Jumys sapary aldymen Taldyqorǵan qalalyq jumyspen qamtý ortalyǵynan bastaldy. Bul jerde ataýly áleýmettik kómek alý tártibi egjei-tegjeili qaralyp, birqatar tapsyrmalar berildi. Sondai-aq oblysta 2018 jyly 8294 adam jumyspen qamtylyp, onyń 2681-i turaqty jumysqa ornalastyrylǵany, 3248-i qoǵamdyq jumysqa tartylǵany sóz boldy. Sonymen qatar oblystyq jumyspen qamtýdy úilestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń basshysy Zaida Ilimjanova kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylaryn qoldaý maqsatynda óńirde ázirlengen Áleýmettik kartany kórsetti. Onyń mán-mańyzy týraly oblys ákimi Amandyq Batalov keńinen aityp berdi.
Munan soń resmi delegatsiia Taldyqorǵan qalalyq Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵyna atbasyn burdy. Bul jerde Áleýmettik kartanyń elektrondy formatymen oblystyq tsifrly tehnologiialar basqarmasynyń basshysy Gaýhar Shoqanova tanystyrdy. Onyń aitýynsha, biylǵy jyldyń 1-toqsanynda kórsetilgen memlekettik qyzmettiń 77,6 %-i elektrondy formatta kórsetilgen. Onyń 80%-i – áleýmettik salada. Sonymen qatar memlekettik qyzmet kórsetýdi avtomattandyrý júrgizilýde. Biylǵy jyly oblysta taǵy 11 memlekettik qyzmet kórsetý avtomattandyrylady, munyń 9-y – bilim, 2-eýi – sport salasynda.
Osy saparynda Vitse-premer G.Ábdiqalyqova Taldyqorǵandaǵy Kórme kesheninde óńir jurtshylyǵymen kezdesti. Kezdesýge kópbalaly analar, az qamtylǵan otbasy músheleri, úkimettik emes uiymdar, eńbek ardagerleri, múgedekter, muǵalimder, dárigerler, jastar, «Nur Otan» partiiasynyń músheleri, kásipkerler, jergilikti atqarýshy organdar ókilderi qatysty.
Kezdesýdi ashqan Gúlshara Naýshaqyzy Elbasynyń jańa «Áleýmettik qamqorlyq» áleýmettik sharalary árbir turǵynnyń ál-aýqatyn jaqsartýdy maqsat etken jańa áleýmettik saiasat sheńberinde júzege asyrylatynyn aitty. Basty mindet – halyqty jumyspen qamtý, al halyqtyń áleýmettik áljýaz toptaryna memlekettik qoldaý kórsetý. Sol siiaqty G.Ábdiqalyqova «Áleýmettik qamqorlyq» sharalary barlyq óńirlerde óziniń tiimdiligin kórsetip jatqanyna da toqtaldy.
Jumys tobynyń músheleri zaldan qoiylǵan suraqtarǵa jaýap berip, naqty túsiniktemeler berdi. Jetisýlyqtardy kópbalaly otbasylardyń turǵyn úimen qamtylý máselesi, eriktiler qataryndaǵy stýdentterdi materialdyq yntalandyrý sharalary, kolledjderge oqý granttaryn alý, kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylarynyń úiin tabiǵi gazǵa qosýda kórsetiletin kómekter týraly máseleler tolǵandyrdy. Sol siiaqty kezdesýge qatysýshylar múmkindigi shekteýli jandarǵa, halyqtyń áleýmettik áljýaz toptaryna, kásipkerlerdiń biznesterin damytýǵa jasalyp otyrǵan memlekettik kómekterge alǵystaryn bildirdi.
Munan soń Úkimet basshysynyń orynbasary bastaǵan resmi delegatsiia B.Rimova atyndaǵy jańa drama teatrynda jáne № 28 IT mektebinde boldy.
Úkimet basshysynyń orynbasary Taldyqorǵanda turatyn úsh az qamtylǵan otbasynyń úilerine baryp, jaǵdailarymen tanysty. Máselen, balabaqshada tárbieshiniń kómekshisi bolyp jumys isteitin bes balanyń anasy Tatiana Bekberdinova jańa format boiynsha ai saiyn 141 125 teńge alady, al buryn 74 myń teńge alǵan.
Jumys saparynyń alǵashqy kúni «Nur Otan» partiiasynyń oblystyq filialy ǵimaratynda G.Ábdiqalyqovanyń jeke azamattardy qabyldaýymen aiaqtaldy. Qabyldaýda az qamtylǵan otbasynyń otanasy Sálima Turashtyń óz úiinen tigin isin ashý, oǵan qajetti qarjylyq máseleni sheshý jónindegi ótinishi qanaǵattandyryldy. Óńir basshysyna 505 myń teńge kólemindegi qaitarymsyz grant berýdi sheshý tapsyryldy. Mal sharýashylyǵymen ainalysqysy keletin Sultanbek Kúmisbek te mikrokredit bólý ótinishin jetkizdi. Bul másele de sheshimin tapty.
