Úide jeti qyzbyz, beseýimiz qazaqqa turmysqa shyqtyq – Natalia Gellert
– Natalia Vladimirqyzy, sizdi halyq elge janashyr Májilis depýtaty retinde tanyǵanyn bilemiz? Kóńilińizde qimastyq joq pa? Aldaǵy ýaqytta qoǵamdyq-saiasi jumystarǵa belsene aralasý oiyńyzda joq pa?
– Máńgilik depýtat bolatyn eshkim joq. Halyq syilap, partiia qoldap, depýtat boldym. El damýyna qolymann kelgenshe qyzmet qyldym. Soǵan ózimdi baqytty sezinemin. Eń bastysy kez-kelgen depýtat halyqtyń sózin, muńyn muńdaǵanynyn qalaimyn. Árine, tórt jyl kóleminde jumys istegen ornyńdy, áriptesterińdi qimaisyń. QR Parlamenti Májilisindegi jumysymym meniń ómirimdegi eń aiaýly sátteriminiń biri dep esepteimin. Zań shyǵarýshy ortada júrip, ózim aitarlyqtai shyńdaldym dep esepteimin!
– Qazaq tilin maiyn tamyzyp sóileidi ekensiz. Qalai úirendińiz?
– Men aýylda óskenmin. Ata-anamyz 1941 jyly Máskeýden Qazaqstanǵa jer aýdarypty. Basynda Qyzylorda da, keiin Aqmolada turdyq. Aýylda óskendikten, qazaqtarmen jii aralastyq. Oqyǵan mektebimiz qazaq jáne orys tilindegi aralas mektep bolatyn. Sol jerde júrip-aq úirendik qoi.
– Tildi úirený kezinde qandai da bir qiyndyq boldy ma?
– Kez-kelgen tildiń ózindik qiyndyǵy, ózgesheligi bolady. Qazaqtardyń astarlap, tuspaldap, jasyryp sóileitin qasietteri bar ǵoi. Maǵynalas sinonimdik qatarlary da kóp.
Sondai sátterde kei sózderdi týra maǵynasynda túsinip, ony basqa maǵynasynda qoldanyp aityp otyrǵandaryn bilmei qalatyn kezderim boldy.
Biraq ýaqyt óte kele oǵan da úirendik. Sondai-aq, qazaqsha men nemisshe qurylymy, dybystalýy jaǵynan óte jaqyn. «Á» men «Ó»-niń oqylýy birdei. Bul da til syndyrýyma kómektesti.
– Áke-shesheńiz qazaqtar týraly qandai pikirde edi?
– Meni qazaq qylǵan, jan dúniemdi qazaqqa jaqyn etken sol asyl jandar ákem men sheshem. Jer aýdaryp kelgen, talai qiynshylyqty bastan ótkergen olar úshin qazaqtai qamqor halyq bolmapty.
Ár sózderinde: «Mundai meiirban, aqkóńil ultty sonaý shýy mol Máskeý jaqtan kórmeptik. Bizdi kemsitpedi, qorsynbady, jarty kúlshesin bólip berdi» dep otyratyn.
Sol kisilerdiń áńgimesinen bolar, jastaiymnan qazaqy tanymǵa, qazaq ultyna jaqyn óstim. Bolashaq jarym da qazaq boldy. Úide on bir aǵaiyndymyz. Jeti qyzbyz. Beseýimiz qazaqqa turmysqa shyqtyq. Osydan-aq, bir búiregimizdiń qazaqqa buryp turatynyn ańǵarýǵa bolar.
– Qazaqqa kelinmin dedińiz. Yrym-jyrymy, salt-dástúri kóp halyqpyz ǵoi. Úirenisý qiynǵa soqqan joq pa?
– Úlkenge izet, kishige qurmet etetin ulttyń kelini bolý – mandaiyma jazylǵan baqyt dep bilemin. «Kelin qutty bolsyn» dep alystan at arytyp keletinder kóp edi.
Olarǵa dámdep shai quiyp, tamaq istep, kóńilin tabýyń kerek. Birinen soń biri keledi. Ashyq-jarqyn áńgime aitylady.
Bastabynda yńǵaisyz sezinetinmin ózimdi. Birte-birte sol bir qonaqjai dastarqan bolmasa, otyra almaityn boldym. Al jasy kishiler «jeńge» dep qaljyńdasady. Olardy «qainym», «qaiynsińlim» dep júrip-aq, naǵyz qazaq bolyp kettim.
Áýeli, týysqandarym: «Seniń nemis qanyn joq. Kúieýiń saǵan qaraǵanda nemisterge jaqyn» dep qaǵytady. Shynynda da, joldasym birtoǵa, isine shógel. Nemiske sol jaqynyraq (kúledi).
– Mereke-meiramdardy qalai qarsy alasyzdar?
– Biz úlken áýletpiz. Qazaq, orys abysyndarym bar. Basqa ultqa kúieýge shyqqan qaiynsińlilerimiz de joq emes. Sondyqtan, qai ulttyń merekesi bolsa, sol ulttyń ókili úiine qonaqqa shaqyrady.
Orys abysyndarym orystyń ulttyq merekesinde qonaqqa shaqyrsa, men nemisterdiń merekesinde olardy qonaqqa shaqyramyn. Al basty merekemiz naýryz. Enemnen úirengen naýryz kóje jasaý ádisin kelinderime, qyzdaryma úiretip otyramyn. Bul kúni qurt-irimshik, súzbe-qatyq surap ózge abysyndarym maǵan keledi. Óitkeni, bárin enemnen táptishtep úirengenmin. Ulyq merekeni memlekettik dárejede atap ótetin boldyq. Bul da bolsa – Táýelsizdiktiń syiy.
