Órttiń shyǵýyna ne sebep?
Tabıǵı apat pa, álde adam faktorynan týyndady ma?
Órt ushqyndap, jan-jaǵyna taraı bastaǵanda jergilikti basshylyq, Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi, orman sharýashylyǵyna jaýapty mekemeler nege beıqam qaraǵan? Nege jedel sheshim qabyldap, qyzmettik mindetin oryndap, órtti aýyzdyqtaýǵa kúsh salmady?
Árıne, aıtýǵa ońaı, desek te dál osy órt bastaý alǵanda aýqymy ulǵaıyp, azamattardyń ajal qushýyna ákeletininen qaýiptengen adam bolmaǵany ma?
...
Abaı oblysyndaǵy órtten keıin prezıdent dereý Tótenshe jaǵdaılar mınıstri Iýrıı Ilındi qyzmetinen bosatty. Onyń ornyna taǵaıyndalǵan Syrym Sháriphanov oqıǵa ornyna baryp, órt sóndirý jumystaryn úılestirýge kirisip ketti.
Al İshki ister mınıstri Marat Ahmetjanov Abaı oblysyndaǵy órtke baılanysty jaýapty tulǵalarǵa, sonyń ishinde eks-mınıstr Iýrıı Ilınge qatysty tekseris júrgiziletinin málimdedi. Ol ol ma, premer-mınıstr Á.Smaıylov 10 kún ishinde oqıǵanyń barlyq mán-jaıyn anyqtap, tıisti qorytyndy jasaýdy tapsyrsa, onyń birinshi orynbasary Roman Sklár «Órt úshin kináliler jazalanady. Qazir prokýratýra tergeý júrgizip jatyr. Onyń aıasynda barlyq kináli adamnyń jaýapkershiligi anyqtalady», – dep qadap aıtty.
Odan bólek Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi mamandary «Semeı ormany» memlekettik orman tabıǵı rezervatynyń aýmaǵynda órtti sóndirý kezinde eńbek qaýipsizdigi jáne eńbekti qorǵaý talaptarynyń buzylýyna jol bergen adamdardy anyqtaý úshin tergeý júrgizýge kirisip ketti.
...
Al jańadan qurylǵan Abaı oblysynyń ákimi Nurlan Uranhaevqa sógis bergen prezıdent shuǵyl árekettiń bolmaǵanyn, jergilikti basshylyqtyń máseleden tys qalǵanyn betine basty.
«Qatelik kóp. Ózińiz de oqıǵa ornyna kesh jetkenińizdi baıandadyńyz. Sondyqtan jergilikti atqarýshy organnyń jumysyna kóńilim tolmaıdy. Túsinemin, oblys endi quryldy, siz – jańa ákimsiz. Osy sebepti ǵana sizge sógis jarıalaımyn. Negizi mundaı qatelik úshin birden qyzmetten bosatý kerek. On tórt adamnan aıyrylyp qaldyq. Bul ne sizge, oıynshyq pa? Olar qyzmettik boryshyn atqara júrip qaza tapty. Qazir sizdiń mindetińiz – Úkimetpen birge meniń azamattarǵa bergen barlyq ýádemniń oryndalýyn qadaǵalaý. Sóz ben is qabysý kerek», – dep oblys ákimine taǵy bir múmkindik bergendeı boldy.
Abaı oblysynyń qurylǵanyna bir jyl endi toldy.
Buǵan deıin Shyǵys Qazaqstan oblysyna qaraǵan aýmaqtaǵy qordalanǵan másele sol kúıinde jańa oblysqa kóshken. Óıtkeni 2014 jyldan bastap kúni keshege deıin D.Ahmetov qazirgi Abaı oblysyna da jaýapty bolyp keldi. Órtti aýyzdyqtaýǵa kesirin tıgizgen kemshiliktiń kóbi Ahmetov 6 jyl ákim bop turǵan kezde jiberilgen bolýy múmkin. Sol sebepten de prezıdent Abaı oblysynyń ákimi Uranhaevty qyzmetinen alǵan joq. «Taǵaıyndalǵanyna kóp bolmaǵanyn eskerip», sógispen shekteldi.
Al Uranhaevqa deıin aımaqty kim basqardy? Árıne, Danıal Ahmetov. Prezıdent osyny meńzegen sıaqty. Demek, orman órtine tek Iýrıı Ilın, Zúlfıa Súleımenova, Nurlan Uranhaev qana emes, Danıal Ahmetovtiń de jaýapqa tartylýy múmkin be?
Bul turǵyda Bas prokýrordyń orynbasary Jandos Ómirálıev: «İstiń sheńberinde óz qyzmetterine salǵyrt, nemquraıly qarap, osyndaı aýyr zardapqa jol bergen barlyq laýazym ıeleri jaýapqa tartylady. Bul iske baılanysty basqarýshy organdar ǵana emes, basqa da ókilder tergeýge alynady. Órt aıaqtalǵan soń, barlyǵy tergeledi», – dep jaýap berýi de tegin emes.
Degenmen, Abaı oblysynyń ákimi osy synnan sabaq aldy ma? Qazir qımyly shırady ma? Prezıdent bergen tapsyrmalardyń oryndalý barysy qalaı? Ol qyzmeti men abyroıyn saqtap qalý úshin bar múmkindikti sarqa paıdalanyp jatyr ma?
