Dimash jarnamasy
Búginde Esik qalasy áigili «Altyn adamymen» álemniń nazaryn ózine aýdaryp kele jatqany belgili. Taiaýda aýdan Eńbekshiqazaq aýdany ákimdigi qazaq jýrnalisteriniń basyn qosyp, týristerdiń jii baratyn ornyna ainalǵan Túrgen shatqalyna press-týr uiymdastyrdy.
Nasihat sharasy barysynda aýdan ákiminiń baspasóz hatshysy Dinara Tólemisova tilshilerdi aldymen «Altyn adam» murajaiyna apardy.
2010 jyly qurylǵan «Esik» memlekettik tarihi-mádeni qoryq murajaiynyń ishinde 700-den astam jádiger saqtalǵan eken. Murajaidan «Altyn adamnyń» altynmen aptalǵan kiiminen bastap, sol dáýirdegi adamdardyń tamaq ishken ydys-aiaǵy men qoldanǵan qarý-jaraǵyn kórýge bolady.
Byltyr ánshi Dimash Qudaibergenniń «Altyn adammen» túsken sýretin áleýmettik jeliden kórgen dúniejúzindegi fanattary osy mýzeige qarai aǵylǵany esimizde. Sol kezde Amerika, Frantsiia, Ispaniia, Qytaidan kelgen saiahatshylarǵa qazylyp jatqan obalardy kórsetý úshin mýzei qyzmetkerleri kúni-túni jumys isteýge májbúr bolypty.
Jýrnalistermen kezdesýde mýzeidiń direktory Tasqyn Toibaev Esik qorǵandarynan tabylǵan 80-nen astam obanyń birin qytai tásilimen qazyp jatqanyn alǵa tartty. Keńes zamanynda arheologtar obany qazyp, ishindegi qundy zattaryn alyp, sodan keiin obany qaita jaba salyp otyrǵan.
Al Qytai tarihshylary bolsa, kez kelgen obany qazǵan soń, ishindegi zattardy sol ornyna qoiyp, jádigerlerdi tabiǵattan qorǵaityn júielerdi jasap, ashyq aspan astyndaǵy murajaiǵa ainaldyrypty.
«Rýhani jańǵyrý» baǵdarlamasy aiasynda júzege asyp jatqan bul jobaǵa bizdińshe, áli de bolsa týristerdi tartatyn bir dúnie jetispei turǵandai kórindi. Aitalyq, saiahatshylarǵa arnalǵan kiiz úi bolsa, sonyń ishinde «Altyn adamǵa» qatysy bar qylysh, ertoqym, naiza, torsyq siiaqty qazaqy buiymdar saýdalanyp, qazaqtyń ulttyq taǵamdary qymyz, shubattan, qurt, irimshikten dám tatqyzsa qandai keremet bolar edi.
Esik kóliniń týristik áleýetin qashan paidalanamyz?
Jýrnalister qaýymy mýzeidi tamashalap bolǵannan keiin Esik kóli men Túrgendegi Aiýly sarqyramasyn betke aldy. Kez kelgen adam Esik kólinde qaiyqpen serýendep, kógildir kólden esken samaldy jutsa, kermet kúige bólenetini anyq.
Qaiyqta otyryp alyp, taý-tastaǵy ásemdikti kórgende, jerimizdi jaýdan saqtap qalǵan ata-babamyzǵa ishtei myń san ret alǵys aittyq.
– Ile-Alataý saiabaǵynda ornalasqan Esik kólinde 1963 jyly joiqyn sel júrip, bógender buzylyp, 50-den astam adam qurban bolǵaly beri, bul jerde týrizmdi damytý qaýipti sanalýda. Sel júrmei turyp, bul jer naǵyz kýrortty aimaq boldy. Ol kezde kól jaǵasyna 100 oryndyq eki qabatty qonaqúi, meiramhana, fotosalon, monsha, shashtaraz, bi alańdary bolǵan. Kelýshiler katermen, qaiyqpen aidyn kól betinde ary-beri serýendeitin, – deidi jergilikti jýrnalist Murat Naqataev.
90-jyldary bógetter qalypqa keltirilgenimen, sý qaitadan arnasyna tolmaǵan. Búginde bul jer sý tasqynynan qorǵalatyn aimaq bolǵannan keiin, munda týristerge arnalǵan nysandar az eken.
Toqsanynshy jyldary Qazaqstannan Germaniiaǵa kóshken nemister osynda jyl saiyn kelip, demalyp turady eken. Sonyń biri – Galia esimdi azamatsha. Jasy 50-di eńserip qalǵan áiel «Germaniiada da ádemi jerler kóp, alaida baǵasy óte qymbat» deidi. Máselen, bizdiń eldegi Ulttyq parkterdegi osyndai ózen-kól men taýlarda demalý úshin árbir adam nebári 400 teńge tólese boldy. Al shetelde mundai aimaqty tamashalaýǵa ekiniń biriniń qoly jete bermeitin bolsa kerek.
