Dımash jarnamasy
Búginde Esik qalasy áıgili «Altyn adamymen» álemniń nazaryn ózine aýdaryp kele jatqany belgili. Taıaýda aýdan Eńbekshiqazaq aýdany ákimdigi qazaq jýrnalıseriniń basyn qosyp, týrıserdiń jıi baratyn ornyna aınalǵan Túrgen shatqalyna pres-týr uıymdastyrdy.
Nasıhat sharasy barysynda aýdan ákiminiń baspasóz hatshysy Dınara Tólemisova tilshilerdi aldymen «Altyn adam» murajaıyna apardy.
2010 jyly qurylǵan «Esik» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq murajaıynyń ishinde 700-den astam jádiger saqtalǵan eken. Murajaıdan «Altyn adamnyń» altynmen aptalǵan kıiminen bastap, sol dáýirdegi adamdardyń tamaq ishken ydys-aıaǵy men qoldanǵan qarý-jaraǵyn kórýge bolady.
Byltyr ánshi Dımash Qudaıbergenniń «Altyn adammen» túsken sýretin áleýmettik jeliden kórgen dúnıejúzindegi fanattary osy mýzeıge qaraı aǵylǵany esimizde. Sol kezde Amerıka, Fransıa, Ispanıa, Qytaıdan kelgen saıahatshylarǵa qazylyp jatqan obalardy kórsetý úshin mýzeı qyzmetkerleri kúni-túni jumys isteýge májbúr bolypty.
Jýrnalısermen kezdesýde mýzeıdiń dırektory Tasqyn Toıbaev Esik qorǵandarynan tabylǵan 80-nen astam obanyń birin qytaı tásilimen qazyp jatqanyn alǵa tartty. Keńes zamanynda arheologtar obany qazyp, ishindegi qundy zattaryn alyp, sodan keıin obany qaıta jaba salyp otyrǵan.
Al Qytaı tarıhshylary bolsa, kez kelgen obany qazǵan soń, ishindegi zattardy sol ornyna qoıyp, jádigerlerdi tabıǵattan qorǵaıtyn júıelerdi jasap, ashyq aspan astyndaǵy murajaıǵa aınaldyrypty.
«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda júzege asyp jatqan bul jobaǵa bizdińshe, áli de bolsa týrıserdi tartatyn bir dúnıe jetispeı turǵandaı kórindi. Aıtalyq, saıahatshylarǵa arnalǵan kıiz úı bolsa, sonyń ishinde «Altyn adamǵa» qatysy bar qylysh, ertoqym, naıza, torsyq sıaqty qazaqy buıymdar saýdalanyp, qazaqtyń ulttyq taǵamdary qymyz, shubattan, qurt, irimshikten dám tatqyzsa qandaı keremet bolar edi.
Esik kóliniń týrısik áleýetin qashan paıdalanamyz?
Jýrnalıser qaýymy mýzeıdi tamashalap bolǵannan keıin Esik kóli men Túrgendegi Aıýly sarqyramasyn betke aldy. Kez kelgen adam Esik kólinde qaıyqpen serýendep, kógildir kólden esken samaldy jutsa, kermet kúıge bólenetini anyq.
Qaıyqta otyryp alyp, taý-tastaǵy ásemdikti kórgende, jerimizdi jaýdan saqtap qalǵan ata-babamyzǵa ishteı myń san ret alǵys aıttyq.
– İle-Alataý saıabaǵynda ornalasqan Esik kólinde 1963 jyly joıqyn sel júrip, bógender buzylyp, 50-den astam adam qurban bolǵaly beri, bul jerde týrızmdi damytý qaýipti sanalýda. Sel júrmeı turyp, bul jer naǵyz kýrortty aımaq boldy. Ol kezde kól jaǵasyna 100 oryndyq eki qabatty qonaqúı, meıramhana, fotosalon, monsha, shashtaraz, bı alańdary bolǵan. Kelýshiler katermen, qaıyqpen aıdyn kól betinde ary-beri serýendeıtin, – deıdi jergilikti jýrnalıs Murat Naqataev.
90-jyldary bógetter qalypqa keltirilgenimen, sý qaıtadan arnasyna tolmaǵan. Búginde bul jer sý tasqynynan qorǵalatyn aımaq bolǵannan keıin, munda týrıserge arnalǵan nysandar az eken.
Toqsanynshy jyldary Qazaqstannan Germanıaǵa kóshken nemister osynda jyl saıyn kelip, demalyp turady eken. Sonyń biri – Galá esimdi azamatsha. Jasy 50-di eńserip qalǵan áıel «Germanıada da ádemi jerler kóp, alaıda baǵasy óte qymbat» deıdi. Máselen, bizdiń eldegi Ulttyq parkterdegi osyndaı ózen-kól men taýlarda demalý úshin árbir adam nebári 400 teńge tólese boldy. Al shetelde mundaı aımaqty tamashalaýǵa ekiniń biriniń qoly jete bermeıtin bolsa kerek.
