Óńirlerdiń ekonomıkalyq turǵydan ósý joldaryn izdestirýi jáne ınvestısıa tartýy dál qazirgi tańda basym baǵyttardyń qatarynan túspek emes. Mundaı sharýalarda Qaraǵandy oblysynyń belsendilik tanytýy – zańdylyq. Óıtkeni, bolat dıirmenderi, feroqorytpalar, arnaıy koks, daıyn beton jáne taý-ken kásiporyndaryna arnalǵan buıymdar – osynyń barlyǵyn oblystyń monoqalalarynda óndirý josparlanýda. Bul salalardyń ilgerileýi jergilikti ákimdiktiń otyrystarynda jıi talqylandy, pysyqtalady.
Jalpy, elimizde 20 monoqala bar bolsa, solardyń tórteýi Qaraǵandy oblysynda ornalasqan. Olar – Temirtaý, Balqash, Shahtınsk jáne Abaı. Saran da osy qatarda bolatyn, alaıda shyǵyp qaldy. Sebebi, Saran - ındýstrıaldy aımaq. 2021 jyly burynǵy rezeńke buıymdaryn shyǵaratyn zaýyt bazasynda qurylǵan ındýstrıaldy aımaq tez arada qalanyń damýy men ekonomıkasyn ártaraptandyrýdyń ósý núktesine aınaldy. Bul neni bildiredi? Jańa kásiporyndardyń irge qalaǵanyn kórsetedi, demek, jumys oryndary paıda boldy.
Saran qalasynda qazir avtobýstar, turmystyq tehnıka, avtokólik dóńgelekterin shyǵarady. Sonymen qatar metalýrgıa salasyndaǵy basqa da jobalar josparlanýda. Qalanyń ekinshi tynysy ashyldy: qaraýsyz qalǵan kópqabatty úıler qalpyna keltirilip, ınfraqurylym qarqyndy júrip jatyr. Ónerkásipti aıtatyn bolsaq, ónimniń 95 paıyzǵa jýyǵy óńdeýshi sektordan keledi.
Ekonomıkany tereń ártaraptandyrý monotáýeldilikten arylýǵa múmkindik berdi. Úkimet otyrysynda elimizdiń Premer-Mınıstri Oljas Bektenovtiń «Saran» ındýstrıalyq aımaǵyn mysalǵa keltirýi tegin emes. Ol basqa monoqalalarda osyndaı alańdardy qurýdy tapsyrǵany esimizden shyǵa qoıǵan joq, bul keıinirek jastar men kásipkerler úshin tartymdy bola túsedi. Sondaı-aq bul halyqtyń tabysyn arttyrýǵa jáne jumyspen qamtýdy jedeldetýge septigin tıgizedi. Sol sebepten de ınvestorlardy monoqalalarǵa tarta túsý kerek. Mysaly, Temirtaýda dál baǵytta jumys júrgizý ústinde.
«Biz «Investorǵa arnalǵan nusqaýlyq» kartasyn ázirledik. Onda qalanyń áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkishteri men keleshegi bar ósý núkteleri kórsetilgen. Qandaı salalar ınvestısıa quıýǵa tartymdy? Máselen, nan jáne nan ónimderin óndirý, jol boıyndaǵy qyzmet kórsetý (qolaıly kóliktik logıstıkany eskere otyryp), jemister men kókónisterdi, aýyl sharýashylyǵy janýarlarynyń terisin, qaıta óńdeýge jaramdy ónimderdi óńdeý. Sondaı-aq balamaly energıa kózderi, jeńil ónerkásip, qurylys ındýstrıasy (sonyń ishinde turǵyn úı qurylysy) bar. Aıtpaqshy, josparlanǵan ınvestısıalyq jobalardyń biri – qurylys qaldyqtaryn óńdeıtin zaýyt. Bul búginde qalamyz úshin ózekti sharýaǵa aınalyp úlgerdi. Biz kásiporyndy 2025-2026 jyldar aralyǵynda iske qosýdy kózdep otyrmyz. Qazirdiń ózinde jer berilip, bastapqy jumystar qolǵa alyndy. Investısıalar 200 mıllıon teńgeni quraýy tıis. 25 adam jumysqa ornalasady», - dedi Temirtaý qalasynyń ákimi Oraz Táýirbekov.
