Túrkıada jazǵy maýsymda mázirdegi eń tanymal taǵamdar, sózsiz, záıtún maıy qosylǵan taǵamdar, kókónister men jergilikti shópter men eldiń jaqyn teńizderinde aýlanǵan teńiz ónimderinen jasalǵan jeńil taǵamdar. Jazdyń ystyq kúnderinde «túrik stılin» qýantatyn jeńil, paıdaly jáne dámdi jazǵy dámderdi qarastyraıyq…
Záıtún maıy men shópter: túriktiń jazǵy dastarhanynyń eki juldyzy
Túrkıada demalý kezinde deni saý jáne sergek bolý úshin Jerorta teńizi dıetasyn ustaný ońaı. Óıtkeni uzaq jáne salaýatty ómir súrý úshin qajetti záıtún maıynyń keremetin kúni boıy árbir taǵamǵa qosýǵa bolady. Záıtún maıy qosylǵan taǵamdar meıramhanalarda tárelkelerde jáne úıde negizgi taǵam retinde beriledi. Túrkıanyń túkpir-túkpirinde pisirilip, jeńil taǵam retinde jeıtin záıtún maıy qosylǵan jasyl burshaqtar jazda negizgi taǵam retinde úıde beriledi. Tamaqty jeńil ári paıdaly etý úshin jazda et pen tartylǵan etti paıdalaný da azaıtylady. Jasyl burshaq, baklajan taǵamdary, toltyrylǵan júzim japyraqtary (sarma) nemese toltyrylǵan kókónister (dolma) sonymen qatar etsiz daıyndalady. Jazda jańa pisken jasyl shópterdi paıdalaný da artady, ár tamaqpen birge kóp záıtún maıy, sirke sýy nemese lımon qosylǵan salattar beriledi.
Sondaı-aq, Túrkıanyń qaı jerine barsańyz da, sol aımaqta belgili bir shópke kezigýińiz múmkin. Óıtkeni osynaý ulan-ǵaıyr landshaftta ár aımaqtyń ózine ǵana tán bıoártúrliligi bar. Mysaly, Túrkıanyń injý-marjany Izmırde oshaǵan (shevket-ı bostan) nemese samfır (Deniz börülcesi) sıaqty shópterdi jeýge bolady. Egeı dastarhandarynyń juldyzdary – artıshok, kádi gúlderi jáne aımaqqa ǵana tán basqa da shópter sıaqty jergilikti kókónister. Jaz kúnderi úıde tamaq bolmaǵan kezde, ádette qaýyn, qarbyz jáne aq irimshik úshtigi kómekke keledi. Chanakkale Ezın irimshigi jáne birneshe tilim qaýyn nemese qarbyz tamasha, biraq jeńil taǵam jasaıdy.
Túrik Rıverasynyń dámdi reseptteri
Túrik Rıverasy jaǵymdy klımaty, tańǵajaıyp tabıǵaty men paıdaly taǵamdarynan basqa, jaz aılarynda organıkalyq záıtún maıymen daıyndalǵan kókónis taǵamdarynyń keń tańdaýymen nazar aýdarady. Tahınlı pıazy – gýrmandar túrik Rıverasyna barǵan kezde mindetti túrde jeýi kerek dámdi taǵamdardyń biri. Keptirilgen burshaqtyń tahını, pıaz jáne qyzanaqpen tamasha úılesimi tipti ystyq jaz kúninde negizgi taǵamdy almastyra alady. Siz sondaı-aq álemdegi eń dámdi apelsınderdiń biri retinde belgili Finike apelsınin jep kórińiz! Erekshe hosh ıisi bar bir staqan muzdaı salqyn Finike apelsın shyryny jazdyń ystyq kúnderinde sizdi sergitedi.
Túrkıanyń jazǵy taǵamdary tek Egeı jáne Jerorta teńizi dámine negizdelgen emes. Jazdyń súıiktisi Aıran Ashı (bıdaı men noqat qosylǵan salqyn ıogýrt sorpasy) Shyǵys Anadolydaǵy eń tanymal jergilikti taǵamdardyń biri. Anadolyǵa barǵan kezde ártúrli aımaqtarda ártúrli dánder men tuqymdardan jasalǵan áıgili sorpany jeýge bolady. Anadolydaǵy ystyq jaz kúninde Kahramanmarash Marash balmuzdaǵy da sergitetin dám. Kahramanmarashqa otyrǵyzylǵan eshki súti men jabaıy Marash orhıdeıasynyń tamyrynan jasalǵan bul dámdi balmuzdaq jazdyń ystyq kúnderinde salqyndatýǵa óte yńǵaıly.
Jańa pisken balyq
Balyq – Jerorta teńizi dıetasynyń mańyzdy elementi jáne ony ádette jaz boıy jeıdi. Bul túrik ashanasyndaǵy eń mańyzdy dámderdiń biri. Úsh teńizben qorshalǵan el retinde Túrkıa teńiz ónimderiniń maýsymdyq túrlerine toly. Jazda túrik mázirinen kóptegen dámdi balyqtardy taba alasyz. Jazda balyqty ádette qaınatyp nemese grılde pisiredi, al keıde kókónistermen býǵa pisirip, densaýlyqqa paıdasyn tıgizedi. Sondaı-aq, Bornova Mısketı, Emır jáne Narınje sıaqty túrik jerine ǵana tán jergilikti júzim sorttarynan alynǵan aq sharaptardyń dámi keremet jáne teńiz ónimderimen, záıtún maıymen jáne jazǵy jańa jemistermen jaqsy úılesetinin eske salǵymyz keledi…
