Kóp kútkendei, Ulttyq bank búgin, 29 qarashada bazalyq mólsherleme boiynsha óz sheshimin jariialady. Sonymen ol 15,25%-ke deiin kóterildi. Protsenttik dáliz +/- 1,0 p.p. qurady. Negizi, 2022 jyldan beri bazalyq mólsherleme 14,25% deńgeiinde qalyptasyp kelgen. Osylaisha bazalyq syiaqy mólsherlemesine mańaiyndaǵy dolbarlarǵa núkte qoiyldy, dep habarlaidy Dalanews.kz.
Bul arada myna eki jaitty aiqyndai ketelik: birinshiden, bazalyq mólsherleme - bul Ulttyq banktiń kommertsiialyq bankterge qysqa merzimdi nesie berýde jáne olardyń qarajatyn depozitine qabyldaǵanda súienetin protsenttik stavkasy. Sondai-aq oǵan bankter de nesie men depozit syiaqy mólsherlemelerin belgileý kezinde súienedi. Iaǵni, bank sektory, qarjy naryǵy, ShOB, iri biznes, jalpy investorlar qaýymy úshin bul mańyzdy aqparat. Ekinshiden, Ulttyq bank kóp úshin kútpegen "tartý" jasady. Iaǵni, 1% ósimdi eshkim kútpedi. Jalpy, sońǵy eki kúnge deiin ósim týraly múlde sóz bolmaǵan. Oǵan deiin qarjygerler qaýymy "bazalyq mólsherleme tómendetiledi me álde osy qalpynda qala ma" degen nusqalarda tańdaý jasaýmen bolǵan. Al teńge qalai álsirei bastady, solai bazalyq mólsherlemeniń ósetini belgili boldy. Kóbisi 05%-ke arqa súiegen edi. Endi nege bulai boldy? Tómende Ulttyq banktiń egjei-tegjeili túsiniktemesin bere otyralyq:
Qazaqstanda jyldyq infliatsiia qazan aiynda 8,5%-ǵa deiin ósti
"Bul "Tarifti investitsiiaǵa aiyrbastaý" baǵdarlamasyn iske asyrý aiasynda retteletin qyzmetterdiń aitarlyqtai qymbattaýy men teńgeniń álsireýi saldarynan oryn alýda. Oǵan qosa infliatsiianyń ornyqty bóligi de ósýde. Joǵary ishki suranys jaǵdaiynda azyq-túlikke jatpaityn taýarlar men naryqtyq qyzmetter baǵasynyń ósýi infliatsiianyń jedeldeýine yqpal etti. Biýdjettiń kiris bóligin oryndamaýǵa bailanysty jalǵasyp jatqan fiskaldyq yntalandyrý esebinen ekonomika ishindegi proinfliatsiialyq qysym saqtalýda. Qazan aiynda halyqtyń infliatsiialyq kútýleri tómendegenmen, qubylmaly bolyp qalýda".
Jahandyq infliatsiia jalpy baiaýlaýda
"Bul damyǵan ekonomikalardaǵy eńbek naryǵyndaǵy jaǵdaidyń turaqtanýy jáne neǵurlym baiaý iskerlik belsendilikti qosa alǵanda, syrtqy monetarlyq talaptardyń birtindep jeńildeýine ákelýde. Alaida syrtqy infliatsiialyq qysym sońǵy ailarda artýda. Oǵan azyq-túliktiń álemdik baǵasynyń ósýi, Reseidegi neǵurlym joǵary infliatsiia jáne aitarlyqtai baǵamdyq aýytqýlar sebep bolýda. Qarjy naryqtarynda edáýir ósken qubylmalylyq baiqalýda, bul belgisizdik pen infliatsiialyq kútýlerdiń ósýine áser etýi múmkin".
