Kóp kútkendeı, Ulttyq bank búgin, 29 qarashada bazalyq mólsherleme boıynsha óz sheshimin jarıalady. Sonymen ol 15,25%-ke deıin kóterildi. Prosenttik dáliz +/- 1,0 p.p. qurady. Negizi, 2022 jyldan beri bazalyq mólsherleme 14,25% deńgeıinde qalyptasyp kelgen. Osylaısha bazalyq syıaqy mólsherlemesine mańaıyndaǵy dolbarlarǵa núkte qoıyldy, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Bul arada myna eki jaıtty aıqyndaı ketelik: birinshiden, bazalyq mólsherleme - bul Ulttyq banktiń komersıalyq bankterge qysqa merzimdi nesıe berýde jáne olardyń qarajatyn depozıtine qabyldaǵanda súıenetin prosenttik stavkasy. Sondaı-aq oǵan bankter de nesıe men depozıt syıaqy mólsherlemelerin belgileý kezinde súıenedi. Iaǵnı, bank sektory, qarjy naryǵy, SHOB, iri bıznes, jalpy ınvestorlar qaýymy úshin bul mańyzdy aqparat. Ekinshiden, Ulttyq bank kóp úshin kútpegen "tartý" jasady. Iaǵnı, 1% ósimdi eshkim kútpedi. Jalpy, sońǵy eki kúnge deıin ósim týraly múlde sóz bolmaǵan. Oǵan deıin qarjygerler qaýymy "bazalyq mólsherleme tómendetiledi me álde osy qalpynda qala ma" degen nusqalarda tańdaý jasaýmen bolǵan. Al teńge qalaı álsireı bastady, solaı bazalyq mólsherlemeniń ósetini belgili boldy. Kóbisi 05%-ke arqa súıegen edi. Endi nege bulaı boldy? Tómende Ulttyq banktiń egjeı-tegjeıli túsiniktemesin bere otyralyq:
Qazaqstanda jyldyq ınflásıa qazan aıynda 8,5%-ǵa deıin ósti
"Bul "Tarıfti ınvestısıaǵa aıyrbastaý" baǵdarlamasyn iske asyrý aıasynda retteletin qyzmetterdiń aıtarlyqtaı qymbattaýy men teńgeniń álsireýi saldarynan oryn alýda. Oǵan qosa ınflásıanyń ornyqty bóligi de ósýde. Joǵary ishki suranys jaǵdaıynda azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar men naryqtyq qyzmetter baǵasynyń ósýi ınflásıanyń jedeldeýine yqpal etti. Búdjettiń kiris bóligin oryndamaýǵa baılanysty jalǵasyp jatqan fıskaldyq yntalandyrý esebinen ekonomıka ishindegi proınflásıalyq qysym saqtalýda. Qazan aıynda halyqtyń ınflásıalyq kútýleri tómendegenmen, qubylmaly bolyp qalýda".
Jahandyq ınflásıa jalpy baıaýlaýda
"Bul damyǵan ekonomıkalardaǵy eńbek naryǵyndaǵy jaǵdaıdyń turaqtanýy jáne neǵurlym baıaý iskerlik belsendilikti qosa alǵanda, syrtqy monetarlyq talaptardyń birtindep jeńildeýine ákelýde. Alaıda syrtqy ınflásıalyq qysym sońǵy aılarda artýda. Oǵan azyq-túliktiń álemdik baǵasynyń ósýi, Reseıdegi neǵurlym joǵary ınflásıa jáne aıtarlyqtaı baǵamdyq aýytqýlar sebep bolýda. Qarjy naryqtarynda edáýir ósken qubylmalylyq baıqalýda, bul belgisizdik pen ınflásıalyq kútýlerdiń ósýine áser etýi múmkin".
Munaı baǵasynyń tómendeýi
"Bazalyq senarıde Brent markaly munaıdyń baǵasy boljamdy kezeńniń sońyna deıin ortasha eseppen bir barel úshin 70 AQSH dollaryna deıin tómendetý jaǵyna qaraı qaıta qaraldy. Senarı sharttary baǵanyń naqty dınamıkasyn, Qytaı tarapynan suranystyń tómendeýin, álemdik ekonomıkanyń baıaýlaýyn jáne Soltústik jáne Ońtústik Amerıkada óndirýdiń ósýin eskere otyryp qalyptastyrylǵan".
