan edińder. Biletinderdiń aıtýyna qaraǵanda, aıtystyń «ajalyna» sol aıtys sebepker bolǵan sıaqty...

- Sebepsiz nárse bolmaıdy. Biraq qazaq aıtysynyń «ajalyna» Rústem ekeýmizdiń jekpe-jegimizdi kinálaýdyń reti joq shyǵar. Óıtkeni shólmektiń myń kún emes, bir kúnde synatyny sıaqty, bul aıtystyń da «ólimi» bir jekpe-jekte qorytylǵan joq. Ol - biraz ýaqyt ishte pisip, jetilip, sońynan jarylǵan «jara».

Halyq qazaq aıtysynyń damyp, aqıqatty tilip aıtatynyn óz kózderimen kórip júrdi. Máselen, ot tildi Aıbek, Bal­ǵynbek, Begarystyń jyrlary bılikti myń ret aýdaryp salatyndaı uran bola bildi. Aıtystyń «ajaly» osyndaı shyndyqty ańyrata aıtyp júrgen aqyndardyń sózinen, aqıqattan bolýy múmkin...

Aıtystyń obalyna qalǵan zıaly kim?

 
- Aıtysty aýyzdyqtaýǵa kim muryndyq boldy, Rınat?

-Astana toıy men prezı­dent­tiń mereıtoıyna baılanysty aıtys ótetini týraly habar estidik. Biraq onda aıtysatyn aqyndar buryn Júrsin Ermanov iriktep, dodaǵa salyp júrgen shaıyrlar emes eken.

Júrgizý­shisi de Ermanovtan basqa bireý kórinedi. Sonymen birge ol aıtysta Astana men prezıdentti, Qazaqstan saıasatyn maqtaıtyn shart bar sıaqty.

Óz basym, ondaı alamanǵa túsip, kúlki bol­ǵym kelmeıdi. Áriptesterim de ondaı jasandy, saıqymazaq aıtysqa qatyspaıdy dep bilemin.

Al osy kıeli ónerdiń shamynyń óshýine sebepker adamǵa keler bolsaq, ol Saýdabaev ta, prezıdent te bolmaýy múmkin. Óıtkeni biz Saýdabaevtyń «aqyndar saıysy» dep atalatyn aıtysqa qoıǵan shartymen tolyq tanysyp shyqtyq. Oǵan qarap, Saýdabaevty kinálaǵym kelmeıdi. Saýdabaev bireýdiń aıtqanyn oryndap otyr ǵoı. Al prezıdent aıtysty toqtatty degen sóz mıǵa syımaıdy.

Óıtkeni ol kisi mundaı usaq tirlikterge aralasatyn bolsa, bizdi - aqyndardy áldeqashan jer jastandyratyn edi.

Olaı deıtinim, táýelsizdikten bergi jyldardaǵy aıtystarda prezıdent ja­ıynda eshkim (opozısıa da) aıtyp kórmegen ashshy óleńder aıtylyp júrdi. Biraq oǵan Nazarbaevtyń týlaǵanyn estigen joqpyz. Sondyqtan aıtystyń toqtaýyna prezıdentti kinálaı almaımyn.

- Sonda bul kıeli ónerdiń obalyna qalǵan kim bolýy múmkin?

- Qolmen ustap, kózben kórgendeı, bireýdi kinálaýǵa negizim joq. Biraq aqyndardyń sózinen jáne keıbir telearnalardaǵy qyzmetkerlerdiń áńgi­mesinen baıqaǵanym - aıtystyń obalyna qalǵan adam úlken zıaly azamat sıaqty. Ony dúıim Qazaqstan tanıdy. Biraq qolymda «tiri» derek bolmaǵan soń, onyń atyn atap, túsin tústeı almaımyn, keshi­rińiz!

- Respýblıka kóleminde ótip júrgen alaman aıtystyń toqtaǵanyna eki jyldan asty. Osy jyldyń kókteminde «qashyp-pysyp» júrip, bir aıtys ótkizgen edik, onyń ózin kórsetýden telearnalar at-tondaryn ala qashty. Ónerdiń tóresi - óleńniń bosaǵa jaǵalap qalǵan jetim kúıiniń taǵy basqa sebebin bile aldyńyz ba?

- Iá, birde-bir telearnasyz osy jyldyń kókteminde Almatyda úlken aıtys ótti. Óleńge sýsaǵan halyqta san joq. Aqı­qat pen ónerdiń ólmeıtinine sol kezde kózimiz jetti-aý!

Aǵylshynnyń bizdiń aıtysty zerttep júrgen bir jýrna­lısi: «Qazaqtyń aqyndar aıtysynan kemel­di, erkin, ádil demokratıa kór­gen joqpyn», - degen eken. Jón sóz.

Qazaqtan basqa qaı halyq sózge toqtap, sózdiń qadir-qasıetin túsingen edi? Joq qoı.

Sondyqtan óleń sózden órnek salǵan qazaqtaı dana halyq jer betinde kemde-kem. Biraq osy kıeli óleńimizge de qıanat jasadyq. Ony sózdiń qasıeti tegin jibere qoımas. Qıanatqa alýan túrli sebep aıtýǵa bolatyn edi. Alaıda onyń kóbiniń negizi joq. Sondyqtan qazirshe sońyn kúteıik. Biz - qazaqtar kez kelgen qıanattyń sońyn shydap kútýge úırendik qoı!

- Osy kúnge deıin óleńdegi ótkirligiń úshin quqaı kórsetken ákim-qara, sheneýnikter boldy ma?

