Jumys sapary aldymen Taldyqorǵan qalalyq jumyspen qamtý ortalyǵynan bastaldy. Bul jerde ataýly áleýmettik kómek alý tártibi egjeı-tegjeıli qaralyp, birqatar tapsyrmalar berildi. Sondaı-aq oblysta 2018 jyly 8294 adam jumyspen qamtylyp, onyń 2681-i turaqty jumysqa ornalastyrylǵany, 3248-i qoǵamdyq jumysqa tartylǵany sóz boldy. Sonymen qatar oblystyq jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń basshysy Zaıda İlimjanova kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylaryn qoldaý maqsatynda óńirde ázirlengen Áleýmettik kartany kórsetti. Onyń mán-mańyzy týraly oblys ákimi Amandyq Batalov keńinen aıtyp berdi.
Munan soń resmı delegasıa Taldyqorǵan qalalyq Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵyna atbasyn burdy. Bul jerde Áleýmettik kartanyń elektrondy formatymen oblystyq sıfrly tehnologıalar basqarmasynyń basshysy Gaýhar Shoqanova tanystyrdy. Onyń aıtýynsha, bıylǵy jyldyń 1-toqsanynda kórsetilgen memlekettik qyzmettiń 77,6 %-i elektrondy formatta kórsetilgen. Onyń 80%-i – áleýmettik salada. Sonymen qatar memlekettik qyzmet kórsetýdi avtomattandyrý júrgizilýde. Bıylǵy jyly oblysta taǵy 11 memlekettik qyzmet kórsetý avtomattandyrylady, munyń 9-y – bilim, 2-eýi – sport salasynda.
Jalpy atap ótsek, munda kórsetiletin memlekettik qyzmet túrleriniń sany 600-den asady. Munda kúnine orta eseppen 2 myń adam júginedi. Máselen, ortalyq arqyly 2018 jyly 234 679 qujat berilse, sonyń 59%-i elektrondy formatta kórsetilgen.
Osy saparynda Vıse-premer G.Ábdiqalyqova Taldyqorǵandaǵy Kórme kesheninde óńir jurtshylyǵymen kezdesti. Kezdesýge kópbalaly analar, az qamtylǵan otbasy músheleri, úkimettik emes uıymdar, eńbek ardagerleri, múgedekter, muǵalimder, dárigerler, jastar, «Nur Otan» partıasynyń músheleri, kásipkerler, jergilikti atqarýshy organdar ókilderi qatysty.
Kezdesýdi ashqan Gúlshara Naýshaqyzy Elbasynyń jańa «Áleýmettik qamqorlyq» áleýmettik sharalary árbir turǵynnyń ál-aýqatyn jaqsartýdy maqsat etken jańa áleýmettik saıasat sheńberinde júzege asyrylatynyn aıtty. Basty mindet – halyqty jumyspen qamtý, al halyqtyń áleýmettik áljýaz toptaryna memlekettik qoldaý kórsetý. Sol sıaqty G.Ábdiqalyqova «Áleýmettik qamqorlyq» sharalary barlyq óńirlerde óziniń tıimdiligin kórsetip jatqanyna da toqtaldy.
Basqosýda Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Berdibek Saparbaev az qamtylǵan otbasylaryn qoldaý men halyqtyń kirisin ulǵaıtýdyń qolǵa alynǵan jańa sharalary týraly keń aýqymdy baıandama jasady. Bilim salasyndaǵy reformalar jóninde Bilim jáne ǵylym mınıstri Kúlásh Shámshıdınova aıtyp berdi. Elbasynyń «Nur Otan» partıasynyń XVIII sezinde bergen tapsyrmalarynyń júzege asyrylýy jóninde Densaýlyq saqtaý mınıstri Eljan Birtanov pen Qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq isteri jónindegi komıtettiń tóraǵasy Marhabat Jaıymbetov baıandady.
