[caption id="attachment_9117" align="alignright" width="204"]
M. Maǵaýın[/caption]
Kórkem dúnıelerinde keıipker arqyly beriletin oılarda mindetti túrde ǵylymı paıymdaýlar men ǵylymı túısikterdiń tili bilinip turady. Demek, shyǵarmashylyq degen kúrdeli qubylys Maǵaýınniń oılaý júıesimen dombyranyń qos ishegi sıaqty qatar jaratylǵan bolmys. Maǵaýın óziniń janryn tańdar kezde basymdyqty ne kórkem shyǵarmasyna, ne kórkem oıyna jumsaıdy. Biraq ekeýi bir shyǵarmashylyq tulǵanyń dúnıesi retinde úndestik tabady. Onyń kórkem oıy kádimgi qarapaıym zertteýden kórkemdik shyndyq dárejesine kóterilgendigimen de bıik. Túıindi, júıeli. Maǵaýınniń «Qobyz saryny» – zertteý álemindegi ǵylymı roman deýge bolady. Jyraýlar týraly zertteýde sol bir kóne zamandaǵy dúnıetanymǵa ǵana emes, onyń ishki jan-dúnıesine de úńile biledi. Biz odan da arǵy dáýirdi zerttegen monografıalardy bilemiz. Biraq sonyń barlyǵy Maǵaýınniń «Qobyz saryny» nemese «Aldaspany» sıaqty jalpynyń oıyn terbeıtindeı halyqtyq qubylysqa ıe bola almady. Bul zertteý eńbektiń artyqshylyǵy jazýshynyń oı júıesine baılanysty. Ekinshi bir jazǵan zertteýi – Abaıdyń aqyndyq aınalysy boldy. Abaıdyń aqyn shákirtteri, Abaıdyń dástúri, mektebi, jalpy, Abaı shyǵarmalarynyń qazaq ádebıetine áseri, Abaı jáne Eýropa, Abaı jáne orys ádebıeti degen zertteýler bizde óte kóp. Biraq sonyń ishinen Maǵaýınniń Aqylbaıdyń dastany men Haggardtyń «Súleımen patshanyń kenishi» romanyn salystyrýy, onyń Abaımen baılanysy ǵylymda áli kúnge deıin tolyq tıanaǵyn tappaǵan baǵyt. Eger de Maǵaýın qalyptaǵan osy baǵytty damyta tússek Abaıdyń jan-dúnıesin, kózqarasyn, Abaıdyń kitaphanasyn ashýda jańa betburys bolar edi. Úshinshi úlken jańalyǵy – salystyrmaly ádebıet tarıhyna kelgende, Maǵaýınniń tarıhı tulǵalar týraly, sonyń ishinde «Qazaq tarıhynyń álippesi» sıaqty taza tarıhı baǵyttaǵy eńbekteriniń múlde jańa paıymmen túıindeletini. Bizde Qazaqstan tarıhynyń 5 tomdyǵy alty ret basylyp shyqty. Qazaq tarıhynyń, onyń ishinde, qazaq handyǵy dáýiri tarıhynyń beldi-beldi kezeńderi týraly arnaıy zertteýler jarıalandy. Biraq paıymy, tarıhty túsinýi jaǵynan jáne tarıhtaǵy keıipkerlerdiń jan psıhologıasyn ashýy jaǵynan kólemi shaǵyn «Qazaq tarıhynyń álippesiniń» deńgeıine kóterile alǵan joq. Osy úsh zertteý eńbegi arqyly ol óziniń ǵalymdyq tuǵyryn qazaq ǵylymynyń tarıhnamasynda máńgilik bekitti dep oılaımyn.
Munda tarıhshy Maǵaýın, ádebıetshi Maǵaýın, ádebıet tarıhshysy Maǵaýın, sondaı-aq, etnograf ǵalym Maǵaýın, sonymen qatar, salystyrmaly oı ıesiniń tulǵasy kórinedi.