Ótken jyly anam ekeýmiz Taılandtaǵy Kvaı degen aralǵa týr satyp aldyq. Ol jerdiń ný ormany, kól, taýy bar. Kólde qaıyqpen ary-beri júzip, ekzotıkalyq taǵamdardan dám tatyp, áldeqashan ólip qalǵan monahtarynyń eskertkishterin kórip shyǵý úshin árqaısymyz 38 000 teńge tóledik. Iaǵnı anam ekeýimiz týrıs retinde jetpis myń teńgeden artyq aqshaǵa shyǵyndaldyq.
Jergilikti taılyqtar týrıserdi jyldam fotoǵa túsirip, bes myń teńge kólemdegi aqshańdy qaǵyp alady. Kóldiń jaǵasynda qarapaıym halyq kádesyılar men jylannyń ýynan jasalǵan dári-dármekterdi saýdalap, paıdaǵa kenelip otyrǵanyn baıqadyq. Sol kezde otandyq týrızmdi damytý úshin ákimdik, kásipker jáne jýrnalıs-pıarshıkter bolyp tize qosyp jumys isteýimiz kerek ekenin túsindik.
Túrgenniń 7 sarqyramasyn bilesiz be?
Túrgen shatqalyndaǵy Aıýly sarqyramasyna aıaq basqanymyzda jýrnalıserdiń tabıǵatqa tamsanyp, kók baıraǵymyzdy qolǵa alyp, taýdyń ushar basyna bir-aq shyǵyp, «Welcome to Turgen» dep aıǵaıǵa basty.
Osylaısha, qazaq jýrnalıseri «Bizde keremet jerler bar, Túrgenge kelińder» dep bárimiz áleýmettik jelide uran tastadyq.
Qazaq jýrnalıserine ǵajap tabıǵatty kórsetýde jol bastaǵan Eńbekshiqazaq aýdany İshki saıasat bóliminiń basshysy Momynjan Islamovtyń aıtýynsha, Túrgenniń ózinde 7 sarqyrama bar eken. Sonyń ishindegi Aıýly sarqyramasy týrıserdiń taýǵa kóterilýine jaqyn bolǵandyqtan, barlyǵy osy jerden tańqýraı, búldirgen terip, sarqyramaǵa qalaı jetkenin baıqamaı qalady eken. «Sarqyramaǵa jetken jolda bir qasıetti tas ta bar. Tastyń janynda armanyńdy aıtsań oryndalady» dedi ákimdik qyzmetkeri.
Sarqyrap aqqan taý sýynyń janyna kelgenimizde «Eı qazaq, sen taýy men sýy astasqan, jeriniń asty men ústi qara altynǵa toly baı elde ómir súrip jatyrsyń. Esińdi jı da álemge osyny jarıa et!» dep «Altyn adamnyń» ózi saǵan muzdaı sýdy shashyp-shashyp jibergendeı kúıge bólenedi ekensiń.
Esik kólinde katermen júzip, Túrgendegi sarqyramadan keıin, boıǵa jıǵan kúshińdi odan saıyn tolyqtyra túsetin Forel balyq sharýashylyǵy da osy aýmaqta ornalasqan. Tabıǵı saıabaqtyń ishinde ornalasqan bul sharýashylyqqa kelseńiz 300 teńgege qarmaqty jalǵa alasyz da toǵandaǵy balyqty aýlaı beresiz. Balyqtardyń túrleri ertegidegi «Altyn balyqqa» uqsaıdy.
Budan keıin ustaǵan balyǵyńnyń ár kelisin 1900 teńgege satyp alasyń, ony sol jerde qýyryp beredi. Taý arasynda ornalasqan sharýashylyq balyqtan basqa taý bókterinen jınaǵan shóptermen dámi til úıirer shaı da daıyndap beredi eken.
Taza aýada janǵa daýa bolar tabıǵat aıasyna otandyq týrıser kóptep barsa, bul aýdannyń týrızmi álemdik deńgeıge kóteriletini anyq.
Búginde jastar saıasatyn basqaryp otyrǵan Aıbek İlebaev pen «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyryp otyrǵan Dınara Kokanova, «Máńgilik el tuǵyry» qoǵamdyq qorynyń tóraǵasy Qaınar Jumaqoja sıaqty aýdandaǵy jalyndy jastar týrızmdi damytýdyń álemdik baǵyt-baǵdarlaryn meńgerip, oǵan eldegi belsendi adamdardy tartyp, álemdik buqaralyq quraldarymen baılanysyp, birneshe tilde aqparat taratsa jáne ıýtýb kanaly arqyly da túrli fılmder men rolıkter túsirip, ony otandyq jýrnalısermen de bólisse, aýdandaǵy týrızmniń jarnamasy jurtshylyqqa jeter edi.
Osylaısha, Eńbekshiqazaq aýdanynyń ákimi Ysqaq Bınáli myrzanyń basshylyǵymen jýrnalıser úshin uıymdastyrylǵan sapary sátti ótti.
Gúlvıra BIǴALIEVA,
jýrnalıs.
