Óńirlerdiń ekonomikalyq turǵydan ósý joldaryn izdestirýi jáne investitsiia tartýy dál qazirgi tańda basym baǵyttardyń qatarynan túspek emes. Mundai sharýalarda Qaraǵandy oblysynyń belsendilik tanytýy – zańdylyq. Óitkeni, bolat diirmenderi, ferroqorytpalar, arnaiy koks, daiyn beton jáne taý-ken kásiporyndaryna arnalǵan buiymdar – osynyń barlyǵyn oblystyń monoqalalarynda óndirý josparlanýda. Bul salalardyń ilgerileýi jergilikti ákimdiktiń otyrystarynda jii talqylandy, pysyqtalady.
Jalpy, elimizde 20 monoqala bar bolsa, solardyń tórteýi Qaraǵandy oblysynda ornalasqan. Olar – Temirtaý, Balqash, Shahtinsk jáne Abai. Saran da osy qatarda bolatyn, alaida shyǵyp qaldy. Sebebi, Saran - indýstrialdy aimaq. 2021 jyly burynǵy rezeńke buiymdaryn shyǵaratyn zaýyt bazasynda qurylǵan indýstrialdy aimaq tez arada qalanyń damýy men ekonomikasyn ártaraptandyrýdyń ósý núktesine ainaldy. Bul neni bildiredi? Jańa kásiporyndardyń irge qalaǵanyn kórsetedi, demek, jumys oryndary paida boldy.
Saran qalasynda qazir avtobýstar, turmystyq tehnika, avtokólik dóńgelekterin shyǵarady. Sonymen qatar metallýrgiia salasyndaǵy basqa da jobalar josparlanýda. Qalanyń ekinshi tynysy ashyldy: qaraýsyz qalǵan kópqabatty úiler qalpyna keltirilip, infraqurylym qarqyndy júrip jatyr. Ónerkásipti aitatyn bolsaq, ónimniń 95 paiyzǵa jýyǵy óńdeýshi sektordan keledi.
Ekonomikany tereń ártaraptandyrý monotáýeldilikten arylýǵa múmkindik berdi. Úkimet otyrysynda elimizdiń Premer-Ministri Oljas Bektenovtiń «Saran» indýstriialyq aimaǵyn mysalǵa keltirýi tegin emes. Ol basqa monoqalalarda osyndai alańdardy qurýdy tapsyrǵany esimizden shyǵa qoiǵan joq, bul keiinirek jastar men kásipkerler úshin tartymdy bola túsedi. Sondai-aq bul halyqtyń tabysyn arttyrýǵa jáne jumyspen qamtýdy jedeldetýge septigin tigizedi. Sol sebepten de investorlardy monoqalalarǵa tarta túsý kerek. Mysaly, Temirtaýda dál baǵytta jumys júrgizý ústinde.
«Biz «Investorǵa arnalǵan nusqaýlyq» kartasyn ázirledik. Onda qalanyń áleýmettik-ekonomikalyq kórsetkishteri men keleshegi bar ósý núkteleri kórsetilgen. Qandai salalar investitsiia quiýǵa tartymdy? Máselen, nan jáne nan ónimderin óndirý, jol boiyndaǵy qyzmet kórsetý (qolaily kóliktik logistikany eskere otyryp), jemister men kókónisterdi, aýyl sharýashylyǵy janýarlarynyń terisin, qaita óńdeýge jaramdy ónimderdi óńdeý. Sondai-aq balamaly energiia kózderi, jeńil ónerkásip, qurylys indýstriiasy (sonyń ishinde turǵyn úi qurylysy) bar. Aitpaqshy, josparlanǵan investitsiialyq jobalardyń biri – qurylys qaldyqtaryn óńdeitin zaýyt. Bul búginde qalamyz úshin ózekti sharýaǵa ainalyp úlgerdi. Biz kásiporyndy 2025-2026 jyldar aralyǵynda iske qosýdy kózdep otyrmyz. Qazirdiń ózinde jer berilip, bastapqy jumystar qolǵa alyndy. Investitsiialar 200 million teńgeni quraýy tiis. 25 adam jumysqa ornalasady», - dedi Temirtaý qalasynyń ákimi Oraz Táýirbekov.
