Semeı — Alashtyń júregi, Semeı — rýhanıattyń qaınar kózi, Semeı — Alashorda úkimeti tý tikken tarıhı ortalyq. Semeıde Á.Bókeıhanov, A.Baıtursynuly, J.Aımaýytov, Q.Muhamedhanov t.b. kóptegen alash qaıratkerleriniń turǵany, eńbek etkeni, óshpes izderi qalǵany málim.
Alash arysy J. Aımaýytov: «Semeı – bir gýbernıa eldiń mıy. Aqyl-oıdyń tabysy Semeıde. Semeı – bir gýbernıa eldiń júregi. Semeı búlk etse, bir gýbernıa el búlkildeıdi», – dep tolǵaıdy, odan asyryp aıta da almaspyz.
Sol kıeli Semeıdiń mádenıetin, ónerin órge súıregen nebir óner sańlaqtary áýelete ánge salyp qulaq quryshyn qandyrdy. Tek Semeıge ǵana emes, búkil elimizge tanymal óner maıtalmandary qatarynda Á.Qashaýbaev, B.Sybanov, M.Eshekeev, D.Haırýllın, J.Kármenov, J.Qambarov t.b. syndy óner ıeleriniń esimderin ataýǵa bolady.
Kúni keshe «Qazaǵym-aı» dep shyrqaǵan Tursynǵazy Rahımov, Sanaq Ábeýov aǵamyzdyń oryndaýyndaǵy «Jas qazaq» úni sanamyzda jańǵyryp tur. Asqaq únderi men jarqyn beıneleri kózden kóshse de, kóńilden óshpek emes.
Ánshi ári kompozıtor Tursynǵazy aǵanyń jan dúnıeńdi baýrap «Sábı bolǵym keledi» áni barsha adamzat balasynyń jan dúnıesin tap basyp balalyq shaqqa jeteleıtindeı áser qaldyrady. Kompozıtor Tursynǵazy aǵamyz aqıyq aqyn M.Maqataevtyń kóptegen óleńderine án jazyp qanat bitirip, tańdaı qaqtyrǵany belgili.
Onyń qatarynda kópshiliktiń júreginiń tórinen oryn alǵan — «Sábı bolǵym keledi», «Aıakóz— arý», «Qazaǵym-aı», «Darıǵa, dombyramdy bershi maǵan!», «Men seni saǵynǵanda», «Otyzdan asyp baramyn» t.b. ánderin jatqyzýǵa bolady.
Qazaqtyń qaıtalanbas qos talant ıesi, biri óleń joldaryn sulý sózben órse, endi biri ǵajaıyp áýenimen asqaqtata kókke samǵatyp úndesip tur. Qazaq poezıasynyń Hantáńirisi atanǵan Muqaǵalı aǵamyz Semeı jaıly: - «...Oıhoı, Abaı dalasy, "Abaılaǵan", Semeı dese, Abaı dep qaraıdy adam...» dep tolǵaıdy. Tursynǵazy aǵamyz sahnada bebeýlete salǵanda bizde tul-boıymyz shymyrlap erekshe kúıge túsetinbiz. Án qudyreti degen osy bolar.
Marqumnyń taǵy bir erekshe dara qasıeti óte qarapaıymdylyǵy desem artyq aıtqandyq bolmas. Eshkimdi mansabyna qarap bólip-jaryp qaramaıtyn sondaı baýyrmaldyǵy áli esimizde. Eń alǵash ret 1996 jyly Semeı qalalyq mádenıet Saraıynyń bosaǵasyn attaǵan kúnimnen bastap ózara túsinisip aǵa-inili adamdaı bolyp sılasyp kettik.
Tursaǵań úshin qalalyq mádenıet Saraıy ekinshi úıindeı boldy desek olda artyq aıtqandyq emes. Qazirgi ýaqytta ara-tura aǵamyzdyń esimi qalalyq mádenıet Saraıyna berilse degen usynystarda estilip qalady. Oryndy pikir.
Tursynǵazy aǵamyz qalalyq mádenıet Saraıynda uzaq jyldar aıanbaı eńbek etip mańdaı teri sińgen adam. Isi qazaqtyń maqtanyshyna aınalǵan tanymal óner ıesiniń biri. Sanaly ǵumyrynda elimizdiń ónerine, mádenıetiniń damýyna zor úles qosqan kompozıtor, ánshi T.Rahımovke arnap ózi ómiriniń sońyna deıin qyzmet atqarǵan Semeı qalalyq mádenıet Saraıynyń qabyrǵasyna eskertkish taqta ornatylsa degen usynystar da bar.
Tursynǵazy aǵamyzdyń zamandasy, qalamyzǵa belgili aqyn, sazger, ardager aqsaqalymyz Q. Nurqasym aǵamyz Feısbýk jelisinde: «Qoldaý az, talap etsek jón bolar edi!» degen jazbasynda qaldyrypty.