Munai baǵasynyń tómendeýi
"Bazalyq stsenariide Brent markaly munaidyń baǵasy boljamdy kezeńniń sońyna deiin ortasha eseppen bir barrel úshin 70 AQSh dollaryna deiin tómendetý jaǵyna qarai qaita qaraldy. Stsenarii sharttary baǵanyń naqty dinamikasyn, Qytai tarapynan suranystyń tómendeýin, álemdik ekonomikanyń baiaýlaýyn jáne Soltústik jáne Ońtústik Amerikada óndirýdiń ósýin eskere otyryp qalyptastyrylǵan".
2024 jylǵa boljanǵan infliatsiia 8-9%-ke deiin naqtylandy
"2025 jylǵa arnalǵan boljam – 6,5-8,5%-ǵa deiin, 2026 jylǵa arnalǵan boljam 5,5-7,5%-ǵa deiin ósý jaǵyna qarai qaita qaraldy. Infliatsiianyń ornyqty bóligi 2026 jyly 5%-ǵa jaqyn qalyptasady. Jalpy infliatsiia 2027 jyly nysanaǵa jaqyn qalyptasady dep kútiledi. Aldaǵy jyldarǵa infliatsiia boiynsha neǵurlym joǵary boljam fiskaldyq yntalandyrýdyń keńeiýine, turǵyn-úi kommýnaldyq qyzmetter (TKQ) reformalarynyń jalǵasýyna, aiyrbastaý baǵamynyń álsireýine jáne syrtqy infliatsiialyq qysymnyń kúsheiýine bailanysty. Infliatsiia boljamynyń táýekelderi ishki suranys tarapynan qysymnyń ósýine, syrtqy infliatsiianyń jedeldeýine jáne infliatsiialyq kútýlerdiń artýyna bailanysty. Sonymen qatar memlekettik qarjyny turaqtandyrý quraldaryna qatysty belgisizdik saqtalýda. Retteletin baǵalar men tarifterdi odan ári ósýi, onyń qarqyny men merzimi de boljamnyń mańyzdy táýekeli bolyp qalyp otyr".
2024 jylǵa boljanǵan Qazaqstan ekonomikasynyń ósýi 4-4,5% deńgeiinde naqtylandy
"2025 jáne 2026 jyldarǵa arnalǵan boljam tiisinshe 4,5-5,5% jáne 4,6-5,6%-ǵa deiin qaita qaraldy. Neǵurlym tómen boljamdar munaidyń stsenariilik baǵasynyń tómendeýine jáne birqalypty syrtqy suranysqa bailanysty. Ulttyq Banktiń baǵalaýy boiynsha boljamdy kezeń ishinde ekonomika ishki usynys múmkindikterinen asyp túsetin suranystyń keńeiýi jaǵdaiynda ósedi. Bul ornyqty túrde proinfliatsiialyq qysym kórsetetin bolady".
Aqsha baǵamy: teńgeniń álsireýi
"Aiyrbastaý baǵamynyń álsireýi, infliatsiianyń ósýine bailanysty naqty mándegi paiyzdyq mólsherlemelerdiń tómendeýi, sondai-aq onyń aldaǵy jyldarǵa boljamdarynyń artýy aiasynda jiyntyq aqsha-kredit sharttary jumsardy. Qarjy naryqtarynda ósken qubylmalylyqpen birge bul bazalyq mólsherlemeni kóterýdi qajet etti. Qarjy jáne energetika naryqtaryndaǵy qubylmalylyqty eskere otyryp, Komitet infliatsiiany ornyqty baiaýlaý traektoriiasyna tezirek qaitarý jáne 5%-dyq targetke jetý úshin jaqyn arada sheshim qabyldaý kezinde aqsha-kredit saiasatyn qosymsha qatańdatý qajettiligin muqiiat baqylaityn bolady".
Sóz sońynda QR Ulttyq bankiniń Aqsha-kredit saiasaty komitetiniń bazalyq mólsherleme boiynsha kezekti josparly sheshimi 2025 jylǵy 17 qańtarda Astana qalasynyń ýaqytymen saǵat 12:00-de jariialanatyny naqtylanady.
Buǵan deiin bizdiń saitta "Teńgeniń qatty álsireýi bazalyq mólsherlemeni tómendetý múmkindigin joqqa shyǵarady" degen maqala jariialanǵan bolatyn.