2024 jylǵa boljanǵan ınflásıa 8-9%-ke deıin naqtylandy
"2025 jylǵa arnalǵan boljam – 6,5-8,5%-ǵa deıin, 2026 jylǵa arnalǵan boljam 5,5-7,5%-ǵa deıin ósý jaǵyna qaraı qaıta qaraldy. Inflásıanyń ornyqty bóligi 2026 jyly 5%-ǵa jaqyn qalyptasady. Jalpy ınflásıa 2027 jyly nysanaǵa jaqyn qalyptasady dep kútiledi. Aldaǵy jyldarǵa ınflásıa boıynsha neǵurlym joǵary boljam fıskaldyq yntalandyrýdyń keńeıýine, turǵyn-úı komýnaldyq qyzmetter (TKQ) reformalarynyń jalǵasýyna, aıyrbastaý baǵamynyń álsireýine jáne syrtqy ınflásıalyq qysymnyń kúsheıýine baılanysty. Inflásıa boljamynyń táýekelderi ishki suranys tarapynan qysymnyń ósýine, syrtqy ınflásıanyń jedeldeýine jáne ınflásıalyq kútýlerdiń artýyna baılanysty. Sonymen qatar memlekettik qarjyny turaqtandyrý quraldaryna qatysty belgisizdik saqtalýda. Retteletin baǵalar men tarıfterdi odan ári ósýi, onyń qarqyny men merzimi de boljamnyń mańyzdy táýekeli bolyp qalyp otyr".
2024 jylǵa boljanǵan Qazaqstan ekonomıkasynyń ósýi 4-4,5% deńgeıinde naqtylandy
"2025 jáne 2026 jyldarǵa arnalǵan boljam tıisinshe 4,5-5,5% jáne 4,6-5,6%-ǵa deıin qaıta qaraldy. Neǵurlym tómen boljamdar munaıdyń senarılik baǵasynyń tómendeýine jáne birqalypty syrtqy suranysqa baılanysty. Ulttyq Banktiń baǵalaýy boıynsha boljamdy kezeń ishinde ekonomıka ishki usynys múmkindikterinen asyp túsetin suranystyń keńeıýi jaǵdaıynda ósedi. Bul ornyqty túrde proınflásıalyq qysym kórsetetin bolady".
Aqsha baǵamy: teńgeniń álsireýi
"Aıyrbastaý baǵamynyń álsireýi, ınflásıanyń ósýine baılanysty naqty mándegi paıyzdyq mólsherlemelerdiń tómendeýi, sondaı-aq onyń aldaǵy jyldarǵa boljamdarynyń artýy aıasynda jıyntyq aqsha-kredıt sharttary jumsardy. Qarjy naryqtarynda ósken qubylmalylyqpen birge bul bazalyq mólsherlemeni kóterýdi qajet etti. Qarjy jáne energetıka naryqtaryndaǵy qubylmalylyqty eskere otyryp, Komıtet ınflásıany ornyqty baıaýlaý traektorıasyna tezirek qaıtarý jáne 5%-dyq targetke jetý úshin jaqyn arada sheshim qabyldaý kezinde aqsha-kredıt saıasatyn qosymsha qatańdatý qajettiligin muqıat baqylaıtyn bolady".
Sóz sońynda QR Ulttyq bankiniń Aqsha-kredıt saıasaty komıtetiniń bazalyq mólsherleme boıynsha kezekti josparly sheshimi 2025 jylǵy 17 qańtarda Astana qalasynyń ýaqytymen saǵat 12:00-de jarıalanatyny naqtylanady.
Buǵan deıin bizdiń saıtta "Teńgeniń qatty álsireýi bazalyq mólsherlemeni tómendetý múmkindigin joqqa shyǵarady" degen maqala jarıalanǵan bolatyn.