Jumys tobynyń músheleri zaldan qoıylǵan suraqtarǵa jaýap berip, naqty túsiniktemeler berdi. Jetisýlyqtardy kópbalaly otbasylardyń turǵyn úımen qamtylý máselesi, eriktiler qataryndaǵy stýdentterdi materıaldyq yntalandyrý sharalary, kolejderge oqý granttaryn alý, kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylarynyń úıin tabıǵı gazǵa qosýda kórsetiletin kómekter týraly máseleler tolǵandyrdy. Sol sıaqty kezdesýge qatysýshylar múmkindigi shekteýli jandarǵa, halyqtyń áleýmettik áljýaz toptaryna, kásipkerlerdiń bıznesterin damytýǵa jasalyp otyrǵan memlekettik kómekterge alǵystaryn bildirdi.
Munan soń Úkimet basshysynyń orynbasary bastaǵan resmı delegasıa B.Rımova atyndaǵy jańa drama teatrynda jáne № 28 IT mektebinde boldy.
Úkimet basshysynyń orynbasary Taldyqorǵanda turatyn úsh az qamtylǵan otbasynyń úılerine baryp, jaǵdaılarymen tanysty. Máselen, balabaqshada tárbıeshiniń kómekshisi bolyp jumys isteıtin bes balanyń anasy Tatána Bekberdınova jańa format boıynsha aı saıyn 141 125 teńge alady, al buryn 74 myń teńge alǵan.
Jumys saparynyń alǵashqy kúni «Nur Otan» partıasynyń oblystyq fılıaly ǵımaratynda G.Ábdiqalyqovanyń jeke azamattardy qabyldaýymen aıaqtaldy. Qabyldaýda az qamtylǵan otbasynyń otanasy Sálıma Turashtyń óz úıinen tigin isin ashý, oǵan qajetti qarjylyq máseleni sheshý jónindegi ótinishi qanaǵattandyryldy. Óńir basshysyna 505 myń teńge kólemindegi qaıtarymsyz grant berýdi sheshý tapsyryldy. Mal sharýashylyǵymen aınalysqysy keletin Sultanbek Kúmisbek te mıkrokredıt bólý ótinishin jetkizdi. Bul másele de sheshimin tapty.
Eńbek jáne halyqty qorǵaý mınıstri Berdibek Saparbaev ta azamattar úshin qabyldaý ótkizdi.
Osy kezde jumys tobynyń ózge ókilderi oblys óńirlerin aralady. Máselen, Densaýlyq saqtaý mınıstri E.Birtanov Eskeldi aýdanynda, Bilim jáne ǵylym mınıstri K.Shámshıdınova Taldyqorǵan qalasy men Kóksý aýdanyndaǵy bilim nysandarynda, Qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq isteri jónindegi komıtettiń tóraǵasy M.Jaıymbetov Tekeli qalasyndaǵy TÚKSH nysandarynda boldy. Olar densaýlyq saqtaý, bilim berý nysandarynda, áleýmettik mekemeler men qurylys alańdarynda eldi meken turǵyndarymen, muǵalimdermen, dárigerlermen áńgimelesti. Azamattardy qabyldap, turǵyndardy qyzyqtyratyn saýaldarǵa jaýap berdi.
Sapardyń ekinshi kúni Taldyqorǵandaǵy elektr tehnıkalyq quraldar shyǵaratyn «Infraenergo» JSHS-dan bastaldy. Ótken jyly «Infraenergo» JSHS jalpy somasy 2 mlrd teńgeniń, al osy jyldyń 1-toqsanynda somasy 436,4 mln teńgeniń ónimin shyǵarǵan. Bul týraly resmı delegasıa kásiporyndy aralaýy barysynda aıtyldy. Qonaqtar tómen vóltty qondyrǵylar sehynda, mehanıkalyq sehynda bolyp jumys barysymen tanysty.
Osy kásiporynda Úkimet basshysynyń orynbasary G.Ábdiqalyqova aýdan, qala ákimderimen, iri kásiporyndar basshylarymen, bıznes-qaýymdastyq ókilderimen, kásipodaq uıymdary jetekshilerimen áleýmettik seriktestik jáne áleýmettik jaýapkershilik jóninde kezdesý ótkizdi.