Oblys ákimi údeden shyǵyp kele me?
Keshe Abaı oblysynyń ákimi Nurlan Uranhaev Úkimet otyrysynda ormandaǵy órt sóndirý jumystary qalaı júrip jatqany jóninde baıandap, eldi mekenderge qaýip joq ekenin jetkizdi.
«Qazirgi tańda órt sóndirý jumystary eki baǵytta jalǵasyp jatyr. Shyǵysta órt toqtatý úshin jeke quramnan 300-den astam adam, 30-dan astam birlik tehnıka, ekinshi baǵyt boıynsha 200-den astam jeke quram jáne 40-tan astam birlik tehnıka jumys isteýde. Jalpy, órtti joıýǵa 1532 adam, 321 tehnıka jáne 14 tik ushaq jumyldyryldy. Tehnıkany otynmen qamtamasyz etý úshin ákimdik 20 tonna janarmaı jiberdi», – degen ol órt saldarynan 3 úı jáne 2 tehnıka órtenip ketkenin jáne órt kezinde ýlanyp qalǵan azamattardyń jaǵdaıy jaqsarǵanyn aıtty.
Alaıda, oblys ákimi óńirdegi órtke qatysty málimdeme jasap, tilsiz jaý áli aýyzdyqtalmaı turǵanyn málimdedi.
«Birinshiden, oblys terıtorıasyndaǵy alapat órt áli basylǵan joq. Órt sóndirýshiler arnaıy tehnıkalardy qoldanyp, tilsiz jaýmen kúndiz-túni kúresip jatyr. Jaqyn aýmaqtaǵy aýyldarǵa qaýip joq, bul bizdiń baqylaýymyzda. Jaqyn eldimekenderdiń turǵyndaryn evakýasıaladyq, azamattarymyzǵa qajetti azyq-túlik jetkilikti.
Ekinshiden, Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý úshin qajetti sharalardy qolǵa alýdamyz. Úkimetpen birlesip, órt kezinde qaza tapqan ormanshylardyń otbasylaryna materıaldyq jaǵynan tolyq kómektesýdi qamtamasyz etemiz», – dedi Nurlan Uranhaev.
Al búgin órt alańy aıtarlyqtaı qysqarǵany málim boldy.
Órt sóndirý jumysy táýlik boıy eki baǵytta, atap aıtqanda Jernovka, Shúlbi jáne Kashtak aýyly aýmaǵynda júrgizilip, turaqty baqylaýǵa alynǵan.
Aıta ketý kerek, qazir órtti sóndirýge TJM, Ekologıa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrlignen, JAO jáne Qorǵanys mınıstrliginen qosymsha 1800 jýyq adam, 350 astam tehnıka jumyldyrylyp, ótken táýlikte barlyǵy 535 ret kólemi 1 600-ǵa jýyq tonnadan astam sý aǵyzyldy. Órt bastalǵaly beri barlyǵy 1450 ret kólemi 4 000 tonnadan astam sý jumsalǵan.
Sondaı-aq, úsh evakýasıalyq pýnktke 189 adam ornalastyrylsa, Semeıde 800 adamdy qabyldaýǵa múmkindik beretin 9 pýnkt jabdyqtalǵan. Abaı oblysynyń Talısa, Polovınkı jáne Bulaq aýyldarynyń turǵyndary Semeı qalasyndaǵy kolej jataqhanalaryna ýaqytsha jaıǵasyp, tıisti kómek alyp jatyr. Al balalar úshin mektep lageri jumys istep, qalalyq murajaılarǵa jáne oıyn-saýyq ortalyqtaryna tegin saparlar uıymdastyrylýda. Semeı temirjol aýrýhanasynyń dárigerleri eki aýysymda kezekshilik etip, dári-dármekpen qamtamasyz etýde.
Abaı oblysynyń ákimi Nurlan Uranhaev evakýasıalyq pýnktterge baryp, turǵyndardyń qal-jaǵdaıymen tanysyp, órttiń qazirgi jaǵdaıy týraly aıtyp berdi.
«Eldi mekenderge órt qaýip tóndirmeıdi. Sizderdi qatty tútin bolǵandyqtan ǵana evakýasıalaýǵa týra keldi. Órtpen kúres jalǵasýda. Árıne, jeldiń ekpini jaǵdaıdy qıyndatady», – dep túsindirdi oblys ákimi.
Demek, oblys basshylyǵy qol qýsyryp otyrǵan joq. Qazir qam-qareketsiz otyratyn kez de emes. Jedel sharalar órttiń eldi mekenderge taralýyna jol bermedi. Bálkim, ákim Uranhaevtyń ózin kórsetetin sát endi týǵan shyǵar? Ol synnan qorytyndy shyǵaryp, órtti aýyzdyqtaýǵa tutas komandasyn jumyldyra alsa, bul synyqtan da súrinbeı óter. Alaıda, aıdyń-kúnniń amanynda opat bolǵan 14 orman qyzmetkerin «Qurmet» ordenimen marapattasaq ta, oısyraǵan ornyn qalaı, nemen toltyramyz?
Juqamyr SHÓKE