Al bıyl metalýrgter qalasynda eki joba júzege asyrylýda. «OKS Qazaqstan» JSHS taý-ken ónerkásibine arnalǵan ónimderdi (polımerli ampýlalar), «KazMetKoks» JSHS «Dıreksıl» koksyn óndiretin bolady. Aıta keterligi, ekinshi kásiporyn úsh kezeńde iske qosylady. 2024 jyly alty koks peshi jumys isteı bastaıdy. Mundaı peshterdiń jalpy sany 18 bolýy kerek.
Temirtaý qalasy ákiminiń aıtýynsha, ınvestısıanyń barlyǵy jeke kásipkerlerden tartylady. Shyǵarylym baǵasy – 2,5 mlrd teńge (eki joba). 45 temirtaýlyq jumyspen qamtylady.
2025-2026 jyldary bul qurylys qaldyqtaryn óńdeıtin zaýyttan bólek taǵy úsh kásiporyn paıda bolady. Olardyń biri («TekhRaboty KZ» JSHS) ken qazbalaryna arnalǵan armatýralyq ıakor bekitkishterin shyǵara bastaıdy. «Beton Servıs KZ» JSHS daıyn beton daıyndaıtyn bolady. Al «Azıa-Haıer» JSHS-nyń qaıta jańartylǵan nysany negizinde qarjylandyrý shartymen shaǵyn ındýstrıalyq aımaqty damytý josparlanyp otyr. Tórt ınvestısıalyq jobanyń barlyǵy 1,5 mıllıard teńgege jýyq qarjyny qajet etedi, ıaǵnı 85 jumys orny ashylady.
«Sonymen qatar, búginde biz ınvestorlarǵa qalada jańa óndiris oryndaryn ornalastyrýdyń birneshe yqtımal nusqalaryn usynýǵa daıynbyz. Birinshiden, bul shyǵys jáne batys ındýstrıalyq aımaqtardaǵy bos turǵan úı-jaılar. Ol jerde temir jol tósenishteri bar, gaz, sý, jaryq júıelerine qosýǵa bolady.
Ekinshiden, batys ındýstrıalyq aımaqta 15 gektardan astam bos jer telimi anyqtaldy. Munda gaz qosylymyn da, temirjol tuıyǵyn da uıymdastyrýǵa bolady. Al respýblıkalyq tas jol bir-aq jerde», - deıdi O.Táýirbekov.
Ekonomıkany ártaraptandyrý– basty jáne basym baǵyttardyń qatarynda dedik. Búgingi tańda mundaǵy iri qala quraýshy kásiporynnyń aınalasynda shaǵyn jáne orta kásiporyndar beldeýi (200-den astam) qalyptasqan, onyń 50-den astamy – Temirtaýda. Olar zaýyt úshin suranysqa ıe qyzmet túrleri boıynsha oryndy alady. Bul logıstıka, metal óńdeý, ártúrli qyzmet túrleri, kólik salasy bolýy múmkin. Demek, metalýrgter qalasynda shaǵyn jáne orta bıznes sany belsendi túrde artyp keledi. Ótken jyldyń ózinde ol 10 paıyzǵa ósip úlgergen. Sebebi, kásipkerler memlekettik qoldaýǵa súıenedi, sodan soń aıaqtan turýlary da tez-aq.
2023 jyly mundaı memlekettik qoldaý sharalaryn 150-den astam kásipker paıdalandy. Ótken jyly 20 adam utyp alǵan qala ákiminiń granttary da aıtarlyqtaı kómektesip jatyr. Al 2024 jyly mundaı granttar otyz temirtaýlyqqa beriledi dep josparlanýda (jalpy somasy – 60 mıllıon teńge).
Qaraǵandy oblysyndaǵy tórt monoqalada 312 myń adam turady. Jergilikti bılik osy qalalardyń turǵyndarynyń sapaly ómir súrýi úshin barlyq jaǵdaıdy jasaýǵa kúsh salyp jatyr. Sondyqtan ınfraqurylym men kólikpen qamtamasyz etý, ekologıalyq ahýaldy jaqsartý, bilim berý men densaýlyq saqtaýdy damytý sharalary qabyldanýda. Bul eldi mekender oblystaǵy barlyq óńdeý ónerkásibiniń 57 paıyzyn jáne ınvestısıanyń 22 paıyzyn qamtamasyz etedi.
