Zar – zaman aqyndary
Qazaq jerine qol salǵan patsha úkimeti halyqty jarylqaý úshin kelmegendi. Jerinen airylǵan halyq ádep – ǵuryp pen qazaqy minezinen de airyla bastady . Patysha úkimeti engizgen jańa ákimshilik sharalar qazaq bolmysyna tán emesti. Urlyq, ósek, talas – tartys, alaýyzdyq, aryzqoilyq – qazaq qoǵamynyń osy kezeńdegi jemisi boldy.
Osy kezde ómir súrgen qazaq aqyn - jyraýlarynyń bir toby qoǵamda bolyp jatqan keleńsiz qubylystardy aiaýsyz synǵa aldy.
Olar Qazaqstannyń Reseige qosylýymen kapitalistik kózqarastardyń enýin keri ketkendik dep eseptedi. Ótken ómirdi ansady , bolashaq týraly óz boljamdary men pikirlerin bildirdi.
Qoǵamda bolyp jatqan ózgeristerge ózindik kóz qarasta bolǵan jáne sol baǵytta jyrlaǵan aqyndardy M.Áýezov «Zar - zaman » jyrshylary dep ataǵan bolatyn jáne ádebiet taný tarihynda da olar osylai aityldy. Tarih ǵylymynyń doktory M.Qoigeldiev otarshyldyq buǵaýyna myqtylap bailaǵan halyqtyń myń -muhtajy men qaiǵy - qasyretin jyrlaýshylardy « Zar -zaman » mektebiniń oishyldary dep atady. (1,246 b.). Bul termin alǵash 1927 jyly engizilgen edi.
Zar – zaman kezeńinde ǵumyr keshken ortalyq ezgige túsken qazaq halqynyń taǵdyryn muń – zarmen jyrlaǵan aqyndar shoǵyry. Onyń belgili ókilderi : Dýlat Babataiuly , Shortanbai Qońaiuly, Murat Múmkeiuly, Ábýbákir Kerderi, Aýban Asan , t.b. Muhtar Áýezov Ablai han tusynan Abaiǵa deiingi júz jylǵa ulastyryp Narmanbetpen aiaqtaldy (2,168 b.). zar – zaman tusynan qazaq ádebieti jazbasha sipat alǵanyn otan kórsetedi. Dástúrli qazaq qoǵamyndaǵy burynǵy qalyptasqan qundylyqtardyń ózgerýi , eldi basqarý júiesiniń basqa sanatqa aýysýy, otarshyldyqtyń beleń alýy, halyqtyń qatty kúizelýi Zar- zaman aqyndaryn tarih sahnasyna shyǵarǵan. Olar halyqtyń jai kúiin oilaǵan últ- qairatkerleri retinde tanyldy. Olardyń shoǵyrlary halyqtyń salt- dástúrlerdi qabyǵy buzylmaǵan qalpynda saqtaýǵa , ulttyń – bitimimen ajyramaýǵa úndeidi.
Erkindikpen bostandyqtyń, dástúr men evropalyq metropoliiadan eńgen jańa tártipterdiń sheginen shielenisýi Shortanbai, Dýlat jáne Mýrat siiaqty « zar – zaman » aǵymy aqyndarynyń shyǵarmalary arqyly qabyldady. Olar HIH ǵasyrdaǵy qazaq ómirine tán barlyq qubylystardy aiaýsyz synaidy. Áleýmettik, úilesimdilik ýaqyty retinde ótken dáýirdi ideialandyra otyryp , búgingi zamannyń kelesheginen de úmitin úzip, túńiledi, qaýip jubatatyn eshnárse tappaǵan Zar –zaman aqyndarynyń keýdesin kernegen muń, zar , sher ábden kúnáǵa batqan « zamandastarynyń qulaǵyna » jete qoimaidy. Qazaq halqynyń shyraily jerlerin alyp, azdyryp, dinnen aýlaqtatý siiaqty imperiialyq piǵyldar júzege asýyna qarsylasy qozǵalysy Zar –zaman aqyndarynyń qairatkerlik poeziiasyn ómirge ákeldi. Burynǵy jyraýlar poeziiasyn úndesip órshil rýh, ásirese, Murat Mónkeulynyń
( 1843 – 1906 ) jyrlarynan aiqyn baiqalady ( 3,38 ). Zar – zaman aqyndarynyń shyǵarmalaryndaǵy ulttyq bolmysy , qazaqy qadir – qasieti saqap qalýǵa úndegen , oi – pikirler janaimen sharasyzdyqpen sońǵy tózimdi sarqa aitylǵandyǵymen erekshelenedi. Mundai óleńdermen boljamdyqtyń buǵaýyna bas igisi kelmegen ult qairatkerleriniń órshil úni aiqyn ańǵarylady. Zar –zaman aqyndarynyń shyǵarmalarynda sary ýaiymǵa salyný, qaiǵy – muńǵa berilý saryny da baiqalady. Bul kezeń aqyndary keler kúnnen úmit joqtyǵyn nalyidy, tyǵyryqtan shyǵatyn jol tappai qyinalady. Olar eldiń barlyq túsinen Náýbetti aqyr zamanyń kelgeni dep uǵady. Zar – zaman mektebiniń asa iri ókilderiniń biri – Shortanbai Qanaiuly ( 1818 – 1881 ) « zar – zaman » ataýy da aqynnyń sol dáýir halin jyrlaǵan óleńderiniń biriniń atynan alynǵan. Kontservator aqyn qasietti Túrkistan mańynda dúniege kelip, qarqaraly óńirinde ómir súredi. Ol patsha ókimetiniń otarlaý saiasatynyń qazaq halqynyń bolmys tirshiligine keri áser etkenin , kóptegen qaishylyqtardy alyp kelgenin, zamannyń azǵanyn , ádep-ǵuryptyń tozǵanyn, el – jurtta bereke qalmaǵanyn shyǵarmalarynyń basty taqyryby etip alady. Qazaq halqynyń dástúrli sharýashylyǵy men turmys saltyna edáýir yqpal etken kapitalistik qatynastardy qabyldamaǵan aqyn halyq ómirinde bolyp jatqan ózgeristerge syn kózben qarady.