Al biyl metallýrgter qalasynda eki joba júzege asyrylýda. «OKS Qazaqstan» JShS taý-ken ónerkásibine arnalǵan ónimderdi (polimerli ampýlalar), «KazMetKoks» JShS «Direksil» koksyn óndiretin bolady. Aita keterligi, ekinshi kásiporyn úsh kezeńde iske qosylady. 2024 jyly alty koks peshi jumys istei bastaidy. Mundai peshterdiń jalpy sany 18 bolýy kerek.
Temirtaý qalasy ákiminiń aitýynsha, investitsiianyń barlyǵy jeke kásipkerlerden tartylady. Shyǵarylym baǵasy – 2,5 mlrd teńge (eki joba). 45 temirtaýlyq jumyspen qamtylady.
2025-2026 jyldary bul qurylys qaldyqtaryn óńdeitin zaýyttan bólek taǵy úsh kásiporyn paida bolady. Olardyń biri («TekhRaboty KZ» JShS) ken qazbalaryna arnalǵan armatýralyq iakor bekitkishterin shyǵara bastaidy. «Beton Servis KZ» JShS daiyn beton daiyndaityn bolady. Al «Aziia-Haier» JShS-nyń qaita jańartylǵan nysany negizinde qarjylandyrý shartymen shaǵyn indýstriialyq aimaqty damytý josparlanyp otyr. Tórt investitsiialyq jobanyń barlyǵy 1,5 milliard teńgege jýyq qarjyny qajet etedi, iaǵni 85 jumys orny ashylady.
«Sonymen qatar, búginde biz investorlarǵa qalada jańa óndiris oryndaryn ornalastyrýdyń birneshe yqtimal nusqalaryn usynýǵa daiynbyz. Birinshiden, bul shyǵys jáne batys indýstriialyq aimaqtardaǵy bos turǵan úi-jailar. Ol jerde temir jol tósenishteri bar, gaz, sý, jaryq júielerine qosýǵa bolady.
Ekinshiden, batys indýstriialyq aimaqta 15 gektardan astam bos jer telimi anyqtaldy. Munda gaz qosylymyn da, temirjol tuiyǵyn da uiymdastyrýǵa bolady. Al respýblikalyq tas jol bir-aq jerde», - deidi O.Táýirbekov.
Ekonomikany ártaraptandyrý– basty jáne basym baǵyttardyń qatarynda dedik. Búgingi tańda mundaǵy iri qala quraýshy kásiporynnyń ainalasynda shaǵyn jáne orta kásiporyndar beldeýi (200-den astam) qalyptasqan, onyń 50-den astamy – Temirtaýda. Olar zaýyt úshin suranysqa ie qyzmet túrleri boiynsha oryndy alady. Bul logistika, metall óńdeý, ártúrli qyzmet túrleri, kólik salasy bolýy múmkin. Demek, metallýrgter qalasynda shaǵyn jáne orta biznes sany belsendi túrde artyp keledi. Ótken jyldyń ózinde ol 10 paiyzǵa ósip úlgergen. Sebebi, kásipkerler memlekettik qoldaýǵa súienedi, sodan soń aiaqtan turýlary da tez-aq.
2023 jyly mundai memlekettik qoldaý sharalaryn 150-den astam kásipker paidalandy. Ótken jyly 20 adam utyp alǵan qala ákiminiń granttary da aitarlyqtai kómektesip jatyr. Al 2024 jyly mundai granttar otyz temirtaýlyqqa beriledi dep josparlanýda (jalpy somasy – 60 million teńge).
Qaraǵandy oblysyndaǵy tórt monoqalada 312 myń adam turady. Jergilikti bilik osy qalalardyń turǵyndarynyń sapaly ómir súrýi úshin barlyq jaǵdaidy jasaýǵa kúsh salyp jatyr. Sondyqtan infraqurylym men kólikpen qamtamasyz etý, ekologiialyq ahýaldy jaqsartý, bilim berý men densaýlyq saqtaýdy damytý sharalary qabyldanýda. Bul eldi mekender oblystaǵy barlyq óńdeý ónerkásibiniń 57 paiyzyn jáne investitsiianyń 22 paiyzyn qamtamasyz etedi.