«Ekonomıkany odan ári ártaraptandyrý maqsatynda monoqalalardy qoldaý eki strategıalyq baǵyt boıynsha júzege asyrylýda. Birinshisi - Qaraǵandy aglomerasıasynyń quramyndaǵy eldi mekenderdi damytýdy qamtıdy: ortalyǵy Qaraǵandy qalasynda ornalasqan Temirtaý, Abaı, Shahtınsk, bularda qala qurýshy kásiporyn «Qarmet» AQ qurylymdyq bólimsheleri jumys isteıdi. Barlyq óńirler kóliktik qoljetimdilikke ıe, bir-birimen tyǵyz baılanysta jáne halyqtyń oblys ortalyǵyna kúndelikti kóshi-qonyn qamtamasyz etedi. Sonymen qatar, biryńǵaı eńbek naryǵy bar, óndiristik jáne áleýmettik-mádenı fýnksıonaldyq baılanystar jolǵa qoıylǵan. Qaraǵandy aglomerasıasynyń quramyndaǵy monoqalalarda qala quraýshy kásiporyndarmen seriktestikte ekonomıka qurylymyn ártaraptandyrý quraldary qoldanylady», - dep túsindirdi ákimdiktiń ekonomıka bóliminiń basshysy Tatána Ablaeva.
Al Balqash bolsa, bekitilgen keshendi jospardy eskere otyryp damıtyn bolady. Onyń týrızm salasyndaǵy áleýeti de mańyzdy ról atqarady. Onda júıe quraýshy kásiporyn «Qazaqmys» korporasıasynyń qurylymdyq bólimsheleri bolyp sanalady. Qala aýmaǵynda jańa ósý qorlaryn qalyptastyrý úshin Keńqudyq ýchaskesinde sırek kezdesetin metaldardy izdeý jumystary júrgizilýde.
Monoqalalardyń ekonomıkasyn ártaraptandyrý jáne olardyń qala quraýshy zaýyttarmen ózara is-qımyly týraly aıtatyn bolsaq, mynany atap ótken jón: 874 shaǵyn jáne orta bıznes qurylys, qoǵamdyq tamaqtandyrý, logıstıka jáne basqa da salalardaǵy iri kompanıalardyń óndiristik jáne tutynýshylyq qajettilikteri úshin jumys isteıdi. 41 kásiporyn oqshaýlanyp, 7,1 myń adam jumyspen qamtylǵan «Qarmet» AQ jáne «Qazaqmys korporasıasy» JSHS bólimshelerimen 85 mıllıard teńgege kelisim-sharttar jasaldy. Osy kompanıalar men Qaraǵandy oblysynyń ákimdigi arasynda jasalǵan memorandýmdar aıasynda ótken jyly 90 jergilikti taýar óndirýshige tapsyrys berilgen. Bul kelisimderdiń barlyǵy el ishindegi qundylyqty damytýdaǵy yntymaqtastyqqa baǵyttalǵan.
Bıyl osyndaı memorandýmǵa «Qazaqmys Korporasıasy» JSHS-men qol qoıylǵan bolatyn. Osy arqyly óńirdegi 23 kásiporyndy tapsyryspen qamtamasyz etý josparlanýda. Qazirgi ýaqytta «Qarmet» AQ-men kelisim-shart jasaý máselesi pysyqtalyp jatyr, jergilikti kompanıalardyń tizimi anyqtalýda. «Monoqalalarda 857 jumys ornyn qurýdy qamtıtyn, 56,5 mıllıard teńgeni quraıtyn 7 «zákir» jobasy júzege asyrylýda. Temirtaýda quny 14,4 mıllıard teńgeni quraıtyn osyndaı úsh joba turaqty jumys istep, 293 adam jumyspen qamtylǵan. Balqashta katodty mys óndirisi iske qosyldy. 2024-2025 jyldary Advance Mining Technology ádisi boıynsha «SX - EW» mys úıindisin shaımalaıtyn metalýrgıalyq zaýyt salý josparlanýda (quny – 30,5 mıllıard teńge, 185 turǵyn jumysqa ornalasady). Shahtınsk qalasynda («Qazstroımart-2050» JSHS) brýschatka, qurylys materıaldary jáne ınertti shań shyǵarylady», - dep málimdedi T.Ablaeva.
