"Kóbisi túsinbedi, qoldaǵandar az boldy. Ony da túsinýge bolady. Ol kezde Keńes odaǵy qulap, biz jeke óz jolymyzben kettik. Zeınetaqy tóleýge qarjy joq. Muǵalimder men dárigerlerge jalaqy tóleý qıyn bolyp turǵanda astanany aýystyrý týraly sheshim qabyldanyp otyr.
Bir kúni Sara Alpysqyzy: "Eldiń bári qarsy bolyp jatqanda buny qalaı jasamaqsyń?" dep surady. Men seni aýylyńa apara jatyrmyn ǵoı, Nuranyń jaǵasyna dedim (kúldi)", - dedi Nazarbaev "Nur-Sultan. Qoltańba" derekti fılminde.
Osy oraıda Qazaqstannyń tuńǵysh prezıdenti astanany aýystyrǵanda eń úlken táýekelge barǵanyn atap ótti.
"Sol ýaqytta saıası taǵdyrymdy báıgege tiktim. Osy ýaqytqa deıin talaı táýekelge bardym ǵoı. Sol táýekelderdiń eń úlkeni – astanany salý boldy. Biraq bári oryndaldy. Intýısıa degen bar ǵoı. Men ózim soǵan senemin. Alladan tilep jatasyń ǵoı. Sol kezde oıyńa bir sybyr keledi", - dep atap ótti Nazarbaev.
Elbasy astanany aýystyrýǵa sheshim qabyldaǵanda kórgen túsin de eske aldy.
"Men - Qarasaı batyrdyń toǵyzynshy urpaǵymyn. Bizdiń janymyzda Qarasaıdan qalǵan qyzyl jolbarys júredi deıdi. Bul jolbarys keıin Súıinbaıǵa, odan keıin Jambyl aqynǵa kóringen deıdi.
Bir kúni túsimde anam marqum eki jolbarysty jetektep, úıge kirip keldi. Jańaǵy jatqan jolbarys basyn kóterip, "Barlyǵy durys bolady, qoryqpa, jasa..." dep qazaqsha sóılep ketti. Bul el astanasyn aýystyrýdy oılastyryp júrgenmen, áli de bir sheshimge kele almaı alaburtyp júrgen ýaqytym edi. Álgi jaǵdaı maǵan biraz kúsh-jiger berdi. Qazaq yrymshyl halyq qoı. Álgi tús maǵan aıan bergendeı kórindi, jaqsylyqqa jorydym", - deıdi Nazarbaev.
Dál osy tús Elbasyǵa kúsh bergen. Ony kórgennen keıin astanany aýystyrýǵa bel býǵan.
Nazarbaev astanany salardyń aldynda álemniń biraz elin aralap shyqqanyn aıtty. Brazılıadan bastap Avstralıaǵa deıin sapar shekken.
"Shyny kerek kópshiligine kóńilim tolmady. Keıin astananyń keskin-kelbetin qatysty konkýrs jarıaladyq. Avstralıa, Japonıa, Batys elderinen kelgen tanymal sáýletshiler óz úlgilerin usyndy. 50 jobanyń ishinen 27-sin tańdap aldyq. Sonyń ishinde qazylar alqasy Japonıanyń áıgili arhıtektory Kýrakavanyń nusqasyn qabyldady. Munyń bári endigide tarıh.
Elorda Eýropa, Shyǵys, Qytaı, Ispanıa, Italıanyń arhıtektýrasy úılesim taýyp, kelgen adamdardyń kóz jaýyn alatyn ásem qala bolyp qalyptasty. Qala ári qaraı ósip-órkendeıtin bolady, halqy 2-3 mıllıonǵa jetedi. Sóıtip, úlken qalalar qataryna qosylady", – dedi Tuńǵysh prezıdent.
Qazir elordada respýblıka halqynyń 7 paıyzy turady. 1997 jylmen salystyrǵanda halyq sany 4 esege artty. Búginde qala turǵyndarynyń sany – 1 mıllıon 200 myń.
Elbasy, sonymen birge, qala qurylysyna qatysty pikir bildirdi.
"Kózim túsken jerdi jóndeńder dep aıtyp otyramyn. Qala ákimimen jıi kezdesemin. Degenmen, keıde durys jasalmaı jatqan kezde qynjylamyn. Bul qalada sáýletti ǵımarattar kóp bolýy kerek, ár ákim óziniń izin qaldyrýy tıis. Oıdan shyqpaıtyn másele, qazirgi bir qabatty úılerden turatyn qalashyq buryn qalanyń syrtynda bolatyn, búginde ortasyna kirigip ketti. Barlyq jerde munaraly nysandar bolýy tıis emes, árıne, biraq qalanyń ortasynda elordaǵa laıyqty ǵımarattar bolýy kerek", – deıdi Tuńǵysh Prezıdent.
Aıtýynsha, bıyl qalada 3 mln sharshy metr turǵyn úı salynady.
https://www.youtube.com/watch?v=IsuM5s_XE64