«Ekonomikany odan ári ártaraptandyrý maqsatynda monoqalalardy qoldaý eki strategiialyq baǵyt boiynsha júzege asyrylýda. Birinshisi - Qaraǵandy aglomeratsiiasynyń quramyndaǵy eldi mekenderdi damytýdy qamtidy: ortalyǵy Qaraǵandy qalasynda ornalasqan Temirtaý, Abai, Shahtinsk, bularda qala qurýshy kásiporyn «Qarmet» AQ qurylymdyq bólimsheleri jumys isteidi. Barlyq óńirler kóliktik qoljetimdilikke ie, bir-birimen tyǵyz bailanysta jáne halyqtyń oblys ortalyǵyna kúndelikti kóshi-qonyn qamtamasyz etedi. Sonymen qatar, biryńǵai eńbek naryǵy bar, óndiristik jáne áleýmettik-mádeni fýnktsionaldyq bailanystar jolǵa qoiylǵan. Qaraǵandy aglomeratsiiasynyń quramyndaǵy monoqalalarda qala quraýshy kásiporyndarmen seriktestikte ekonomika qurylymyn ártaraptandyrý quraldary qoldanylady», - dep túsindirdi ákimdiktiń ekonomika bóliminiń basshysy Tatiana Ablaeva.
Al Balqash bolsa, bekitilgen keshendi jospardy eskere otyryp damityn bolady. Onyń týrizm salasyndaǵy áleýeti de mańyzdy ról atqarady. Onda júie quraýshy kásiporyn «Qazaqmys» korporatsiiasynyń qurylymdyq bólimsheleri bolyp sanalady. Qala aýmaǵynda jańa ósý qorlaryn qalyptastyrý úshin Keńqudyq ýchaskesinde sirek kezdesetin metaldardy izdeý jumystary júrgizilýde.
Monoqalalardyń ekonomikasyn ártaraptandyrý jáne olardyń qala quraýshy zaýyttarmen ózara is-qimyly týraly aitatyn bolsaq, mynany atap ótken jón: 874 shaǵyn jáne orta biznes qurylys, qoǵamdyq tamaqtandyrý, logistika jáne basqa da salalardaǵy iri kompaniialardyń óndiristik jáne tutynýshylyq qajettilikteri úshin jumys isteidi. 41 kásiporyn oqshaýlanyp, 7,1 myń adam jumyspen qamtylǵan «Qarmet» AQ jáne «Qazaqmys korporatsiiasy» JShS bólimshelerimen 85 milliard teńgege kelisim-sharttar jasaldy. Osy kompaniialar men Qaraǵandy oblysynyń ákimdigi arasynda jasalǵan memorandýmdar aiasynda ótken jyly 90 jergilikti taýar óndirýshige tapsyrys berilgen. Bul kelisimderdiń barlyǵy el ishindegi qundylyqty damytýdaǵy yntymaqtastyqqa baǵyttalǵan.
Biyl osyndai memorandýmǵa «Qazaqmys Korporatsiiasy» JShS-men qol qoiylǵan bolatyn. Osy arqyly óńirdegi 23 kásiporyndy tapsyryspen qamtamasyz etý josparlanýda. Qazirgi ýaqytta «Qarmet» AQ-men kelisim-shart jasaý máselesi pysyqtalyp jatyr, jergilikti kompaniialardyń tizimi anyqtalýda. «Monoqalalarda 857 jumys ornyn qurýdy qamtityn, 56,5 milliard teńgeni quraityn 7 «zákir» jobasy júzege asyrylýda. Temirtaýda quny 14,4 milliard teńgeni quraityn osyndai úsh joba turaqty jumys istep, 293 adam jumyspen qamtylǵan. Balqashta katodty mys óndirisi iske qosyldy. 2024-2025 jyldary Advance Mining Technology ádisi boiynsha «SX - EW» mys úiindisin shaimalaityn metallýrgiialyq zaýyt salý josparlanýda (quny – 30,5 milliard teńge, 185 turǵyn jumysqa ornalasady). Shahtinsk qalasynda («Qazstroimart-2050» JShS) brýschatka, qurylys materialdary jáne inertti shań shyǵarylady», - dep málimdedi T.Ablaeva.
