"Kóbisi túsinbedi, qoldaǵandar az boldy. Ony da túsinýge bolady. Ol kezde Keńes odaǵy qulap, biz jeke óz jolymyzben kettik. Zeinetaqy tóleýge qarjy joq. Muǵalimder men dárigerlerge jalaqy tóleý qiyn bolyp turǵanda astanany aýystyrý týraly sheshim qabyldanyp otyr.
Bir kúni Sara Alpysqyzy: "Eldiń bári qarsy bolyp jatqanda buny qalai jasamaqsyń?" dep surady. Men seni aýylyńa apara jatyrmyn ǵoi, Nuranyń jaǵasyna dedim (kúldi)", - dedi Nazarbaev "Nur-Sultan. Qoltańba" derekti filminde.
Osy oraida Qazaqstannyń tuńǵysh prezidenti astanany aýystyrǵanda eń úlken táýekelge barǵanyn atap ótti.
"Sol ýaqytta saiasi taǵdyrymdy báigege tiktim. Osy ýaqytqa deiin talai táýekelge bardym ǵoi. Sol táýekelderdiń eń úlkeni – astanany salý boldy. Biraq bári oryndaldy. Intýitsiia degen bar ǵoi. Men ózim soǵan senemin. Alladan tilep jatasyń ǵoi. Sol kezde oiyńa bir sybyr keledi", - dep atap ótti Nazarbaev.
Elbasy astanany aýystyrýǵa sheshim qabyldaǵanda kórgen túsin de eske aldy.
"Men - Qarasai batyrdyń toǵyzynshy urpaǵymyn. Bizdiń janymyzda Qarasaidan qalǵan qyzyl jolbarys júredi deidi. Bul jolbarys keiin Súiinbaiǵa, odan keiin Jambyl aqynǵa kóringen deidi.
Bir kúni túsimde anam marqum eki jolbarysty jetektep, úige kirip keldi. Jańaǵy jatqan jolbarys basyn kóterip, "Barlyǵy durys bolady, qoryqpa, jasa..." dep qazaqsha sóilep ketti. Bul el astanasyn aýystyrýdy oilastyryp júrgenmen, áli de bir sheshimge kele almai alaburtyp júrgen ýaqytym edi. Álgi jaǵdai maǵan biraz kúsh-jiger berdi. Qazaq yrymshyl halyq qoi. Álgi tús maǵan aian bergendei kórindi, jaqsylyqqa jorydym", - deidi Nazarbaev.
Dál osy tús Elbasyǵa kúsh bergen. Ony kórgennen keiin astanany aýystyrýǵa bel býǵan.
Nazarbaev astanany salardyń aldynda álemniń biraz elin aralap shyqqanyn aitty. Braziliiadan bastap Avstraliiaǵa deiin sapar shekken.
"Shyny kerek kópshiligine kóńilim tolmady. Keiin astananyń keskin-kelbetin qatysty konkýrs jariialadyq. Avstraliia, Japoniia, Batys elderinen kelgen tanymal sáýletshiler óz úlgilerin usyndy. 50 jobanyń ishinen 27-sin tańdap aldyq. Sonyń ishinde qazylar alqasy Japoniianyń áigili arhitektory Kýrakavanyń nusqasyn qabyldady. Munyń bári endigide tarih.
Elorda Eýropa, Shyǵys, Qytai, Ispaniia, Italiianyń arhitektýrasy úilesim taýyp, kelgen adamdardyń kóz jaýyn alatyn ásem qala bolyp qalyptasty. Qala ári qarai ósip-órkendeitin bolady, halqy 2-3 millionǵa jetedi. Sóitip, úlken qalalar qataryna qosylady", – dedi Tuńǵysh prezident.
Qazir elordada respýblika halqynyń 7 paiyzy turady. 1997 jylmen salystyrǵanda halyq sany 4 esege artty. Búginde qala turǵyndarynyń sany – 1 million 200 myń.
Elbasy, sonymen birge, qala qurylysyna qatysty pikir bildirdi.
"Kózim túsken jerdi jóndeńder dep aityp otyramyn. Qala ákimimen jii kezdesemin. Degenmen, keide durys jasalmai jatqan kezde qynjylamyn. Bul qalada sáýletti ǵimarattar kóp bolýy kerek, ár ákim óziniń izin qaldyrýy tiis. Oidan shyqpaityn másele, qazirgi bir qabatty úilerden turatyn qalashyq buryn qalanyń syrtynda bolatyn, búginde ortasyna kirigip ketti. Barlyq jerde munaraly nysandar bolýy tiis emes, árine, biraq qalanyń ortasynda elordaǵa laiyqty ǵimarattar bolýy kerek", – deidi Tuńǵysh Prezident.
Aitýynsha, biyl qalada 3 mln sharshy metr turǵyn úi salynady.
https://www.youtube.com/watch?v=IsuM5s_XE64
