Órttiń shyǵýyna ne sebep?
Tabiǵi apat pa, álde adam faktorynan týyndady ma?
Órt ushqyndap, jan-jaǵyna tarai bastaǵanda jergilikti basshylyq, Tótenshe jaǵdailar ministrligi, orman sharýashylyǵyna jaýapty mekemeler nege beiqam qaraǵan? Nege jedel sheshim qabyldap, qyzmettik mindetin oryndap, órtti aýyzdyqtaýǵa kúsh salmady?
Árine, aitýǵa ońai, desek te dál osy órt bastaý alǵanda aýqymy ulǵaiyp, azamattardyń ajal qushýyna ákeletininen qaýiptengen adam bolmaǵany ma?
...
Abai oblysyndaǵy órtten keiin prezident dereý Tótenshe jaǵdailar ministri Iýrii Ilindi qyzmetinen bosatty. Onyń ornyna taǵaiyndalǵan Syrym Sháriphanov oqiǵa ornyna baryp, órt sóndirý jumystaryn úilestirýge kirisip ketti.
Al Ishki ister ministri Marat Ahmetjanov Abai oblysyndaǵy órtke bailanysty jaýapty tulǵalarǵa, sonyń ishinde eks-ministr Iýrii Ilinge qatysty tekseris júrgiziletinin málimdedi. Ol ol ma, premer-ministr Á.Smaiylov 10 kún ishinde oqiǵanyń barlyq mán-jaiyn anyqtap, tiisti qorytyndy jasaýdy tapsyrsa, onyń birinshi orynbasary Roman Skliar «Órt úshin kináliler jazalanady. Qazir prokýratýra tergeý júrgizip jatyr. Onyń aiasynda barlyq kináli adamnyń jaýapkershiligi anyqtalady», – dep qadap aitty.
Odan bólek Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý ministrligi mamandary «Semei ormany» memlekettik orman tabiǵi rezervatynyń aýmaǵynda órtti sóndirý kezinde eńbek qaýipsizdigi jáne eńbekti qorǵaý talaptarynyń buzylýyna jol bergen adamdardy anyqtaý úshin tergeý júrgizýge kirisip ketti.
...
Al jańadan qurylǵan Abai oblysynyń ákimi Nurlan Uranhaevqa sógis bergen prezident shuǵyl árekettiń bolmaǵanyn, jergilikti basshylyqtyń máseleden tys qalǵanyn betine basty.
«Qatelik kóp. Ózińiz de oqiǵa ornyna kesh jetkenińizdi baiandadyńyz. Sondyqtan jergilikti atqarýshy organnyń jumysyna kóńilim tolmaidy. Túsinemin, oblys endi quryldy, siz – jańa ákimsiz. Osy sebepti ǵana sizge sógis jariialaimyn. Negizi mundai qatelik úshin birden qyzmetten bosatý kerek. On tórt adamnan aiyrylyp qaldyq. Bul ne sizge, oiynshyq pa? Olar qyzmettik boryshyn atqara júrip qaza tapty. Qazir sizdiń mindetińiz – Úkimetpen birge meniń azamattarǵa bergen barlyq ýádemniń oryndalýyn qadaǵalaý. Sóz ben is qabysý kerek», – dep oblys ákimine taǵy bir múmkindik bergendei boldy.
Abai oblysynyń qurylǵanyna bir jyl endi toldy.
Buǵan deiin Shyǵys Qazaqstan oblysyna qaraǵan aýmaqtaǵy qordalanǵan másele sol kúiinde jańa oblysqa kóshken. Óitkeni 2014 jyldan bastap kúni keshege deiin D.Ahmetov qazirgi Abai oblysyna da jaýapty bolyp keldi. Órtti aýyzdyqtaýǵa kesirin tigizgen kemshiliktiń kóbi Ahmetov 6 jyl ákim bop turǵan kezde jiberilgen bolýy múmkin. Sol sebepten de prezident Abai oblysynyń ákimi Uranhaevty qyzmetinen alǵan joq. «Taǵaiyndalǵanyna kóp bolmaǵanyn eskerip», sógispen shekteldi.
Al Uranhaevqa deiin aimaqty kim basqardy? Árine, Danial Ahmetov. Prezident osyny meńzegen siiaqty. Demek, orman órtine tek Iýrii Ilin, Zúlfiia Súleimenova, Nurlan Uranhaev qana emes, Danial Ahmetovtiń de jaýapqa tartylýy múmkin be?
Bul turǵyda Bas prokýrordyń orynbasary Jandos Ómiráliev: «Istiń sheńberinde óz qyzmetterine salǵyrt, nemquraily qarap, osyndai aýyr zardapqa jol bergen barlyq laýazym ieleri jaýapqa tartylady. Bul iske bailanysty basqarýshy organdar ǵana emes, basqa da ókilder tergeýge alynady. Órt aiaqtalǵan soń, barlyǵy tergeledi», – dep jaýap berýi de tegin emes.
Degenmen, Abai oblysynyń ákimi osy synnan sabaq aldy ma? Qazir qimyly shirady ma? Prezident bergen tapsyrmalardyń oryndalý barysy qalai? Ol qyzmeti men abyroiyn saqtap qalý úshin bar múmkindikti sarqa paidalanyp jatyr ma?
