– Natalá Vladımırqyzy, sizdi halyq elge janashyr Májilis depýtaty retinde tanyǵanyn bilemiz? Kóńilińizde qımastyq joq pa? Aldaǵy ýaqytta qoǵamdyq-saıası jumystarǵa belsene aralasý oıyńyzda joq pa?
– Máńgilik depýtat bolatyn eshkim joq. Halyq syılap, partıa qoldap, depýtat boldym. El damýyna qolymann kelgenshe qyzmet qyldym. Soǵan ózimdi baqytty sezinemin. Eń bastysy kez-kelgen depýtat halyqtyń sózin, muńyn muńdaǵanynyn qalaımyn. Árıne, tórt jyl kóleminde jumys istegen ornyńdy, áriptesterińdi qımaısyń. QR Parlamenti Májilisindegi jumysymym meniń ómirimdegi eń aıaýly sátteriminiń biri dep esepteımin. Zań shyǵarýshy ortada júrip, ózim aıtarlyqtaı shyńdaldym dep esepteımin!
– Qazaq tilin maıyn tamyzyp sóıleıdi ekensiz. Qalaı úırendińiz?
– Men aýylda óskenmin. Ata-anamyz 1941 jyly Máskeýden Qazaqstanǵa jer aýdarypty. Basynda Qyzylorda da, keıin Aqmolada turdyq. Aýylda óskendikten, qazaqtarmen jıi aralastyq. Oqyǵan mektebimiz qazaq jáne orys tilindegi aralas mektep bolatyn. Sol jerde júrip-aq úırendik qoı.
– Tildi úırený kezinde qandaı da bir qıyndyq boldy ma?
– Kez-kelgen tildiń ózindik qıyndyǵy, ózgesheligi bolady. Qazaqtardyń astarlap, tuspaldap, jasyryp sóıleıtin qasıetteri bar ǵoı. Maǵynalas sınonımdik qatarlary da kóp.
Sondaı sátterde keı sózderdi týra maǵynasynda túsinip, ony basqa maǵynasynda qoldanyp aıtyp otyrǵandaryn bilmeı qalatyn kezderim boldy.
Biraq ýaqyt óte kele oǵan da úırendik. Sondaı-aq, qazaqsha men nemisshe qurylymy, dybystalýy jaǵynan óte jaqyn. «Á» men «Ó»-niń oqylýy birdeı. Bul da til syndyrýyma kómektesti.
– Áke-shesheńiz qazaqtar týraly qandaı pikirde edi?
– Meni qazaq qylǵan, jan dúnıemdi qazaqqa jaqyn etken sol asyl jandar ákem men sheshem. Jer aýdaryp kelgen, talaı qıynshylyqty bastan ótkergen olar úshin qazaqtaı qamqor halyq bolmapty.
Ár sózderinde: «Mundaı meıirban, aqkóńil ultty sonaý shýy mol Máskeý jaqtan kórmeptik. Bizdi kemsitpedi, qorsynbady, jarty kúlshesin bólip berdi» dep otyratyn.
Sol kisilerdiń áńgimesinen bolar, jastaıymnan qazaqy tanymǵa, qazaq ultyna jaqyn óstim. Bolashaq jarym da qazaq boldy. Úıde on bir aǵaıyndymyz. Jeti qyzbyz. Beseýimiz qazaqqa turmysqa shyqtyq. Osydan-aq, bir búıregimizdiń qazaqqa buryp turatynyn ańǵarýǵa bolar.
– Qazaqqa kelinmin dedińiz. Yrym-jyrymy, salt-dástúri kóp halyqpyz ǵoı. Úırenisý qıynǵa soqqan joq pa?
– Úlkenge izet, kishige qurmet etetin ulttyń kelini bolý – mandaıyma jazylǵan baqyt dep bilemin. «Kelin qutty bolsyn» dep alystan at arytyp keletinder kóp edi.
Olarǵa dámdep shaı quıyp, tamaq istep, kóńilin tabýyń kerek. Birinen soń biri keledi. Ashyq-jarqyn áńgime aıtylady.
Bastabynda yńǵaısyz sezinetinmin ózimdi. Birte-birte sol bir qonaqjaı dastarqan bolmasa, otyra almaıtyn boldym. Al jasy kishiler «jeńge» dep qaljyńdasady. Olardy «qaınym», «qaıynsińlim» dep júrip-aq, naǵyz qazaq bolyp kettim.
Áýeli, týysqandarym: «Seniń nemis qanyn joq. Kúıeýiń saǵan qaraǵanda nemisterge jaqyn» dep qaǵytady. Shynynda da, joldasym birtoǵa, isine shógel. Nemiske sol jaqynyraq (kúledi).
– Mereke-meıramdardy qalaı qarsy alasyzdar?
– Biz úlken áýletpiz. Qazaq, orys abysyndarym bar. Basqa ultqa kúıeýge shyqqan qaıynsińlilerimiz de joq emes. Sondyqtan, qaı ulttyń merekesi bolsa, sol ulttyń ókili úıine qonaqqa shaqyrady.
Orys abysyndarym orystyń ulttyq merekesinde qonaqqa shaqyrsa, men nemisterdiń merekesinde olardy qonaqqa shaqyramyn. Al basty merekemiz naýryz. Enemnen úırengen naýryz kóje jasaý ádisin kelinderime, qyzdaryma úıretip otyramyn. Bul kúni qurt-irimshik, súzbe-qatyq surap ózge abysyndarym maǵan keledi. Óıtkeni, bárin enemnen táptishtep úırengenmin. Ulyq merekeni memlekettik dárejede atap ótetin boldyq. Bul da bolsa – Táýelsizdiktiń syıy.