Jıyndy ashqan oblys ákimi Amandyq Batalov «Nur Otan» partıasynyń HVİİİ sezinde Elbasynyń bergen áleýmettik qoldaý sharalary týraly tapsyrmalaryna oraı úkimettik delegasıa el ishine shyǵyp, qandaı sharalar atqarylyp jatqanyn halyqqa jetkizýdi maqsat etip kelgenderin aıtty. Sonymen qatar osy baǵytta óńirde atqarylyp jatqan isterge de qysqasha toqtaldy:
– Oblysta 1300 kásiporyn bolsa, sonyń 100-i orta jáne iri nysandar sanatynda. Onda 79,8 myń adam jumys isteıdi. Elbasy tapsyrmasyna sáıkes óńirde tómen jalaqy alatyn 100 myń adamnyń jalaqysy ósirildi. Bul jumys áli de jalǵasyp jatyr. 2018 jyly «Eńbek shartyn jasańyzdar» respýblıkalyq aksıasy aıasynda 904 jumys berýshi óz qyzmetkerlerimen eńbek qatynastaryn zańdastyryp, olarmen 2171 eńbek shartyn jasasty. Óńirde ótken jyly 25 520 jańa jumys ornyn ashý josparlansa, is júzinde 31 295 jumys orny quryldy. Bıylǵy jyly taǵy 25 660 jumys ornyn ashamyz dep josparlap otyrmyz. Bizdiń kásipkerler áleýmettik jaýapkershilikti sezine otyryp, qaıyrymdylyq kómek kórsetýge, áleýmettik máselelerdi sheshýge belsene qatysyp keledi. Jáne bul jumys aldaǵy ýaqytta da jalǵasady dep oılaımyn, – dedi A.Batalov.
Óz kezeginde G.Ábdiqalyqova ekonomıkanyń naqty sektoryn, bıznes-qoǵamdastyqty memlekettiń áleýmettik saıasatyn júzege asyrýda belsendi atsalysýǵa shaqyrdy.
– Búgingi kúni, ásirese, iri kásiporyndarda jalaqy qaryzyna, jumystan qysqartýǵa jol berýge bolmaıdy. Qysqartqan kúnde de jergilikti ákimdikter jumyspen qamtý ortalyqtarymen birigip jumysqa ornalastyrýdy qarastyrýy kerek. Eńbek qaýipsizdigi máselesi de basty nazarda bolsyn. Oblys basshysy Amandyq Batalov aıtyp ótkendeı, Almaty oblysynda bul baǵyttaǵy jumys ońdy júrip jatyr. Halyqtyń kópbalaly jáne áleýmettik az qamtylǵan sanatyn áleýmettik qoldaý sharalaryna úsh jylda respýblıkalyq búdjetten 2,3 trln teńge bólinedi. Bul – óte úlken soma. Sonyń ishinde tómen jalaqy alatyn azamattardyń jalaqysyn ósirý, túrli áleýmettik kómekter qarastyrylýda. Memlekettiń osyndaı qoldaýymen qatar, irgeli kásiporyndar da óz ujymdarynda jumys isteıtin kópbalaly analarǵa qoldaý kórsetip, áleýmettik járdem jasaý jaǵyn qarastyrýy tıis. Onyń jaqsy úlgileri Almaty oblysynda bar, – dedi G.Ábdiqalyqova.
Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Berdibek Saparbaev ta áleýmettik qoldaý sharalaryna qatysty birqatar máselelerge toqtalyp, málimetter keltirdi.
