«Hantaǵy» hikaiasyn bilesiz be?
Aýyl belgili teatr synshysy Áshirbek Syǵaimen, ánshi, mádeniet qairatkeri Abylaihan Ospanovpen, aqyn, QR Eńbek sińirgen qairatkeri Qasymhan Begmanovpen, osyndaǵy Pýshkin atyndaǵy mektepti Máskeýge deiin tanytyp, ataýly bilim oshaǵy dárejesine deiin kótergen jańashyl pedagog Ómirbek Júsipovpen maqtana alady.
Eldimeken ataýyn folklorlyq ańyzǵa bailanystyra qoiylǵan dep boljam jasaityndar da bar. Bul týraly el ishinde birneshe ańyz kezigedi. «Túrkistan oblysyndaǵy jer-sý, eldi meken ataýlarynyń qysqasha tarihyna» úńilsek, bylai deidi.
Eldi bilegen hanǵa ólimi qaraqurttan bolady dep balger juldyzǵa qarap bal ashyp, bolashaǵyn boljaǵan kórinedi. Dál osy jyldary elde mal da qaraqurttyń ýly tisinen ólim qusha bastaidy. Ólimnen qatty qoryqqan han jasaǵyn sailap kerýen túzep taý jaǵasyn saialap, qaraqurttan qashyp Qarataý etegin jailai qonys tebedi. Qaraýyl jasaqtary kúndiz-túni kóz ilmesten handy asa saqtyqpen «qaraqurt» atty tajaldan qorǵai bastaidy.
Osylai jaz ótedi, kúzdiń kúni sýyra soqqan jel úsh kún, úsh tún damylsyz soǵyp, saqshylardyń da esin shyǵarady. Saraidan úsh kún boiy shyqpai qoiǵan han jeldiń basylǵanyn baiqap, halyqpen júzdesip, jiyn uiymdastyrý maqsatynda syrtqa shyǵyp óz taǵyna keledi.
Han taǵyna otyra bergen ýaqytta jel aidap ákelgen qaraqurttyń balasy handy shaǵyp, ýyn tarata bastaidy. Talai shańyraqty joqtatyp, hannyń otbasynyń bárin jalmap bitip, jer jahandy qanǵa bóktirgen qaraqurt tuzaǵynyń ózine de kelgenin bilgen hannyń sońǵy sózi «Qan taǵy…», iaǵni taǵy da qan degen eki-aq aýyz bolsa kerek.
Sodan beri bul taý Qantaǵy, bertin kele Hantaǵy atalyp ketse kerek.
Keibir derekterde sol hannyń taǵy ispetti bitken tastyń bolýyna bailanysty hannyń taǵy degen ataý qoiylǵan dep boljaidy.
Basqa bir ańyzda: «Erterekte qol astyndaǵy halyqtyń muń-muqtajymen sanaspaǵan qatygez, meiirimsiz han ómir súripti. Eldiń jaǵdaiyn oilap, olardyn turmys-tirshiligine kóńil bóletin eshkim bolmaǵan soń, jurt ashtyqqa ushyrap, adamdardyń arasynda juqpaly aýrý tarapty. Osy kezde ámirshiniń qulaǵyna «Oibai, han aýylyna qaraqurt qaptap keledi!» degen habar jetedi. Bul tajaldan qutylý úshin qaharly han biik jotadan ózine arnap tezdetip taq salýǵa buiryq beredi.
Taq ázir bolǵan kezde han aýysyp alady da, tómenge kúzet qoiady. Hanǵa eń senimdi jalǵyz daiashydan basqa eshkim qatynamaityn bolady. Sóitip, kele jatqan páleden qutylýdyń amalyn taptym dep oilaǵan han emin-erkin ómir súrýge kirisedi. Biraq, ókinishke qarai, kóp uzamai álgi tamaq ázirleýshi daiashynyń bórkine jabysyp kelgen qaraqurt handy shaǵyp óltiripti. Buqaradan bólinip, ózinshe jan saýǵalamaq bolǵan hannyń ajaly osylai jetken desedi. Al ámirshiniń taǵy turǵan jeri keiin «Hantaǵy» atalyp ketse kerek».
