Aýyl belgili teatr synshysy Áshirbek Syǵaımen, ánshi, mádenıet qaıratkeri Abylaıhan Ospanovpen, aqyn, QR Eńbek sińirgen qaıratkeri Qasymhan Begmanovpen, osyndaǵy Pýshkın atyndaǵy mektepti Máskeýge deıin tanytyp, ataýly bilim oshaǵy dárejesine deıin kótergen jańashyl pedagog Ómirbek Júsipovpen maqtana alady.
Eldimeken ataýyn fólklorlyq ańyzǵa baılanystyra qoıylǵan dep boljam jasaıtyndar da bar. Bul týraly el ishinde birneshe ańyz kezigedi. «Túrkistan oblysyndaǵy jer-sý, eldi meken ataýlarynyń qysqasha tarıhyna» úńilsek, bylaı deıdi.
Eldi bılegen hanǵa ólimi qaraqurttan bolady dep balger juldyzǵa qarap bal ashyp, bolashaǵyn boljaǵan kórinedi. Dál osy jyldary elde mal da qaraqurttyń ýly tisinen ólim qusha bastaıdy. Ólimnen qatty qoryqqan han jasaǵyn saılap kerýen túzep taý jaǵasyn saıalap, qaraqurttan qashyp Qarataý etegin jaılaı qonys tebedi. Qaraýyl jasaqtary kúndiz-túni kóz ilmesten handy asa saqtyqpen «qaraqurt» atty tajaldan qorǵaı bastaıdy.
Osylaı jaz ótedi, kúzdiń kúni sýyra soqqan jel úsh kún, úsh tún damylsyz soǵyp, saqshylardyń da esin shyǵarady. Saraıdan úsh kún boıy shyqpaı qoıǵan han jeldiń basylǵanyn baıqap, halyqpen júzdesip, jıyn uıymdastyrý maqsatynda syrtqa shyǵyp óz taǵyna keledi.
Han taǵyna otyra bergen ýaqytta jel aıdap ákelgen qaraqurttyń balasy handy shaǵyp, ýyn tarata bastaıdy. Talaı shańyraqty joqtatyp, hannyń otbasynyń bárin jalmap bitip, jer jahandy qanǵa bóktirgen qaraqurt tuzaǵynyń ózine de kelgenin bilgen hannyń sońǵy sózi «Qan taǵy…», ıaǵnı taǵy da qan degen eki-aq aýyz bolsa kerek.
Sodan beri bul taý Qantaǵy, bertin kele Hantaǵy atalyp ketse kerek.
Keıbir derekterde sol hannyń taǵy ispetti bitken tastyń bolýyna baılanysty hannyń taǵy degen ataý qoıylǵan dep boljaıdy.
Basqa bir ańyzda: «Erterekte qol astyndaǵy halyqtyń muń-muqtajymen sanaspaǵan qatygez, meıirimsiz han ómir súripti. Eldiń jaǵdaıyn oılap, olardyn turmys-tirshiligine kóńil bóletin eshkim bolmaǵan soń, jurt ashtyqqa ushyrap, adamdardyń arasynda juqpaly aýrý tarapty. Osy kezde ámirshiniń qulaǵyna «Oıbaı, han aýylyna qaraqurt qaptap keledi!» degen habar jetedi. Bul tajaldan qutylý úshin qaharly han bıik jotadan ózine arnap tezdetip taq salýǵa buıryq beredi.
Taq ázir bolǵan kezde han aýysyp alady da, tómenge kúzet qoıady. Hanǵa eń senimdi jalǵyz daıashydan basqa eshkim qatynamaıtyn bolady. Sóıtip, kele jatqan páleden qutylýdyń amalyn taptym dep oılaǵan han emin-erkin ómir súrýge kirisedi. Biraq, ókinishke qaraı, kóp uzamaı álgi tamaq ázirleýshi daıashynyń bórkine jabysyp kelgen qaraqurt handy shaǵyp óltiripti. Buqaradan bólinip, ózinshe jan saýǵalamaq bolǵan hannyń ajaly osylaı jetken desedi. Al ámirshiniń taǵy turǵan jeri keıin «Hantaǵy» atalyp ketse kerek».
