Umytylmas arys esimi
Sabataev Satylǵan burynǵy Jetisý oblysy, Vernyi ýezi, Úlken Almaty bolysynyń jetinshi aýylynda týǵan. Ol - ult qairatkeri, Alash qozǵalysyna qatysýshy, shyǵystanýshy, joǵary bilimdi agronom jáne til mamany. 1895 jyly Vernyidaǵy uldar gimnaziiasyn bitirgen soń, bilim izdep Reseige ketedi. 1898 jyly Máskeýdegi Lazarevskii atyndaǵy shyǵys tilder institýtyn bitirip shyǵady. Munan soń 1915 jyly Petrovsko-Razýmovskii atyndaǵy akademiiany bitirgen. Osy jyldary Máskeý ýniversiteti janyndaǵy jaratylystaný, antropologiia jáne etnografiia áýesqoilarynyń májilisine qatysyp, «Qazaqtardyń sot isin júrgizýi», «Torǵai oblysy Qostanai ýezi soty qazaqtarynyń aqsaqaldar jáne araaǵaiyndyq soty» degen taqyryptarda baiandama jasap, jurt nazaryna iligedi. Ol Abaidyń «Jaz», M.Dýlatovtyń «Muń» atty óleńderin qara sózben aýdaryp, kórnekti shyǵystanýshy A.N. Veselovskiidiń qurmetine shyǵarylǵan «Ál-sharhiiat» (Máskeý, 1914) jinaǵyna engizedi. 1899 jyldan 1901 jylǵa deiin eki jyl Jetisý oblysy Pishpek ýezdik basqarmasynyń aýdarmashysy bolyp qyzmet isteidi. 1901 jyly Jarkentke aýysyp, 1906 jylǵa deiin Jarkent ýezdik basqarmasynyń aýdarmashysy bolady. Qosymsha Jetisý oblystyq qonys aýdarý mekemesinde qyzmet isteidi. C.Sabataevtyń mamandyǵy men onyń múmkindigin eskergen sol kezdegi Jetisý oblystyq basshylyǵy 1906 jyly ony Eginshilik jáne jerge ornalastyrý bas basqarmasyna qyzmetke aýystyrady. Eki jyl sol mekemede jumys isteidi. 1916-1917 jyldary Lepsi ýeziniń aýylsharýashylyq mekemesinde qyzmet istegen.
Patsha úkimeti qulaǵan soń S.Sabataev Alash qozǵalysyna belsene aralasady. Ol ulttyń buǵaýdan qutylýyn armandaidy jáne sol sát týdy dep qaraidy. Sondyqtan óziniń bar kúsh-jigerin Alashorda úkimetin qurýǵa jumsaidy. C.Sabataevtyń bul eńbegi onyń el arasyndaǵy bedelin asyrady. 1917 jyldyń 5-13 jeltoqsanynda ótken ekinshi jalpyqazaq sezinde Alashorda úkimetine múshe bolyp qabyldanady. 1918 jyly qańtarda Vernyi qalasynda ótken Jetisý oblysy qazaqtarynyń ekinshi sezine qatysady. Sodan bastap avtonomiia qurý, militsiia jasaqtaý jumystarymen ainalysady. Vernyidaǵy Alash ziialylary men qazaq- orystardyń is qimylynan qaýiptengen qyzyldar 1918 jyly 9 naýryzda O.Áljanov, Y.Jainaqov, S.Sabataev siiaqty Alash azamattaryn tutqynǵa alady. S.Sabataev 17 sáýirde túrmeden bosatylyp, Semeige ketedi. Semeige barǵan soń taǵy da Alash úkimetiniń jumystaryn atqarady. 1918 jyly 10-31 tamyzda Alashordanyń Lepsi ýezinde Jetisý oblysy qazaqtarynyń sezi ótedi. Sezde ol oblystyq komitettiń múshesi bolyp sailanady. Semeide birinshi Alash áskeri polkin jasaqtaý isine qatysady. 1918 jylǵy 1 qarasha kúni Alashorda keńesi Sibir úkimetinen S.Sabataevtyń aýylsharýashylyq bóliminiń bas mamany bolýyna ruqsat alady. Keńes úkimeti ornaǵan soń ol Qarqaralyda óz mamandyǵy boiynsha qyzmet istep júredi.
Alashtanýshy-jýrnalist Bolat Múrsəlim kúreskerdiń ólimine bailanysty: "Maǵjannyń "Sabataev Satylǵan, kóshede júrip atylǵan" deitin arnaiy óleńin atap kórsetedi. 1921 jyly 15 sáýirde Qarqaraly mańynda Botaqara degen jerde tuqym alyp kelýge bara jatqan S.Sabataevty aqtardyń sońyna túsken qyzyl áskerler jazyqsyz atyp ketken edi.
Qoryta aitqanda, Sabataev Satylǵan óz halqynyń bostandyǵy men táýelsizdigi jolynda jan tapsyrǵan, azamattyq boryshyn adal atqarǵan eljandy ziialy retinde máńgi el esinde qalady. Alashtyń ózge de beimálim qairatkerlerin tanyp-bilý, olardyń eren eńbekterin nasihattaý-bizdiń ulttyq boryshymyz.
Ǵylymi jetekshisi: Qozybaqova F.A.
Ál-Farabi atyndaǵy Qazaq ulttyq ýniversiteti, Filologiia jáne álem tilderi fakýltetiniń 1 kýrs stýdentteri