– Naýryz demekshi, osy merekeniń mazmuny, toılaný úrdisi kóńilińizge tola ma?
– Burynǵydan jaqsy sekildi. Men jas kezimnen bul merekeni biletinmin, aýyldaǵy qazaqtar birin-biri shaqyryp, atap ótip jatatyn. Biraq búkil el bolyp, ulan-asyr toı jasaı almaıtynymyz anyq edi. Qazir, táýba.
Áıtse de, áıteýir merekeleý úshin merekeleý sıaqty kórinip ketetini bar keıde. Bir tekti júıe, mazmun jaǵynan tolyq ashylmaǵan sekildi.
Jańa jyldy toılatýda aldymyzǵa jan salmaımyz. Onymyz jón delik. Biraq kún men tún teńelgen ulystyń uly kúnin ulyqtaý – ulttyq, eldik paryz bolsa kerek. Jańa jospar, jańa mazmun, ózindik senarı qajet sekildi.
Qydyr ata beınesin barsha balalarǵa sińirý kerek. Ondaı obrazdy bala sanasyna sińirý arqyly, ulttyq tanymdy, salt-sanany ǵana emes, ulttyq oılaý júıesin jańǵyrtamyz.
– Balalaryńyz, nemerelerińiz qazaqsha bile me?
– Biledi. Olar qazaq tilin bilmese, bizdiń bilgenimizden ne paıda? Olarǵa besikten bastap qazaqsha tárbıe berdik. Úı ishinde qazaqsha sóıleımiz. Maqaldap-máteldep, jumbaq jasyryp, ulttyq salt-dástúrdi túsindirip otyramyz.
Nemerelerimnin keıbiriniń tili oryssha shyqty. Kelinim men ulyma sol úshin aqyl aıtyp, otbasynda qazaqsha sóıleýlerin suradym. Qazir qazaqsha taqyldap tur.
– Qazaqsha eń jaqsy kóretin, jıi qoldanatyn sózińiz bar ma?
– Bilmeımin. Qazaqtyń ár sózi áýezdi, mándi, maǵynaly ǵoı. Enem marqum óte kishpeıil, aqylman, baýyrmal jan edi. Meni týǵan qyzynan artyq kórmese, kem kórgen joq. Sol kisi «jaryǵym» degen sózdi kóp qoldanatyn. Nemerelerine, tipti keıde maǵan da aıtatyn. Sony men de koldanam. Birtúrli jyly, nurly sóz sekildi.
– Memlekettik til Táýelsizdiktiń 20 jyldyǵynda óz tuǵyryna kondy ma? Til saıasatyndaǵy kemshilikter bar dep oılaısyz ba?
– Árıne, jetistikter kóp. Qazir mektep bitirgen balalardyń kóbi qazaq tilin biledi. Qazaqsha mektepter, balabaqshalar kóptep ashylýda. Odan bitirgen balalar nege qazaqsha bilmesin.
Biraq, áttegen-aı deıtin jerimizde az emes. Eń bastysy, adam ózinen bastaýy kerek. Parlamentte júrgen kezimde ózge ult ókilderinen saılanǵan depýtattar qazaqsha sóılesemiz keıde. Qazaq tilin úırenip júrgenderge, men ádeıi qazaqsha til qatam. Sonda keıbir áriptesterim maǵan kúlip qaraıdy. Ózderi qazaqtar. Soǵan tańǵalamyn.
– Ózińiz Aqmola oblysynan ekensiz. Elimizdiń Soltústik óńirleri qazaqshaǵa múldem moıyn burǵan joq. Olar memlekettik tildi mensinbeıdi degen sóz jıi aıtylady. Sol sózdiń qanshalyqty jany bar?
– Men bul pikirmen kelispeımin. Qazir kim bolsa da, memlekettik til – qazaq tili, bolashaq qazaq tilinde ekenin anyq sezedi. Árıne, úlken kisiler úshin qıyn shyǵar, biraq olar myń jerden qasaryssa da tildi meńgerip alǵan jastar jeterlik.
Dúkender de, áleýmettik ortalarda qazaqsha sóılesip turǵan adamdardy jıi kóremiz. Buryn ol da joq bolatyn. Eger qazaq tilin úırenbegenderdiń óz obaldary ózderine. Olar búgingi kertartpalyǵy úshin erteń ókinetin bolady.
– Qazaq ádebıetin oqısyz ba?
– Qazaq tiliniń baılyǵyna, shuraılymlyǵyna tamsanyp kele jatqan jannyń birimin. Jańadan tili shyqqan balanyń ózi oramdy bir sózderdi aıtatynyna tańyrqaısyń. Olardyń arǵy sanasynda sondaı bir mol sózdik qor bar sekildi. Bul ǵasyrlar boıy aıtylǵan besik jyry men batyrlyq epostardan ulttyń jadyna sińse kerek.
Sondyqtan da qazaq ádebıetine degen qurmetim sheksiz. Gete men Abaıdy salystyryp oqysańyz, eki uly tulǵanyń ulaǵatty oı-tujyrymdarynyń uqsastyǵyna tushshynasyz.
Muhtar Áýezovtyń «Abaı jolyn» talaı márte oqyp shyqtym. Ár ret oqyǵan saıyn tamsanyp qana otyramyn. Uly tildiń qudireti men uly oıshyldyń kórkem oılaý mánerine. «Abaı jolyn» dúnıege ákelgen ulttyń tili – uly til. Buǵan osy epopeıany qazaqsha oqyǵan jandardyń kózi jeteri anyq.