Árıne, ekonomıkany ártaraptandyrýdy bıznesti damytýsyz elestetý múmkin emes. Bul máselege qaı kezde de erekshe nazar aýdarylady. Máselen, kásipkerlikti qoldaýdyń Biryńǵaı keshendi baǵdarlamasy aıasynda (osy jyly jumys isteı bastady) monoqalalar úshin nesıeler boıynsha sýbsıdıalanǵan syıaqy mólsherlemesi 7 paıyzben qarastyrylǵan. Kásipkerler 19 jańa jobaǵa nesıe alyp úlgerdi.
Sondaı-aq, Qaraǵandy oblysynyń (sonyń ishinde monoqalalar da bar) kásipkerleri úshin 2023 jyldan bastap óńirlik «Kásipker» baǵdarlamasy júzege asyrylýda. Onyń aıasynda 7 paıyzben jeńildetilgen nesıe berý qarastyrylǵan. Ótken jyly monoqalanyń úsh jobasy qamtylyp, nesıe somasy 175,5 mıllıon teńgeni qurady. Jańa óndiris oryndaryn iske qosý jáne jumys oryndaryn qurý - monotáýeldilikten arylýǵa múmkindik beretin ózara baılanysty eki negizgi qural.
«Monoqalalardy keshendi jáne saralanǵan túrde damytý úshin ınfraqurylymdy jaqsartýmen qatar, ınvestısıa tartýǵa jaǵdaı jasaý qajet. Ósý joldaryn qarastyra berýimiz kerek. Temirtaýǵa keletin bolsaq, iri metalýrgıalyq kásiporyndardyń biriniń ornalasýy men yńǵaıly kólik logıstıkasy ınvestısıa men bilikti mamandardy tartýǵa múmkindik qalyptastyryp, shaǵyn jáne orta bıznesti ilgeriletýdiń artyqshylyǵyna aınaldy. Jalpy, qazirdiń ózinde bar ımportty almastyratyn óndiristerdi de umytpaý kerek. Olarǵa da tolyqqandy yntymaqtastyqty qamtamasyz ete beremiz. Bul baǵyttaǵy jumysty jalǵastyrý – kún tártibinen túspek emes», - dep túıindedi sózin Qaraǵandy oblysynyń ákimi Ermaǵanbet Bólekpaev. –
Jalpy, Qazaqstan 2029 jylǵa qaraı negizgi kapıtalǵa ınvestısıanyń úlesin 23 paıyzǵa deıin ulǵaıtýdy kózdep otyr. Bul oraıda, Ulttyq ekonomıka mınıstrligi «Investısıalyq saıasattyń 2029 jylǵa deıingi tujyrymdamasyn» usyndy. Osy strategıa aıasynda 241,6 trıllıon teńge ınvestısıa tartý jáne korporatıvtik sektordy banktik nesıeleýdi 2022 jylǵy deńgeıden 161 paıyzǵa arttyrý josparlanǵan.
Taǵaıta keterligi, ınvestısıalardy tartý jáne ınvestısıalyq jobalardy iske asyrý júıesiniń tıimdiligin arttyrý úshin Ulttyq sıfrlyq ınvestısıalyq platforma iske qosylady. Ol ınvestısıalardy tartý úderisin sıfrlandyrýdy qamtamasyz etýi jáne ınvestısıalyq jobalar men usynystardyń, sondaı-aq ınvestorlardy, memlekettik organdardy jáne kvazımemlekettik sektor sýbektilerin qosa alǵanda, ınvestısıalyq prosestiń barlyq qatysýshylaryn biriktiretin bolady. Platformanyń operatory memlekettik organdarǵa da, jeke ınvestorlarǵa da júıege qoljetimdilikti qamtamasyz etetin ınvestısıa tartý jónindegi ulttyq kompanıa bolady.