- Boldy. Biraq gazet betine, suhbat berip aıtýǵa turmaıtyn usaq dúnıeler ǵana. Jalpy, quqaı kórsetý aqyndy muqalta almaıdy. Qaıta batyldandyra túsýi múmkin. Kez kelgen adam óz ótirigi ashylǵan kezde ǵana oǵan qarsy jumys isteıdi ǵoı.

 Endeshe, aqyndar bireýdiń ótirigin ashqan kezde nemese sózi janyna batqan shaqta ol dóń-aıbatyn betine shyǵarady. Biraq bul - qorqaýdyń isi.

- Rınat, ózińdi «Habar» arnasyndaǵy oıyn-saýyq baǵdarlamalarynan kórip júrmiz. Asyly, óziń sóz qadirin biletin, qazaqylyǵyń basym azamatsyń. Saǵan mundaı jeńil-jelpi dúnıe emes, qazaqtyń rýhyn kóterip, sanasyn serpiltetin «oıaý», «tiri» habar kerek edi... Buıyrǵany osy boldy ma?

- Iá, qazirshe buıyrǵany osy bolyp tur. Ózim de «kele salyp, tór meniki» deıtin óń­meń­deýge barǵan joqpyn. Aldymen telearnanyń «kýh­n­ıa­syn» kórip, sonan soń tabıǵatyma keletin bir jobamen aınalysatyn shyǵarmyn.

Qa­zir­she oıyn-saýyq habary bolsa da, jýrnalısıkadaǵy alshysy túsken jumys osy bolyp tur. Negizi, bizdiń tele­jýr­nalıstıka salasynda oraıyn tapsań, alýan túrli taqyrypty qamtyp, qyzyqty habar jasaýǵa múmkindik kóp.

 Bireýler qazirgi jaǵdaıda qoǵamdyq-saıası baǵyttaǵy habarlardyń bári aqıqattan alshaq ketedi degen syńarjaq pikirler aıtady. Alaıda ebin keltirip, habardy berý formasyn tapsań, qandaı baǵdarlama bolsa da, taqyrypty, oı-ıdeıany ashýǵa ábden múmkindik bar.

- Oıǵa alǵan jumystaryń oryndalsyn! Endi, amal joq, aıtystan ajardy ketirgen soń, Aınur apań (Tursynbaeva) «Eki juldyzdy» jaǵalap júr, biraz aqyndar joǵary oqý oryndaryna muǵalim bolyp ketti, endi bir toby tamada bolyp júr. Sen «Habardan» turaq taptyń. Al «eki qolǵa bir kúrek» tappaı qalǵan aqyn bar ma?

- Aqyndar aıtys tizgin­delerden buryn da jumyssyz emes bolatyn. Aıtys toqtaǵannan keıin de óz oryndaryn ta­ýyp jatyr. Joǵary oqý oryndaryndaǵy ustazdyq qyz­metteri osydan biraz jyldardyń aldynda bastalǵan, qazir olar sony jalǵastyryp jatqan jaılary bar. Al tamadalyq kásip aqyndardyń o bastaǵy tabys kózi ekenin jasyra almaımyn. Qysqasy, «eki qolǵa bir kúrek» tappaı qalǵan aqyn joq-aý!

«Din dendegen jastarǵa obal»

- Rınat, óziń aqyn, kóziń ashyq, kókiregiń oıaý azamatsyń. Bireýler: «Osy qazaqqqa ne jetpeıdi: memleketi, Astanasy, baılyǵy, halqy bar», - dep jatady. Shynymen, qazaqqa ne jetpeıdi, osy?

- Biraýyz sózben túısek, qazaqqa aldymen rýh, sonan soń ulttyq namys jetpeıdi. Áıtpese, Qudaıǵa shúkir, basqa jaǵymyzdan kemdik kórip otyrǵan joqpyz.

Eger qoǵamda qazaqtyń qor ómir súrip, halyqtyń kedeı turmysy bolsa, onda osynyń bári qazaqtyń ózin-ózi tanýynyń jetispeýinen. Rýhy kemigen halyqtyń jastary da «solqyldaq» keledi. Iaǵnı bizdiń jastardyń ásire dinge berilip, ómirlik joldarynan adasyp bara jat­qandaryn aıta ketken jón sıaqty. Islamnyń jolyna túsý qylmys emes. Tek ózimizdiń kó­rin­­gen kelimsek dinge esik ashyp otyrǵanymyz - qylmys.

- Onda basty qylmysker kelimsek dinge kirgen jastar emes, sol kelimsek dinderdi «keý-keýlep» otyrǵan ózimiz boldyq qoı...

- Iá, basty qylmysker - osy dinderdiń elimizde erkin ómir súrýine oraı jaratyp otyrǵan ózimiz.

Qazir ózimiz senetin ıslamnyń bir aǵymy aıtysqa, án, óleń aıtýǵa, betashar sıaqty ulttyq dástúrge qarsy kelip júr.

Maǵan bir tanys ımam Paıǵambardyń: «Din arabtan bastalsa, onyń buzylýy da arabtan bolady», - degen sózin aıtqan bolatyn. Bizdegi qazirgi jappaı beleń alyp kele jatqan din - sol arabtyń buzylǵan dini ǵoı.

- Jón sóz. Al endi sońǵy ret aýylǵa qashan bardyń?

- Aýylǵa únemi baryp turamyn. Shyny kerek, aýyldyń qazirgi jaǵdaıy tym nashar. Aıtysker aqyn Balǵynbek Imashev:

«Kezinde Dinmuhamed -dana basshy,

Qazaqqa qyryq qala syılapketti.

Biz jalǵyz Astananybitirgenshe,

Dalada tórt myń aýylqırap ketti», -

degen bolatyn bir aıtysta.

Shyndyq osy.

- Áńgimeńe raqmet!

Suhbattasqan, Juqamyr SHÓKE