Eńbek jáne halyqty qorǵaý ministri Berdibek Saparbaev ta azamattar úshin qabyldaý ótkizdi.
Osy kezde jumys tobynyń ózge ókilderi oblys óńirlerin aralady. Máselen, Densaýlyq saqtaý ministri E.Birtanov Eskeldi aýdanynda, Bilim jáne ǵylym ministri K.Shámshidinova Taldyqorǵan qalasy men Kóksý aýdanyndaǵy bilim nysandarynda, Qurylys jáne turǵyn úi-kommýnaldyq sharýashylyq isteri jónindegi komitettiń tóraǵasy M.Jaiymbetov Tekeli qalasyndaǵy TÚKSh nysandarynda boldy. Olar densaýlyq saqtaý, bilim berý nysandarynda, áleýmettik mekemeler men qurylys alańdarynda eldi meken turǵyndarymen, muǵalimdermen, dárigerlermen áńgimelesti. Azamattardy qabyldap, turǵyndardy qyzyqtyratyn saýaldarǵa jaýap berdi.
Osy kásiporynda Úkimet basshysynyń orynbasary G.Ábdiqalyqova aýdan, qala ákimderimen, iri kásiporyndar basshylarymen, biznes-qaýymdastyq ókilderimen, kásipodaq uiymdary jetekshilerimen áleýmettik seriktestik jáne áleýmettik jaýapkershilik jóninde kezdesý ótkizdi.
Jiyndy ashqan oblys ákimi Amandyq Batalov «Nur Otan» partiiasynyń HVIII sezinde Elbasynyń bergen áleýmettik qoldaý sharalary týraly tapsyrmalaryna orai úkimettik delegatsiia el ishine shyǵyp, qandai sharalar atqarylyp jatqanyn halyqqa jetkizýdi maqsat etip kelgenderin aitty. Sonymen qatar osy baǵytta óńirde atqarylyp jatqan isterge de qysqasha toqtaldy:
– Oblysta 1300 kásiporyn bolsa, sonyń 100-i orta jáne iri nysandar sanatynda. Onda 79,8 myń adam jumys isteidi. Elbasy tapsyrmasyna sáikes óńirde tómen jalaqy alatyn 100 myń adamnyń jalaqysy ósirildi. Bul jumys áli de jalǵasyp jatyr. 2018 jyly «Eńbek shartyn jasańyzdar» respýblikalyq aktsiiasy aiasynda 904 jumys berýshi óz qyzmetkerlerimen eńbek qatynastaryn zańdastyryp, olarmen 2171 eńbek shartyn jasasty. Óńirde ótken jyly 25 520 jańa jumys ornyn ashý josparlansa, is júzinde 31 295 jumys orny quryldy. Biylǵy jyly taǵy 25 660 jumys ornyn ashamyz dep josparlap otyrmyz. Bizdiń kásipkerler áleýmettik jaýapkershilikti sezine otyryp, qaiyrymdylyq kómek kórsetýge, áleýmettik máselelerdi sheshýge belsene qatysyp keledi. Jáne bul jumys aldaǵy ýaqytta da jalǵasady dep oilaimyn, – dedi A.Batalov.
Óz kezeginde G.Ábdiqalyqova ekonomikanyń naqty sektoryn, biznes-qoǵamdastyqty memlekettiń áleýmettik saiasatyn júzege asyrýda belsendi atsalysýǵa shaqyrdy.
– Búgingi kúni, ásirese, iri kásiporyndarda jalaqy qaryzyna, jumystan qysqartýǵa jol berýge bolmaidy. Qysqartqan kúnde de jergilikti ákimdikter jumyspen qamtý ortalyqtarymen birigip jumysqa ornalastyrýdy qarastyrýy kerek. Eńbek qaýipsizdigi máselesi de basty nazarda bolsyn. Oblys basshysy Amandyq Batalov aityp ótkendei, Almaty oblysynda bul baǵyttaǵy jumys ońdy júrip jatyr. Halyqtyń kópbalaly jáne áleýmettik az qamtylǵan sanatyn áleýmettik qoldaý sharalaryna úsh jylda respýblikalyq biýdjetten 2,3 trln teńge bólinedi. Bul – óte úlken soma. Sonyń ishinde tómen jalaqy alatyn azamattardyń jalaqysyn ósirý, túrli áleýmettik kómekter qarastyrylýda. Memlekettiń osyndai qoldaýymen qatar, irgeli kásiporyndar da óz ujymdarynda jumys isteitin kópbalaly analarǵa qoldaý kórsetip, áleýmettik járdem jasaý jaǵyn qarastyrýy tiis. Onyń jaqsy úlgileri Almaty oblysynda bar, – dedi G.Ábdiqalyqova.
Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý ministri Berdibek Saparbaev ta áleýmettik qoldaý sharalaryna qatysty birqatar máselelerge toqtalyp, málimetter keltirdi.
– Búgingi kúni jumys berýshi men jumysshy arasyndaǵy eńbek sharttarynyń elektrondy nusqasy engizilip jatyr. Bul jumys barysynda qyzmetkerlerdiń barlyq quqyqtarynyń saqtalýyna yqpal etetin shara bolmaq. Bul baǵytta Almaty oblysynda eńbek sharttaryn jasasý kórsetkishi joǵary, óńirde onyń jalpy sany 11 317-ge jetkizildi. Monitoring barysynda belgili bolǵandai, Almaty oblysyndaǵy 43 iri kásiporynda jumys isteitinderdiń 700-den astamy kópbalaly, al sonyń 524-i – baspanasyz. Sondyqtan biznes qaýymdastyqtyń áleýmettik jaýapkershiligi týraly búgin sóz qozǵap otyrmyz, – dei kele Jaqsylyq Úshkempirov, Baýyrjan Ospanov sekildi iri metsenattardyń jasaǵan kópke úlgi isterin tilge tiek etti.
Bul oraida atap ótsek, Jambyl aýdanyndaǵy «Aqterek» sharýa qojalyǵynyń basshysy Temirlan Shainúsipov aýyldastaryn jumyspen qamtyp qana qoimai, áleýmettik salaǵa da únemi qoldaý bildirip otyrady. Óz jeke qarajaty esebinen 50 oryndyq balabaqsha, zamanaýi fýtbol alańyn, saýda úiin saldy. 2008 jyldan bastap óz sharýashylyǵynda jumys isteitinder qataryndaǵy kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylaryna 105 úi salyp bergen. Jiyn barysynda T.Shainúsipovtiń de esimi atalyp, isi úlgi etildi.
Jaryssózge «ASPMK-519» kásipornynyń direktory Viktor Sychev, «Birlik» agrofirmasynyń basshysy Ábdijappar Qystaýbaev, «Almaty boiaýlary» zaýytynyń direktory, Óńirlik Kásipkerler palatasynyń tóraiymy Rimma Salyqova, «Jaqsylyq» sharýa qojalyǵynyń basshysy, Eńbek Eri Jaqsylyq Úshkempirov shyǵyp, óz ujymdarynda qyzmetkerlerge jasalyp otyrǵan qamqorlyq sharalary týraly aityp berdi. Máselen, basqa demeýshilikterin aitpaǵannyń ózinde «Birlik» agrofimasy Balqash aýdanynda 7 kópbalaly otbasyna úi salyp berse, Jaqsylyq Úshkempirov aýyldyq eldi mekenderdi gazdandyrý isine zor úles qosyp otyr.
Odan ári G.Ábdiqalyqova Kópsalaly oblystyq balalar aýrýhanasynyń Neonataldyq ortalyǵyna bardy. Ortalyqtaǵy zamanaýi qural-jabdyqtar balalar men jańa týǵan sábilerge joǵary mamandandyrylǵan hirýrgiialyq, travmatologiialyq kómek kórsetýge múmkindik beredi. Náreste ólimin azaitý maqsatynda patologiiany erte satyda anyqtaý men aldyn alýǵa baǵyttalǵan Ortalyqta iske qosylǵaly beri 189 operatsiia jasalǵan, sonyń 18-i jańa týǵan sábilerge jasaldy.
Jumys saparynyń sońynda Premer-Ministrdiń orynbasary «Qaratal» shaǵyn aýdanyndaǵy stýdentterge arnalǵan jataqhana qurylysynyń barysymen tanysty. Qurylysy aiaqtalmaǵan qonaqúi ǵimaratyn qaita jańǵyrtýdyń arqasynda qalada 288 oryndyq zamanaýi stýdenttik jataqhana boi kóteredi, mańyndaǵy aýmaq abattandyrylatyn bolady. Jobanyń jalpy quny 2,4 mlrd teńgeni quraidy.
Sapar barysynda Gúlshara Ábdiqalyqova jýrnalisterge suhbat berip, Almaty oblysynda áleýmettik-ekonomikalyq damýdyń oń dinamikasy baiqalatynyn aitty. Ásirese, Elbasynyń «Áleýmettik qamqorlyq» jańa áleýmettik sharalarynyń óńirde oryndalý barysyndaǵy jaqsy kórsetkishterin, kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylaryn qoldaýǵa arnalǵan Áleýmettik karta jasalǵanyn atap ótti.
Almaty oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti
