Sabataev Satylǵan burynǵy Jetisý oblysy, Vernyı ýezi, Úlken Almaty bolysynyń jetinshi aýylynda týǵan. Ol - ult qaıratkeri, Alash qozǵalysyna qatysýshy, shyǵystanýshy, joǵary bilimdi agronom jáne til mamany. 1895 jyly Vernyıdaǵy uldar gımnazıasyn bitirgen soń, bilim izdep Reseıge ketedi. 1898 jyly Máskeýdegi Lazarevskıı atyndaǵy shyǵys tilder ınstıtýtyn bitirip shyǵady. Munan soń 1915 jyly Petrovsko-Razýmovskıı atyndaǵy akademıany bitirgen. Osy jyldary Máskeý ýnıversıteti janyndaǵy jaratylystaný, antropologıa jáne etnografıa áýesqoılarynyń májilisine qatysyp, «Qazaqtardyń sot isin júrgizýi», «Torǵaı oblysy Qostanaı ýezi soty qazaqtarynyń aqsaqaldar jáne araaǵaıyndyq soty» degen taqyryptarda baıandama jasap, jurt nazaryna iligedi. Ol Abaıdyń «Jaz», M.Dýlatovtyń «Muń» atty óleńderin qara sózben aýdaryp, kórnekti shyǵystanýshy A.N. Veselovskııdiń qurmetine shyǵarylǵan «Ál-sharhıat» (Máskeý, 1914) jınaǵyna engizedi. 1899 jyldan 1901 jylǵa deıin eki jyl Jetisý oblysy Pishpek ýezik basqarmasynyń aýdarmashysy bolyp qyzmet isteıdi. 1901 jyly Jarkentke aýysyp, 1906 jylǵa deıin Jarkent ýezik basqarmasynyń aýdarmashysy bolady. Qosymsha Jetisý oblystyq qonys aýdarý mekemesinde qyzmet isteıdi. C.Sabataevtyń mamandyǵy men onyń múmkindigin eskergen sol kezdegi Jetisý oblystyq basshylyǵy 1906 jyly ony Eginshilik jáne jerge ornalastyrý bas basqarmasyna qyzmetke aýystyrady. Eki jyl sol mekemede jumys isteıdi. 1916-1917 jyldary Lepsi ýeziniń aýylsharýashylyq mekemesinde qyzmet istegen.
Patsha úkimeti qulaǵan soń S.Sabataev Alash qozǵalysyna belsene aralasady. Ol ulttyń buǵaýdan qutylýyn armandaıdy jáne sol sát týdy dep qaraıdy. Sondyqtan óziniń bar kúsh-jigerin Alashorda úkimetin qurýǵa jumsaıdy. C.Sabataevtyń bul eńbegi onyń el arasyndaǵy bedelin asyrady. 1917 jyldyń 5-13 jeltoqsanynda ótken ekinshi jalpyqazaq sezinde Alashorda úkimetine múshe bolyp qabyldanady. 1918 jyly qańtarda Vernyı qalasynda ótken Jetisý oblysy qazaqtarynyń ekinshi sezine qatysady. Sodan bastap avtonomıa qurý, mılısıa jasaqtaý jumystarymen aınalysady. Vernyıdaǵy Alash zıalylary men qazaq- orystardyń is qımylynan qaýiptengen qyzyldar 1918 jyly 9 naýryzda O.Áljanov, Y.Jaınaqov, S.Sabataev sıaqty Alash azamattaryn tutqynǵa alady. S.Sabataev 17 sáýirde túrmeden bosatylyp, Semeıge ketedi. Semeıge barǵan soń taǵy da Alash úkimetiniń jumystaryn atqarady. 1918 jyly 10-31 tamyzda Alashordanyń Lepsi ýezinde Jetisý oblysy qazaqtarynyń sezi ótedi. Sezde ol oblystyq komıtettiń múshesi bolyp saılanady. Semeıde birinshi Alash áskerı polkin jasaqtaý isine qatysady. 1918 jylǵy 1 qarasha kúni Alashorda keńesi Sibir úkimetinen S.Sabataevtyń aýylsharýashylyq bóliminiń bas mamany bolýyna ruqsat alady. Keńes úkimeti ornaǵan soń ol Qarqaralyda óz mamandyǵy boıynsha qyzmet istep júredi.
Alashtanýshy-jýrnalıst Bolat Múrsálim kúreskerdiń ólimine baılanysty: "Maǵjannyń "Sabataev Satylǵan, kóshede júrip atylǵan" deıtin arnaıy óleńin atap kórsetedi. 1921 jyly 15 sáýirde Qarqaraly mańynda Botaqara degen jerde tuqym alyp kelýge bara jatqan S.Sabataevty aqtardyń sońyna túsken qyzyl áskerler jazyqsyz atyp ketken edi.
Qoryta aıtqanda, Sabataev Satylǵan óz halqynyń bostandyǵy men táýelsizdigi jolynda jan tapsyrǵan, azamattyq boryshyn adal atqarǵan eljandy zıaly retinde máńgi el esinde qalady. Alashtyń ózge de beımálim qaıratkerlerin tanyp-bilý, olardyń eren eńbekterin nasıhattaý-bizdiń ulttyq boryshymyz.
Ǵylymı jetekshisi: Qozybaqova F.A.
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti, Fılologıa jáne álem tilderi fakúltetiniń 1 kýrs stýdentteri