Shortanbai adamdarynyń áleýmettik topqa bólinýi olardyń shyqqan tegine sáikes bolý kerek dep eseptedi.
Zamannyń buzalǵanyna nazary bolǵan aqyn «áýelgi zamanny » endi qaita kelmeitindigine «qudasy joq quldy , qonysy joq baidyń» ozatynyna , «baidyń tilin jarly almai, hannyń tili qara alma» ózderi de jónin bile almaitynyna qynjylys bildiredi. «zaman ońailar edi, biraq oǵan áýelden bas bildirdiń» dep osy jaǵdaiǵa dýshar etkenderdi renishin aitady (4,29).
Elde urlyq pen paraqorlyqtyń , ósek pen jalaqorlyqtyń kóbeiin, uly atasyn syilamaǵan , atasy batasyn bermegen áleýmettik qubylysty zamanaqyrǵa teńegen shortanbai onyń sebebin patsha ókimetiniń otarlaý saiasatynan izdeidi. Shortanbai aqyrzamandy «búkil adamzat urpaǵynyń» joiylýy dep uqpaidy. Onyń oiynsha , «aqyrzaman» burynǵy ádet- ǵuryptyń buzylýy adamdar arasyndaǵy syilastyq baiyrmaldyqtyń azaiýy árkimniń óz basyn kúitteýi, qazaq halqynyń óz erkindiginen aiyrylýy , orysqa bodan bolýy. Handyq bilikti ańsaǵan aqyn « Jandaral ulyǵyń , maiyr synǵanyń boldy», «kápirdi pirindei tilmáshti jeńgendei dýandy úiindei kórdiń », endi seni kútip « abaqty tur qasynda , qazylǵan qara kórindei» (5,60 ) dep saqtandyrady.
Shortanbai basqa halyqtyń zańdary men turmys erekshelikteriniń ekinshi halyqqa kúshpen engizilýiniń qanshalyqty qaterli ekendigin túsindiredi. Ǵasyrlar boiy qalyptasqan biliktiń, ádep-ǵuryptyń kenetten ózgeriske ushyraýyn ol halyqtyń adamgershilik normalaryn buzatyn qubylys retinde baǵalady. Patshalyq Reseidiń otarshyldyq saiasatyn batyl aiyptady, bul jaǵdaidan shyǵýdyń joldaryn izdep arpalysty.
Zar – zaman aqyndarynyń óleń – jyrlarynda elmen qoshtasý , týǵan jerdiń ótkenin ańsaý saryńy oryn alǵan. Jalpy «alǵa kóshý», qonysty bastaý uǵymy kóptegen halyqtardyń folklorlyq shyǵarmalaryna tán. Talasýǵa túsken elden ketip, jaily jer , yńǵaily qonys izdeý ideiasy erkindikke , bostandyqqa umytylý murattarymen orailas keledi. Týǵan jerdiń tabiǵatyna qarap turyp , ótken kúnniń elesin izdeý jastyq dáýrenniń eske alý úrdisi ata qonystyń búlinshilikke túsip , ózgeniń oiranyna ainalǵan sátte týyndaǵan muń – shermen astasyp jatady. Aqyndardyń bir qatary jutaǵan jer men kóshken elge qaiyrylyp sóz aityp turyp , basqynshylyq piǵyl men zorlyqshyl áreketterdi zorlana jyrǵa qosady. Zar – zaman aqyndarynyń kópshiligine tán erekshelik – keleshekti kóregendikpen boljap , aldaǵy ýaqyttaǵy el sipatynyń ózgerisin qolmen ustap, kózben kórgendei beinelep aitýy. Mundai boljam óleńder Zar – zaman aqyndarynyń shyǵarmashylyǵyn alǵashqy bastapqy kezeńinde , iaǵni otarlaýshylardyń oiranynan burynyraq aitylǵandyǵy men qundy . búgingi kóz qarasaq turǵysynan qarasaq olardyń oilaǵan qaýipi rasqa ainalǵanyna kýá bolamyz. Bul aqyndardyń ishinde óleń – jyrdyń bar qýatyn paidalanyp, ata-baba dástúrimen astarlai aityp, batys pen shyǵystan keletin kesapatty birdei boljap bergeni. Dýlat Babataiuly (1802 - 1874). (6,169).