– Búgingi kúni jumys berýshi men jumysshy arasyndaǵy eńbek sharttarynyń elektrondy nusqasy engizilip jatyr. Bul jumys barysynda qyzmetkerlerdiń barlyq quqyqtarynyń saqtalýyna yqpal etetin shara bolmaq. Bul baǵytta Almaty oblysynda eńbek sharttaryn jasasý kórsetkishi joǵary, óńirde onyń jalpy sany 11 317-ge jetkizildi. Monıtorıń barysynda belgili bolǵandaı, Almaty oblysyndaǵy 43 iri kásiporynda jumys isteıtinderdiń 700-den astamy kópbalaly, al sonyń 524-i – baspanasyz. Sondyqtan bıznes qaýymdastyqtyń áleýmettik jaýapkershiligi týraly búgin sóz qozǵap otyrmyz, – deı kele Jaqsylyq Úshkempirov, Baýyrjan Ospanov sekildi iri mesenattardyń jasaǵan kópke úlgi isterin tilge tıek etti.
Bul oraıda atap ótsek, Jambyl aýdanyndaǵy «Aqterek» sharýa qojalyǵynyń basshysy Temirlan Shaınúsipov aýyldastaryn jumyspen qamtyp qana qoımaı, áleýmettik salaǵa da únemi qoldaý bildirip otyrady. Óz jeke qarajaty esebinen 50 oryndyq balabaqsha, zamanaýı fýtbol alańyn, saýda úıin saldy. 2008 jyldan bastap óz sharýashylyǵynda jumys isteıtinder qataryndaǵy kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylaryna 105 úı salyp bergen. Jıyn barysynda T.Shaınúsipovtiń de esimi atalyp, isi úlgi etildi.
Jaryssózge «ASPMK-519» kásipornynyń dırektory Vıktor Sychev, «Birlik» agrofırmasynyń basshysy Ábdijappar Qystaýbaev, «Almaty boıaýlary» zaýytynyń dırektory, Óńirlik Kásipkerler palatasynyń tóraıymy Rımma Salyqova, «Jaqsylyq» sharýa qojalyǵynyń basshysy, Eńbek Eri Jaqsylyq Úshkempirov shyǵyp, óz ujymdarynda qyzmetkerlerge jasalyp otyrǵan qamqorlyq sharalary týraly aıtyp berdi. Máselen, basqa demeýshilikterin aıtpaǵannyń ózinde «Birlik» agrofımasy Balqash aýdanynda 7 kópbalaly otbasyna úı salyp berse, Jaqsylyq Úshkempirov aýyldyq eldi mekenderdi gazdandyrý isine zor úles qosyp otyr.
Odan ári G.Ábdiqalyqova Kópsalaly oblystyq balalar aýrýhanasynyń Neonataldyq ortalyǵyna bardy. Ortalyqtaǵy zamanaýı qural-jabdyqtar balalar men jańa týǵan sábılerge joǵary mamandandyrylǵan hırýrgıalyq, travmatologıalyq kómek kórsetýge múmkindik beredi. Náreste ólimin azaıtý maqsatynda patologıany erte satyda anyqtaý men aldyn alýǵa baǵyttalǵan Ortalyqta iske qosylǵaly beri 189 operasıa jasalǵan, sonyń 18-i jańa týǵan sábılerge jasaldy.
Jumys saparynyń sońynda Premer-Mınıstrdiń orynbasary «Qaratal» shaǵyn aýdanyndaǵy stýdentterge arnalǵan jataqhana qurylysynyń barysymen tanysty. Qurylysy aıaqtalmaǵan qonaqúı ǵımaratyn qaıta jańǵyrtýdyń arqasynda qalada 288 oryndyq zamanaýı stýdenttik jataqhana boı kóteredi, mańyndaǵy aýmaq abattandyrylatyn bolady. Jobanyń jalpy quny 2,4 mlrd teńgeni quraıdy.
Sapar barysynda Gúlshara Ábdiqalyqova jýrnalıserge suhbat berip, Almaty oblysynda áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń oń dınamıkasy baıqalatynyn aıtty. Ásirese, Elbasynyń «Áleýmettik qamqorlyq» jańa áleýmettik sharalarynyń óńirde oryndalý barysyndaǵy jaqsy kórsetkishterin, kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylaryn qoldaýǵa arnalǵan Áleýmettik karta jasalǵanyn atap ótti.
Almaty oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti
