Sondaı-aq qoǵam ózi buzylǵan bola tura, zıalylardyń materıaldyq baılyqqa satylmaǵanyn, jaǵympaz bolmaǵanyn qalap, ózinde joq bıiktikti, tazalyqty solardan kórgisi keledi.
Ózderi ekijúzdi bola tura, «zıaly» degenderdiń jaǵympazdyǵyn keshire almaıdy.
Sondyqtan álgi qazan aıyndaǵy kezdesýde Bekbolat Tileýhan, Aqseleý Seıdimbek, Nurlan Orazalınniń sózderi, ásirese, Qabdesh Jumadilovtiń: «Esim hannyń eski joly, Qasym hannyń qasqa joly, Nursultannyń nurly joly» – dep taqyldatqany, opozısıalyq basylymdardyń aıtýynsha, jurtshylyqtyń jıirkenishin týǵyzǵan kórinedi.
«Zıaly qaýym dep júrgenimiz qara basynyń ǵana qamyn oılaǵan zıandy qaýym eken ǵoı», – deıdi Dinásh Nurmuhamet («Azat» gazeti 10.11.2004 j.). Shynynda da, Elbasy álgi shyǵarmashylyq toptar ókilderin týǵan kúnine, komplıment aıtýǵa emes, halyqtyq máseleler boıynsha pikir alysýǵa shaqyrǵanda álgindeı taqpaq aıtý qajet pa edi?
Tarıhymyzdyń arǵy-bergisinen habary bolsa, osynaý «zıaly» deıtin azamattar Abylaı hannyń da saraıynda talaı aqyn bolǵanyn, biraq ǵasyrlar ótse de, halyq jadynda Buqar jyraýdyń qalý sebebi onyń hanǵa ózgelerdeı jaramsaqtanbaı, el jaǵdaıyn, bıliktiń teris jerlerin qaımyqpaı aıta bilgendiginen ekenin oılaýǵa tıis edi ǵoı?!
Óz áriptesteri týraly gazet tilshisine aqyn Esenǵalı Raýshan:
«Jalpy, 60-jyldary ádebıetke kelgenderge ókpeleýge bolmaıdy. Olardyń deni – ákesi soǵysta ólgen jetim balalar.... Olardyń kóbi áli kúnge jetimderge tán psıhologıamen ómir súrip júr. Senbeısiz be, qylyqtaryna, qımyl-qareketterine qarańyz, ylǵı bireýden birdeńe dámetip, suramsaqtanyp júredi. Bul aıtqanym kelmese, jazǵandaryn oqyńyz» deıdi.
Batys Eýropa elderinde eskiden kele jatqan «Áıelderdiń «kóne kásibi» – jezókshelik, al erkekterdiń «kóne kásibi» – korólǵa madaq aıtý», – degen aforızm bar eken.
Endeshe, jezókshelikke teńelgen jaǵympazdyqtan halyq nege jıirkenbesin?!
Negizinde, jaǵympazdyq eki sebepte: jany úshin qoryqqanda jáne jeńil jolmen materıaldyq paıda tabý úshin jasalady eken.
Ekinshi dúnıejúzilik soǵys bastalǵanda Stalınniń:
«Ár halyq óziniń ulttyq batyrlaryn nasıhattaý arqyly jaýyngerlik rýhyn kótersin!» degen nusqaýynan keıin, osy tapsyrysty oryndaý úshin Kenesaryny dáriptep, qazaqtyń kóptegen aqyn-jazýshylary, tarıhshylary shyǵarmalar jazdy.
Sol eńbekteri úshin Memleketten syılyqtar da alyp, qaryq boldy. Kóp uzamaı-aq, úkimet saıasatyndaǵy ózgeriske baılanysty, álgi shyǵarmalary «teris pıǵyldy» atalyp shyǵa kelip, ásirese tarıhshy E.Bekmahanov aýyr jazaǵa ushyrady emes pe?
Totalıtarlyq bıliktiń halyqty túrli joldarmen úreılendirip ustaýy oı eńbegi adamdarynda «ishki senzýra» qalyptastyrdy.
«Úndemegen-úıdeı páleden qutylady» degen, qoǵam, ult jaǵdaıy týraly jaq ashpaıtyn, bıliktiń qabaǵyn baǵyp sóıleıtin prınsıpsiz «zıaly qaýym» paıda boldy.
«Qazaqta oqyǵan kóp, kúresker tapshy» deıtinim sondyqtan.
Biraq totalıtarlyq kezeńde «úndemeseń de úıdeı páleden qutyla almaıtyn», jalamen jazalaǵan jaıttar myńdap boldy.
Totalıtarlyq júıe qurýshy dıktatorlardyń (Stalın, Gıtler, Mao, Pol Pota, t.s.s) barlyǵyna tán dert – ıntelektýaldardy qýǵynǵa ushyratý, olarǵa jumysshy, sharýa sıaqty dene eńbeginiń adamdaryn qarsy aıdap salý.
Munyń sebebi – halyq zıalylardyń pikirin tyńdap, oılanyp, bılikke qaýip tóndirmesin deýden jáne dıktatorlar negizinen, shala saýatty bolatyndyqtan ózinen bilimdilerdi jek kórýden.
Dıktatorlardyń súıikti bir tásili – ózin ıntellektýaldarǵa maqtaý arqyly halyq aldynda bedel jınaýǵa tyrysý.
Shala saýatty dıktatordy eldegi akademık, profesorlar, t.b. zıalylar madaqtap jatsa, álgi bıleýshiniń» memlekettegi eń danyshpan, esh balamasyz adam» ekendigine halyq qalaısha ılanbasyn?!
Dıktator bıleýshi ózi «ortadaǵy jaryq juldyz» bop kórinýi úshin mańaıyna saýaty ózinen de tómen ıa bolmasa bılikti madaqtaǵysh, prınsıpsiz «oqyǵandardy» ǵana jınaıtyny belgili zańdylyq.
Halyqty úreı arqyly basqarýdan ózgege qabileti jetpeıtindikten, saýatsyz bıleýshi memlekette avtorıtarlyq, totalıtarlyq júıe ornatýǵa tyrysyp baǵady.
Óz halqynyń ishinen únemi jaý izdeýdi dástúrine aınaldyrǵan totalıtarlyq memleketterde adamdar óz basyn qorǵamaq pıǵylmen bılikti madaqtap qana qoımaı, ózgelerdi qaralaý arqyly da úkimetke berilgendigin dáleldeýge jan salǵany jaıly tarıhymyzda mysaldar myńdap sanalady.
«Zıalymyz» deıtinderdiń mundaı qylyǵynan bertindegi mysal keltirsek 1986 jyly jeltoqsanda halqyn qoldaý ornyna, bir top «oqyǵandarymyzdyń» (M.Aıtqojın, A.Áshimov, Q.Bekqojın, Ǵ.Qaıyrbekov E.Serkebaev) ult patrıottaryn aıyptap, úkimet daıyndaǵan qujatqa qol qoıǵandary esterińizde bolar?!
Al keıinnen «batyrmyn» dep shyǵa kelgen Kárishal Asanov degen 17-jeltoqsanda, otarshyldardyń jendetteri Almaty alańynda qazaqty qan josa etip jatqan sátte, úkimet májbúrlemese de ózi pysyqtyq tanytyp, Gorbachevke: «Kolbındi Qazaqstanǵa basshy etkenińiz naǵyz dana sheshim!...» dep telegramma jóneltken.
Sol, 1986 jylǵy jeltoqsanda alańǵa shyqqan halqymen birge bolamyn dep soqqyǵa jyǵylyp, qyzmetinen qýylǵan rejıser Ázirbaıjan Mámbetov pen akter Tuńǵyshbaı Jamanqulovty 1992 jyly bir jıyn ústinde eske alǵanymyzda, keıbir «oqyǵandardyń» kúlkige aınaldyrmaq bolǵanyn da kórdik. Ózderi erlik jasaı almaıtyn jáne erlik uǵymynyń parqyn túsine almaıtyn miskinderdiń qylyǵy bul!...
Jaraıdy zıaly sanalatyndar Jeltoqsan kóterilisi kezinde kóshege shyǵyp, dúleı kúshpen shaıqaspaı-aq qoısyn.
Biraq sol kezderi taısalmaı, kóterilisshiler týraly úkimetten ózgeshe pikir aıtqan aqyn Juban Moldaǵalıevty, jazýshy Beıbit Qoıshybaıdy qaýym bolyp qoldap, jeltoqsandyqtarǵa arasha tússe, zıalylardyń eshkim de basyn kesip almas edi.
Óz jandaryn alańǵa shyqqandardan artyq sanaǵan úreıshilder dál sol kezderi kompozıtor Jolal Dástenovtyń esh qoryqpastan meni sottatpaý úshin, Saǵat Áshimbaev ekeýi aqyldasyp Qazaq tele-radıo komıtetindegi áriptesterimdi alty kúnge sozylǵan sotqa qatystyryp maǵan qoldaý kórsetkenin, Kolbınge, sotqa hat jazǵandaryn bile me eken?..
Iá totalıtarızm kezinde bir- biriniń ústinen domalaq aryz, maqala jazyp, jıyndarda «áshkerelep», qazaq oqyǵandary ózdi-ózin (ult úshin qaı-qaısynyń da qajet ekenin oılamastan) qyrǵynǵa ushyratqany belgili jaıt. Biraq dál orys jazýshysy Korneı Chýkovskııdeı bıliktiń kóńilin tabamyn dep balalarǵa da repressıa jasaýdy usynǵan qazaq bolmaǵan shyǵar-aý!..
(Jalǵasy bar)
Maqala "Qala men Dala" gazetinde jarıalandy
