Egeıden Jerorta teńizine deıin
Chanakkaleden bastalatyn bul ádemi marshrýt Soltústik Egeıdiń tarıhı júreginen ótip, túrik Rıverasynyń súıikti port qalasy Antalıaǵa deıin sozylady… Bastapqy núkte Chanakkale, ásirese tarıhqa qyzyǵatyndar úshin sansyz múmkindikter usynady. Ejelgi Troıa qalasyn zerttep, Chanakkaledegi Gomerlik epostardyń «Ilıada» men «Odısseıanyń» shyǵý tegin qadaǵalap, Eýropa murajaılar akademıasynyń arnaıy marapatyna ıe bolǵan Troıa murajaıyn tamashalaýǵa bolady. Chanakkaledegi ádemi aımaq Aıvachıkke kelgende, ejelgi Assos qalasyn zertteýge bolady. Sonymen qatar, Aıvachıktegi Ida taýynyń eteginde kerýendi qoıýǵa bolatyn birneshe kempıng jáne glampıng oryndary bar.
Chanakkaleden Izmırge baratyn bul baǵytta siz teńiz qumy men kúnniń rahatyn kórýge bolatyn kórkem jerlerdi kezdestiresiz, sonyń ishinde tarıhı teńiz qalashyǵy Focha, artıshokymen áıgili Ýrla jáne Túrkıanyń alǵashqy «baıaý qalasy» Seferıhısar (Sıttasloý) ) 21 basqa. Tarıhı úılerimen jáne dámdi sharaptarymen áıgili Shırınje jáne tanymal kýrort aımaqtary Cheshme men Alachatı de osy baǵytta. Izmırde siz Efes, Pergamon (Pergam) jáne Klozamenaı sıaqty birneshe mańyzdy tarıhı ejelgi qalalardy taba alasyz. Teńiz ónimderi men shópterdiń alýan túrin qamtıtyn baı Egeı taǵamdarynyń dámin tatyp, saıahatyńyzdy umytylmas etý úshin kúndi Egeı tańǵy asymen bastańyz.
Marshrýttyń jalǵasynda Jerorta teńizi men Egeı teńizderiniń túıisken jerinde ornalasqan Mýglada siz Bodrým, Fethıe, Marmarıs, Dacha jáne Koıchegız sıaqty kóptegen jaǵalaý qalalaryn taba alasyz, olardyń árqaısysy jeke týrısik jumaq. Kók jáne jasyl túster toǵysqan bul keremet marshrýtta siz Bodrýmda kóbirek ýaqyt ótkize alasyz. Bul tamasha demalys ortalyǵy áıgili Bodrým sý asty murajaıy men Galıkarnas kesenesi sıaqty qyzyqty oıyn-saýyq usynady. Tamyryn tereńdetken órkenıetterdiń izderin ashý úshin ejelgi Lagına qalasyn, ejelgi Gerakleıa qalasyn, ejelgi Stratıonıkeıa qalasyn jáne óziniń ornalasqan jerimen erekshe qyzyqtyratyn ejelgi Knıdos qalasyn zertteýge bolady. Dacha túbeginiń eń túkpirinde ornalasqan keremet ejelgi Knıdos qalasyn aralaı otyryp, erekshe tynyshtyǵymen nazar aýdaratyn Dachaǵa barýǵa bolady.
Sondaı-aq bul baǵyt boıynsha álemdegi eń ádemi jaǵajaılardyń biri bolyp sanalatyn jáne Dúnıejúzilik murany qorǵaý qory álemdegi 100 taýlardyń biri retinde jiktelgen Babadagtyń eteginde ornalasqan Olýdenız jáne Kóbelek alqabynyń jaǵajaıy bar. shuǵyl kútim qajet. qorǵaý. Óńirde qaraǵaılardyń kóleńkesine avtoturaq qoıýǵa bolatyn kóptegen nysandar men ýchaskeler bar. Siz osynda bolǵan kezde Babadagtyń shetinde Túrkıanyń eń tanymal paraplandar baǵytyn kóre alasyz.