Zar – zaman aqyndarynyń qairatkerlik biikke kóterilýi otarshyldyqdyqtyń beleń alýnan bastalady. Jyr júirikterin bar qudreti bar qabileti el jurtynyń sanasyn oiatýǵa jumsaldy. Olar qaterdi, zorlyq – zombylyqty , aldyn – ala eskertti, zardaptaryn kúnilgeri tańba basqandai aityp berdi. Eldiń bereketin ketirgen otarlaýshylardyń qubyjyq keipindegi beinesin jasady. Solardyń oiranyna jol ashqan óz halqynyń keibir jandaishaptaryn aiaýsyz synǵa aldy , kei tusta el birliginiń kelmestigin de túirep ótti. Zar-zamannyń búkpesiz baiandalǵan oqiǵalaryn keiingi urpaqqa amanat etip qaldyrdy. Zar-zamannyń búkpesiz baiandalǵan oqiǵalaryn keiingi urpaqqa amanat etip qaldyrdy. Zar-zaman aqyndarynyń shoǵyrynyń belgili ókili – Dýlat Babataiuly qazaq halqynyń dástúrli jyr úlgisin túr jaǵynan ózgertip, óleńdi kórkemdep kesteniń jańa úlgisin jasady. Atalǵan aqyndardyń qai qaisysynda ulttyq poeziiamyzdyń mazmuny jaǵynan baiytýǵa úles qosty. Keńes ideologiia ústemdik etken kezde Zar – zaman aqyndardyń shyǵarmalaryn nasihatttaýǵa tiym salyndy , olar barlyq oqýlyqtardan alynyp tastaldy. Soǵan qaramastan zar –zaman aqyndarynyń shyǵarmalary ár jyldarda zertteý nysanasyna ainaldy. Qazaq ádebietin tariqyn oqyp – úirenýge arnalǵan ǵylymi jinaqtarda olardyń keibir oleń tulǵaýlary jaryq kórgen tustarynda boldy. Mysaly , 1978 jyly Leningratta basylyp shyqqan , «Poety Kazahstana » jinaǵynda - (qurastyrǵan M.Maǵaýin ) ( 7 ,149 b. ) Zar – zaman aqyndaryn otarshyldyqqa qarsy jazylǵan bir qatar óleńderi orys tilinde jaryq kórdi.
HH ǵasyrdyń sońynan bastap Zar – zamannyń tarihi sipaty , Zar – zamannyń aqyndarynyń shoǵyrynyń belgili ókilderi, ádebi aǵym retindegi erekshelikteri , kórkemdik kesteleri týraly bir qatar eńbekteri jazyldy. Zar – zaman shyǵarmalarynyń – jańalyǵy mol, ózgeshe dástúri bar kúrdeli qubylys retinde ádebiettaný ǵylymynyń turaqty zertteý nysanasy bolyp qala bermek.
Konservator aqyndar kúshti de , ádil han biligin qup kórdi. Olar óz shyǵarmalarynda ótken dáýirdi ańsady. Áz Jánibekti , Qasym handy , Táýke handy, Abylaidy, Kenesaryny eske aldy , olardyń el birligin nyǵaitýdaǵy eńbekterin atady. Zamananyń buzylýyn el bileýdiń burynǵy dástúrleriniń joiylýynan dep bildi, sondyqtan el arasyndaǵy keleńsiz qubylystar tamyryn tereńge jaidy dep tusindirdi. Olar patshalyq otarshyldyq saiasatty synaýmen qatar bylaisha jarqyn ómirdiń qaita oryndalatynyna sendi. Zar –zaman aqyndarynyń ýaqyt taǵdyryn durys túsingeni jáne ony ádil baǵalaǵany óziniń tarihymen ózektiligin joǵaltqan joq. Biraq olar dástúrli qundylyqtardy qorǵany men tyǵyryqtan shyǵatyn joldy, jańa arna men baǵytty kórsete alǵan joq. Degenmen , olar patshalyq otarshyldyq saiasatty synaý men qatar , bolashaqta jarqyn ómirdiń qaita ornaitynyna sendi.