Árine, ekonomikany ártaraptandyrýdy biznesti damytýsyz elestetý múmkin emes. Bul máselege qai kezde de erekshe nazar aýdarylady. Máselen, kásipkerlikti qoldaýdyń Biryńǵai keshendi baǵdarlamasy aiasynda (osy jyly jumys istei bastady) monoqalalar úshin nesieler boiynsha sýbsidiialanǵan syiaqy mólsherlemesi 7 paiyzben qarastyrylǵan. Kásipkerler 19 jańa jobaǵa nesie alyp úlgerdi.
Sondai-aq, Qaraǵandy oblysynyń (sonyń ishinde monoqalalar da bar) kásipkerleri úshin 2023 jyldan bastap óńirlik «Kásipker» baǵdarlamasy júzege asyrylýda. Onyń aiasynda 7 paiyzben jeńildetilgen nesie berý qarastyrylǵan. Ótken jyly monoqalanyń úsh jobasy qamtylyp, nesie somasy 175,5 million teńgeni qurady. Jańa óndiris oryndaryn iske qosý jáne jumys oryndaryn qurý - monotáýeldilikten arylýǵa múmkindik beretin ózara bailanysty eki negizgi qural.
«Monoqalalardy keshendi jáne saralanǵan túrde damytý úshin infraqurylymdy jaqsartýmen qatar, investitsiia tartýǵa jaǵdai jasaý qajet. Ósý joldaryn qarastyra berýimiz kerek. Temirtaýǵa keletin bolsaq, iri metallýrgiialyq kásiporyndardyń biriniń ornalasýy men yńǵaily kólik logistikasy investitsiia men bilikti mamandardy tartýǵa múmkindik qalyptastyryp, shaǵyn jáne orta biznesti ilgeriletýdiń artyqshylyǵyna ainaldy. Jalpy, qazirdiń ózinde bar importty almastyratyn óndiristerdi de umytpaý kerek. Olarǵa da tolyqqandy yntymaqtastyqty qamtamasyz ete beremiz. Bul baǵyttaǵy jumysty jalǵastyrý – kún tártibinen túspek emes», - dep túiindedi sózin Qaraǵandy oblysynyń ákimi Ermaǵanbet Bólekpaev. –
Jalpy, Qazaqstan 2029 jylǵa qarai negizgi kapitalǵa investitsiianyń úlesin 23 paiyzǵa deiin ulǵaitýdy kózdep otyr. Bul oraida, Ulttyq ekonomika ministrligi «Investitsiialyq saiasattyń 2029 jylǵa deiingi tujyrymdamasyn» usyndy. Osy strategiia aiasynda 241,6 trillion teńge investitsiia tartý jáne korporativtik sektordy banktik nesieleýdi 2022 jylǵy deńgeiden 161 paiyzǵa arttyrý josparlanǵan.
Taǵaita keterligi, investitsiialardy tartý jáne investitsiialyq jobalardy iske asyrý júiesiniń tiimdiligin arttyrý úshin Ulttyq tsifrlyq investitsiialyq platforma iske qosylady. Ol investitsiialardy tartý úderisin tsifrlandyrýdy qamtamasyz etýi jáne investitsiialyq jobalar men usynystardyń, sondai-aq investorlardy, memlekettik organdardy jáne kvazimemlekettik sektor sýbektilerin qosa alǵanda, investitsiialyq protsestiń barlyq qatysýshylaryn biriktiretin bolady. Platformanyń operatory memlekettik organdarǵa da, jeke investorlarǵa da júiege qoljetimdilikti qamtamasyz etetin investitsiia tartý jónindegi ulttyq kompaniia bolady.