Antalıa – álemdegi eń kók týy bar qala
Marshrýtqa oralsaq, jol sizdi túrik Rıverasynyń júregi Antalıaǵa aparady. Kógildir týdy jaǵajaılary eń kóp qala Antalıa óziniń jaǵalaý syzyǵymen jáne erekshe tabıǵatymen nazar aýdarady: osy qasıetteriniń arqasynda bul aımaq myńdaǵan jyldar boıy qonystaný ortalyǵy boldy. Bul tarıhı baılyqqa ejelgi Ksantos qalasy men onyń kúlt ortalyqtary Letýn, Sıde, Perge, Aspendos, Mıra jáne Patara; qalanyń ásem kóne qalalaryn zertteı alasyz. Lıkıa joly, Pısıdıalyq mádenı mura joly jáne Áýlıe Pavel joly sıaqty álemniń keıbir tańǵajaıyp jaıaý júrý joldary Antalıa provınsıasynda ornalasqan. Túrkıada jáne álemde áıgili daıvıng ortalyǵy Kas ta provınsıanyń shekarasynda. Qasqa kelgende, álemdegi eń ádemi jaǵajaılardyń biri Kapýtas jaǵajaıyna toqtańyz.
Orman baǵyty: Qara teńiz jaǵalaýy
Qara teńiz aımaǵy Túrkıanyń soltústiginde teńiz ben ormandy taý betkeıleri túıisken jaǵalaý syzyǵyn kórsetedi. Bul aımaq Túrkıadaǵy eń tanymal kerýen joldarynyń biri bolyp tabylady. Ystambuldan Qara teńizge fýrgonmen bara jatqanda, sizdiń alǵashqy aıaldaǵyńyz taza, taza aýa men jasyldyń barlyq reńkterin usynatyn qalyń ormandarmen kómkerilgen Bolý bolady. Siz Bolýdan Safranbolýǵa kóship jatyrsyz, munda ádemi aǵash túrik úıleri súıkimdi shyǵanaq terezeleri bar. Ol jerden ádemi Kastamonýǵa jetýge bolady.
Tabıǵat sulýlyǵymen kelýshilerdi baýrap alatyn tarıhı port qalasy Samsýn – saıahattaǵy taǵy bir asyl tastar. Munda Qyzylyrmaq ózeniniń atyraýyndaǵy qustar mekenine barýǵa bolady. Samsýnnan keıin jol sizdi tabıǵı sulýlyǵymen áıgili Ordaǵa aparady. Ordýda ornalasqan Pershembe jáne Chambashı ústirtteri, Chıselı men Uzyndere sarqyramasy, Gejılmez kanony jáne zamanaýı ómirdi qarapaıymdylyqpen úılestiretin Eshılje aýyly – mindetti túrde kórýge bolatyn jerler. Kelesi aıaldama Trabzonda sizdi naǵyz mádenı qazyna kútedi. Sýmela monastyri Túrkıa men Trabzonnyń eń mańyzdy mádenı muralarynyń biri. Shyǵys Rım dáýirinde móldir jartasqa salynǵan bul keremet monastyr 2000 jyldan beri IýNESKO-nyń Dúnıejúzilik muralar tiziminde. Rıze men Artvınde, basqa tańǵajaıyp Qara teńiz baǵyttarynda siz jyljymaly ańǵarlardy, ızýmrýd jasyl ústirtterdi kezdestiresiz. , qaınaǵan bulaqtar men tarıhı qulyptar. Sondaı-aq osy jasyl qalalarda myńdaǵan shópter men balyqtar, ásirese anchoýstar dastarhandarynan oryn tabatyndyqtan, erekshe maýsymdyq túrik ashanasynyń dámin tatasyz.