[caption id="attachment_9118" align="alignleft" width="271"]
Tursyn Jurtbaı[/caption]
Jalpy, Maǵaýınniń boıyndaǵy uly bir qasıet – ol óziniń yqylasy men yntyzary aýǵan taqyrypty túp-tuqıanyna deıin biledi jáne sol tustaǵy oılaryn ǵylymnyń ár salasy arqyly salystyryp, múlde jańa tujyrym jasaıdy. Jańa kózqaras qalyptastyrady. Meni ár kezde – jas kezimde, orta jasta, keıin egde tartqan shaǵymda da – tarıhtyń ár kezeńi týraly nemese jyraýlar shyǵarmashylyǵy haqynda áńgime qozǵaı qalsaq, ol múlde jańa bir qorytyndy jasap, jańa bir beleske jetelep, jańa bir túıin usynyp otyrady. Al, osy máselelerge nege qaıta oralmasqa, nege damytpasqa degen saýal kókeıińde qalady. Onyń sebebi, tvorchestvolyq psıhologıada dep oılaımyn. Avtor óziniń kókeıinde saqtaǵan ǵylymı oıyn túıindep, kórkem oı deńgeıine jetkizýdi maqsat etedi. Maǵaýın óziniń salystyrmaly tarıhı oıy arqyly túıindegen oılaryn kórkem shyǵarmasyna sarqyp qalyp otyratyndaı kórinedi. Onyń úlken bir mysaly, Shyńǵys han týraly tórt kitaptan turatyn zertteýinen anyq ańǵarylady. Munda tarıhshy Maǵaýın, ádebıetshi Maǵaýın, ádebıet tarıhshysy Maǵaýın, sondaı-aq, etnograf ǵalym Maǵaýın, sonymen qatar, salystyrmaly oı ıesiniń tulǵasy kórinedi. Meniń oıymsha, tarıh týraly osy tolǵaýy támamdalǵannan keıin Maǵaýın mindetti túrde osy baǵytta kórkem shyǵarmalar jazady. Tvorchestvolyq psıhologıasy soǵan alyp keledi. Jalpy, onyń tvorchestvolyq psıhologıasyn qarasańyz, eń birinshi óziniń taqyrybyna ǵylymı paıymdaý jasap, ornyqtyryp, tolyq kórkem oı ekshep alǵannan keıin baryp qana, kórkem shyǵarmaǵa kóshedi. Mysaly, áýelgi synı maqalalarynan keıin «Tazynyń ólimi», «Qıandaǵy qystaý», «Vaterloo kópiri» sıaqty áńgimelerdiń dúnıege kelýi, «Qobyz sarynynan» keıin «Kók munar» men «Alasapyrannyń» jazylýy, «Abaıdan keıin «Súleımen patshanyń kenishin» aýdarýy – onyń belgili bir dárejede tvorchestvolyq psıhologıasynyń damý jolyn kórsetedi. Meniń oıymsha, «Shyńǵys han» tórt tomdyǵy arqyly tarıhtyń qatpar-qatparyna oı júgirtip, úlken bir qansonardan qaıtty. Salbýrynǵa armansyz tústi. Endi sol túıgen oılar eriksizden eriksiz shyǵarma ıesin kórkem shyǵarmaǵa jeteleıdi. Osy bir sabaqtastyq mindetti túrde aldaǵy ýaqytta jazýshynyń kóńil-kúıine áser etip, jańa bir leptegi týyndylar jazady ǵoı dep oılaımyn.
Tvorchestvolyq psıhologıasy soǵan alyp keledi. Jalpy, onyń tvorchestvolyq psıhologıasyn qarasańyz, eń birinshi óziniń taqyrybyna ǵylymı paıymdaý jasap, ornyqtyryp, tolyq kórkem oı ekshep alǵannan keıin baryp qana, kórkem shyǵarmaǵa kóshedi.
Ǵylymnan talaı adam bet buryp ketti. Onyń sebebi, ǵylymnyń ózine tán qyzyǵy men aýyr tragedıasy bar. Ashqan ǵylymı jańalyǵyń belgili ýaqyt aralyǵynda eskiredi. Mysaly, qazir kosmosqa ushý – adam qıalyn terbetpeıdi. Qarapaıym, úırenshikti jaǵdaı. Al, qanshama azap keship, sol jańalyqty ashqan ǵalymdardyń eńbekteri múlde eskerilmeı qalýy da múmkin. Ol, ásirese, shyǵarmashylyq ıesi úshin óte aýyr tıetin jaıt. Al, Muhtar Maǵaýınge kelsek, ol tarıhı, ǵylymı jumysyndaǵy túıinderin kórkem shyǵarmalarymen bekite túsedi. Ǵylymı eńbek pen kórkem shyǵarmashylyqtyń arasyndaǵy baılanystyń qyzyǵy da, qıyndyǵy da osynda.
"Qazaq ádebıeti" gazetinen