Oblys ákimi údeden shyǵyp kele me?
Keshe Abai oblysynyń ákimi Nurlan Uranhaev Úkimet otyrysynda ormandaǵy órt sóndirý jumystary qalai júrip jatqany jóninde baiandap, eldi mekenderge qaýip joq ekenin jetkizdi.
«Qazirgi tańda órt sóndirý jumystary eki baǵytta jalǵasyp jatyr. Shyǵysta órt toqtatý úshin jeke quramnan 300-den astam adam, 30-dan astam birlik tehnika, ekinshi baǵyt boiynsha 200-den astam jeke quram jáne 40-tan astam birlik tehnika jumys isteýde. Jalpy, órtti joiýǵa 1532 adam, 321 tehnika jáne 14 tik ushaq jumyldyryldy. Tehnikany otynmen qamtamasyz etý úshin ákimdik 20 tonna janarmai jiberdi», – degen ol órt saldarynan 3 úi jáne 2 tehnika órtenip ketkenin jáne órt kezinde ýlanyp qalǵan azamattardyń jaǵdaiy jaqsarǵanyn aitty.
Alaida, oblys ákimi óńirdegi órtke qatysty málimdeme jasap, tilsiz jaý áli aýyzdyqtalmai turǵanyn málimdedi.
«Birinshiden, oblys territoriiasyndaǵy alapat órt áli basylǵan joq. Órt sóndirýshiler arnaiy tehnikalardy qoldanyp, tilsiz jaýmen kúndiz-túni kúresip jatyr. Jaqyn aýmaqtaǵy aýyldarǵa qaýip joq, bul bizdiń baqylaýymyzda. Jaqyn eldimekenderdiń turǵyndaryn evakýatsiialadyq, azamattarymyzǵa qajetti azyq-túlik jetkilikti.
Ekinshiden, Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý úshin qajetti sharalardy qolǵa alýdamyz. Úkimetpen birlesip, órt kezinde qaza tapqan ormanshylardyń otbasylaryna materialdyq jaǵynan tolyq kómektesýdi qamtamasyz etemiz», – dedi Nurlan Uranhaev.
Al búgin órt alańy aitarlyqtai qysqarǵany málim boldy.
Órt sóndirý jumysy táýlik boiy eki baǵytta, atap aitqanda Jernovka, Shúlbi jáne Kashtak aýyly aýmaǵynda júrgizilip, turaqty baqylaýǵa alynǵan.
Aita ketý kerek, qazir órtti sóndirýge TJM, Ekologiia jáne tabiǵi resýrstar ministrlignen, JAO jáne Qorǵanys ministrliginen qosymsha 1800 jýyq adam, 350 astam tehnika jumyldyrylyp, ótken táýlikte barlyǵy 535 ret kólemi 1 600-ǵa jýyq tonnadan astam sý aǵyzyldy. Órt bastalǵaly beri barlyǵy 1450 ret kólemi 4 000 tonnadan astam sý jumsalǵan.
Sondai-aq, úsh evakýatsiialyq pýnktke 189 adam ornalastyrylsa, Semeide 800 adamdy qabyldaýǵa múmkindik beretin 9 pýnkt jabdyqtalǵan. Abai oblysynyń Talitsa, Polovinki jáne Bulaq aýyldarynyń turǵyndary Semei qalasyndaǵy kolledj jataqhanalaryna ýaqytsha jaiǵasyp, tiisti kómek alyp jatyr. Al balalar úshin mektep lageri jumys istep, qalalyq murajailarǵa jáne oiyn-saýyq ortalyqtaryna tegin saparlar uiymdastyrylýda. Semei temirjol aýrýhanasynyń dárigerleri eki aýysymda kezekshilik etip, dári-dármekpen qamtamasyz etýde.
Abai oblysynyń ákimi Nurlan Uranhaev evakýatsiialyq pýnktterge baryp, turǵyndardyń qal-jaǵdaiymen tanysyp, órttiń qazirgi jaǵdaiy týraly aityp berdi.
«Eldi mekenderge órt qaýip tóndirmeidi. Sizderdi qatty tútin bolǵandyqtan ǵana evakýatsiialaýǵa týra keldi. Órtpen kúres jalǵasýda. Árine, jeldiń ekpini jaǵdaidy qiyndatady», – dep túsindirdi oblys ákimi.
Demek, oblys basshylyǵy qol qýsyryp otyrǵan joq. Qazir qam-qareketsiz otyratyn kez de emes. Jedel sharalar órttiń eldi mekenderge taralýyna jol bermedi. Bálkim, ákim Uranhaevtyń ózin kórsetetin sát endi týǵan shyǵar? Ol synnan qorytyndy shyǵaryp, órtti aýyzdyqtaýǵa tutas komandasyn jumyldyra alsa, bul synyqtan da súrinbei óter. Alaida, aidyń-kúnniń amanynda opat bolǵan 14 orman qyzmetkerin «Qurmet» ordenimen marapattasaq ta, oisyraǵan ornyn qalai, nemen toltyramyz?
Juqamyr ShÓKE