Ótken jyly anam ekeýmiz Tailandtaǵy Kvai degen aralǵa týr satyp aldyq. Ol jerdiń ný ormany, kól, taýy bar. Kólde qaiyqpen ary-beri júzip, ekzotikalyq taǵamdardan dám tatyp, áldeqashan ólip qalǵan monahtarynyń eskertkishterin kórip shyǵý úshin árqaisymyz 38 000 teńge tóledik. Iaǵni anam ekeýimiz týrist retinde jetpis myń teńgeden artyq aqshaǵa shyǵyndaldyq.
Jergilikti tailyqtar týristerdi jyldam fotoǵa túsirip, bes myń teńge kólemdegi aqshańdy qaǵyp alady. Kóldiń jaǵasynda qarapaiym halyq kádesyilar men jylannyń ýynan jasalǵan dári-dármekterdi saýdalap, paidaǵa kenelip otyrǵanyn baiqadyq. Sol kezde otandyq týrizmdi damytý úshin ákimdik, kásipker jáne jýrnalist-piarshikter bolyp tize qosyp jumys isteýimiz kerek ekenin túsindik.
Túrgenniń 7 sarqyramasyn bilesiz be?
Túrgen shatqalyndaǵy Aiýly sarqyramasyna aiaq basqanymyzda jýrnalisterdiń tabiǵatqa tamsanyp, kók bairaǵymyzdy qolǵa alyp, taýdyń ushar basyna bir-aq shyǵyp, «Welcome to Turgen» dep aiǵaiǵa basty.
Osylaisha, qazaq jýrnalisteri «Bizde keremet jerler bar, Túrgenge kelińder» dep bárimiz áleýmettik jelide uran tastadyq.
Qazaq jýrnalisterine ǵajap tabiǵatty kórsetýde jol bastaǵan Eńbekshiqazaq aýdany Ishki saiasat bóliminiń basshysy Momynjan Islamovtyń aitýynsha, Túrgenniń ózinde 7 sarqyrama bar eken. Sonyń ishindegi Aiýly sarqyramasy týristerdiń taýǵa kóterilýine jaqyn bolǵandyqtan, barlyǵy osy jerden tańqýrai, búldirgen terip, sarqyramaǵa qalai jetkenin baiqamai qalady eken. «Sarqyramaǵa jetken jolda bir qasietti tas ta bar. Tastyń janynda armanyńdy aitsań oryndalady» dedi ákimdik qyzmetkeri.
Sarqyrap aqqan taý sýynyń janyna kelgenimizde «Ei qazaq, sen taýy men sýy astasqan, jeriniń asty men ústi qara altynǵa toly bai elde ómir súrip jatyrsyń. Esińdi ji da álemge osyny jariia et!» dep «Altyn adamnyń» ózi saǵan muzdai sýdy shashyp-shashyp jibergendei kúige bólenedi ekensiń.
Esik kólinde katermen júzip, Túrgendegi sarqyramadan keiin, boiǵa jiǵan kúshińdi odan saiyn tolyqtyra túsetin Forel balyq sharýashylyǵy da osy aýmaqta ornalasqan. Tabiǵi saiabaqtyń ishinde ornalasqan bul sharýashylyqqa kelseńiz 300 teńgege qarmaqty jalǵa alasyz da toǵandaǵy balyqty aýlai beresiz. Balyqtardyń túrleri ertegidegi «Altyn balyqqa» uqsaidy.
Budan keiin ustaǵan balyǵyńnyń ár kelisin 1900 teńgege satyp alasyń, ony sol jerde qýyryp beredi. Taý arasynda ornalasqan sharýashylyq balyqtan basqa taý bókterinen jinaǵan shóptermen dámi til úiirer shai da daiyndap beredi eken.
Taza aýada janǵa daýa bolar tabiǵat aiasyna otandyq týrister kóptep barsa, bul aýdannyń týrizmi álemdik deńgeige kóteriletini anyq.
Búginde jastar saiasatyn basqaryp otyrǵan Aibek Ilebaev pen «Rýhani jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyryp otyrǵan Dinara Kokanova, «Máńgilik el tuǵyry» qoǵamdyq qorynyń tóraǵasy Qainar Jumaqoja siiaqty aýdandaǵy jalyndy jastar týrizmdi damytýdyń álemdik baǵyt-baǵdarlaryn meńgerip, oǵan eldegi belsendi adamdardy tartyp, álemdik buqaralyq quraldarymen bailanysyp, birneshe tilde aqparat taratsa jáne iýtýb kanaly arqyly da túrli filmder men rolikter túsirip, ony otandyq jýrnalistermen de bólisse, aýdandaǵy týrizmniń jarnamasy jurtshylyqqa jeter edi.
Osylaisha, Eńbekshiqazaq aýdanynyń ákimi Ysqaq Bináli myrzanyń basshylyǵymen jýrnalister úshin uiymdastyrylǵan sapary sátti ótti.
Gúlvira BIǴALIEVA,
jýrnalist.