Marqum týraly jaqyn aralasqan adamdardyń qasısysynan surasańyzda estıtinińiz tek jaǵymdy pikirler men qoldaýlar. Iá, kózi tirisinde sábıdeı taza kóńilimen kópshiliktiń yqylasyna bólengen adam edi...
Qarapaıymdylyǵymen, ańǵal minezimen, adamgershiligimen, ulttyq ónerge degen qurmetimen saxnada júrgen talaı ónerpazǵa ustaz bola bildi. Ónerin ómirim, ómirin ónerim dep qaraǵan jan. Asyldyń synyǵy, keshegi qazaq saxarasyn áýezdi ánge bólegen Birjan sal, Úkili Ybyraı, Aqan seri, Mádılerdiń jalǵasy. Júsipbek Elebekov syndy ustazdyń aldyn kórgen sazger, dástúrli ánniń maıtalmandary Erkin Shúkiman, Klara Tólenbaeva, Medet Salyqov, Tolý Sembaev, Altyn Smaseıitova syndy óner ıelerin tárbıelegen ulaǵatty ustaz edi.
Halqynyń júreginen oryn alǵan ánshi, sazger Tursynǵazy kózi tirisinde marapattarǵa elenbeı, únemi ataqtardan shettelip qalyp jatty. Al dúnıeden ótkennen keıinde Tursynǵazy Rahımovqa jasalǵan eskertkish tuǵyryna qona almaı, qalamyzdan eki metr oryn taba almaı, shań basyp birneshe jyl sol mádenıet saraıynyń aýlasynda turdy.
Iá, sanaly ǵumyryn qazaq ónerine arnaǵan jan ıesine laıyqty qurmet kórsetilýi zańdylyq edi ǵoı.
Biletinderdiń aıtýynsha, Qazaqstannyń óneri men mádenıetiniń damýyna erekshe úles qosqan kórnekti tulǵalardyń(vydaıýshıesá lıchnostı Kazahstana) qaıtys bolǵan ýaqytyna bes jyl tolǵan merzimde eldiń damýyna sińirgen orasan eńbegin baǵalap eskertkish taqtalaryn ornatýǵa bekitilgen zań bar deıdi.
Álde bul máseleni jergilikti ákimdik sheshedi me eken?... Onda qolynan kelgender, jergilikti ákimdiktiń kóńilin tapqandar qonyshynan basyp ketýi ábden múmkin ǵoı. Eger bul turǵydan alyp qaraıtyn bolsaq ta, eskertkish qoıýǵa da eshqandaı zań buzýshylyq áreketi baıqalmaıdy eken.
Semeılik ánshi, jazýshy Jánibek Kármenov aǵamyz:
Qadiri bolmas adamnyń,
Ortańda tiri júrgende.
Orny qalar oısyrap,
Bir kúni kórge kirgende.- dep tolǵaıdy.
Tursaǵańnyń kelmestiń kemesine minip, fánıden baqıǵa sapar shegip orny oısyrap qalǵanyna da alty jyldyń júzi bolypty.
Marqum aǵamyz ómiriniń sońynda Nurlan Máýkenulynyń sózine arnap: «Óliniń qamyn tiri jer...» dep ánin jazyp bebeýlete shyrqap ótip edi. Ár salanyń tizginin ustaǵan bedeldi tirilerimizdiń ásirese qolynda bıligi bar «irilerimizdiń» marqumnyń tirisinde durys qurmet kórsete almaı usaqtalǵany qynjyltady-aq.
Qazir erinbegen pysyqaı sheneýniktiń keýdesinen oryn taýyp jatqan Qurmet ordenine de laıyq kórmeppiz-aý. Árıne, halyqtyń júreginiń tórinen óziniń laıyqty ornyn tapqan, tirisinde ataq-mansap qýmaǵan asyl aǵa ondaı ordenge zárý bolmaǵan shyǵar.
Naǵyz óner ıesine halyqtyń ystyq yqylasynan artyq qandaı qurmet bar. Degenmen, artynda urpaǵy aıtyp júretindeı úmit dúnıesi degenim ǵoı..
Halyqtyń júreginen oryn alǵan, eldiń súıispenshiligine bólengen Tursynǵazy Rahımovqa ózi uzaq jyldar eńbek etken Semeı shaharyndaǵy qalalyq mádenıet saraıyna esimi berilse, ánshi,sazgerge laıyqty qurmetimiz bolar edi.
Erlan Shaıahmetuly,
Semeı qalalyq mádenıet Saraıynyń qoıýshy-sýretshisi.
Semeı qalasynyń gerbiniń avtory.