– Naýryz demekshi, osy merekeniń mazmuny, toilaný úrdisi kóńilińizge tola ma?
– Burynǵydan jaqsy sekildi. Men jas kezimnen bul merekeni biletinmin, aýyldaǵy qazaqtar birin-biri shaqyryp, atap ótip jatatyn. Biraq búkil el bolyp, ulan-asyr toi jasai almaitynymyz anyq edi. Qazir, táýba.
Áitse de, áiteýir merekeleý úshin merekeleý siiaqty kórinip ketetini bar keide. Bir tekti júie, mazmun jaǵynan tolyq ashylmaǵan sekildi.
Jańa jyldy toilatýda aldymyzǵa jan salmaimyz. Onymyz jón delik. Biraq kún men tún teńelgen ulystyń uly kúnin ulyqtaý – ulttyq, eldik paryz bolsa kerek. Jańa jospar, jańa mazmun, ózindik stsenarii qajet sekildi.
Qydyr ata beinesin barsha balalarǵa sińirý kerek. Ondai obrazdy bala sanasyna sińirý arqyly, ulttyq tanymdy, salt-sanany ǵana emes, ulttyq oilaý júiesin jańǵyrtamyz.
– Balalaryńyz, nemerelerińiz qazaqsha bile me?
– Biledi. Olar qazaq tilin bilmese, bizdiń bilgenimizden ne paida? Olarǵa besikten bastap qazaqsha tárbie berdik. Úi ishinde qazaqsha sóileimiz. Maqaldap-máteldep, jumbaq jasyryp, ulttyq salt-dástúrdi túsindirip otyramyz.
Nemerelerimnin keibiriniń tili oryssha shyqty. Kelinim men ulyma sol úshin aqyl aityp, otbasynda qazaqsha sóileýlerin suradym. Qazir qazaqsha taqyldap tur.
– Qazaqsha eń jaqsy kóretin, jii qoldanatyn sózińiz bar ma?
– Bilmeimin. Qazaqtyń ár sózi áýezdi, mándi, maǵynaly ǵoi. Enem marqum óte kishpeiil, aqylman, baýyrmal jan edi. Meni týǵan qyzynan artyq kórmese, kem kórgen joq. Sol kisi «jaryǵym» degen sózdi kóp qoldanatyn. Nemerelerine, tipti keide maǵan da aitatyn. Sony men de koldanam. Birtúrli jyly, nurly sóz sekildi.
– Memlekettik til Táýelsizdiktiń 20 jyldyǵynda óz tuǵyryna kondy ma? Til saiasatyndaǵy kemshilikter bar dep oilaisyz ba?
– Árine, jetistikter kóp. Qazir mektep bitirgen balalardyń kóbi qazaq tilin biledi. Qazaqsha mektepter, balabaqshalar kóptep ashylýda. Odan bitirgen balalar nege qazaqsha bilmesin.
Biraq, áttegen-ai deitin jerimizde az emes. Eń bastysy, adam ózinen bastaýy kerek. Parlamentte júrgen kezimde ózge ult ókilderinen sailanǵan depýtattar qazaqsha sóilesemiz keide. Qazaq tilin úirenip júrgenderge, men ádeii qazaqsha til qatam. Sonda keibir áriptesterim maǵan kúlip qaraidy. Ózderi qazaqtar. Soǵan tańǵalamyn.
– Ózińiz Aqmola oblysynan ekensiz. Elimizdiń Soltústik óńirleri qazaqshaǵa múldem moiyn burǵan joq. Olar memlekettik tildi mensinbeidi degen sóz jii aitylady. Sol sózdiń qanshalyqty jany bar?
– Men bul pikirmen kelispeimin. Qazir kim bolsa da, memlekettik til – qazaq tili, bolashaq qazaq tilinde ekenin anyq sezedi. Árine, úlken kisiler úshin qiyn shyǵar, biraq olar myń jerden qasaryssa da tildi meńgerip alǵan jastar jeterlik.
Dúkender de, áleýmettik ortalarda qazaqsha sóilesip turǵan adamdardy jii kóremiz. Buryn ol da joq bolatyn. Eger qazaq tilin úirenbegenderdiń óz obaldary ózderine. Olar búgingi kertartpalyǵy úshin erteń ókinetin bolady.
– Qazaq ádebietin oqisyz ba?
– Qazaq tiliniń bailyǵyna, shurailymlyǵyna tamsanyp kele jatqan jannyń birimin. Jańadan tili shyqqan balanyń ózi oramdy bir sózderdi aitatynyna tańyrqaisyń. Olardyń arǵy sanasynda sondai bir mol sózdik qor bar sekildi. Bul ǵasyrlar boiy aitylǵan besik jyry men batyrlyq epostardan ulttyń jadyna sińse kerek.
Sondyqtan da qazaq ádebietine degen qurmetim sheksiz. Gete men Abaidy salystyryp oqysańyz, eki uly tulǵanyń ulaǵatty oi-tujyrymdarynyń uqsastyǵyna tushynasyz.
Muhtar Áýezovtyń «Abai jolyn» talai márte oqyp shyqtym. Ár ret oqyǵan saiyn tamsanyp qana otyramyn. Uly tildiń qudireti men uly oishyldyń kórkem oilaý mánerine. «Abai jolyn» dúniege ákelgen ulttyń tili – uly til. Buǵan osy epopeiany qazaqsha oqyǵan jandardyń kózi jeteri anyq.
