Tarihtan burynǵy dáýirlerden beri túrli órkenietterdiń joly toǵysqan, jer betindegi eń kóne eldi mekenderdiń negizi qalanǵan jáne adamzat tarihyndaǵy kóptegen jańalyqtar oryn alǵan Anadoly búginde osy kóne mádenietterdiń biregei qazynalaryna ie. Bul jerlerdiń bailyǵy Mádeniet jáne týrizm ministrliginiń basshylyǵymen 12 aida júrgizilgen qazba jumystarynyń arqasynda birtindep ashylýda. Biyl sarapshylar álemdik tarihqa taǵy da áser etetin mańyzdy jańalyqtar ashty. Osymen qatar shetelge zańsyz shyǵarylǵan jádigerlerdi elge qaitarý jumystary júrgizilýde.
Túrik arheologiiasynyń altyn ǵasyry
Mádeni murasynyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etý úshin júrgizilip jatqan kóptegen arheologiialyq qazbalar men qalpyna keltirý jobalarymen Túrkiia arheologiialyq jumys úshin qyzyqty jahandyq bekinis retinde paida boldy. Elimiz sońǵy 60 jylda qandai jumys atqarsa, aldaǵy tórt jylda da sonsha jumys atqarýdy maqsat etip otyr. Osy turǵyda 2024 jyl «Túrik arheologiiasynyń altyn ǵasyry» dep jariialandy. 2021 jyly 670 bolǵan eldegi arheologiialyq zertteýlerdiń sany 2023 jyly alǵash ret 720-ǵa ósti jáne 2024 jyly 750-ge deiin kóterilip, 2026 jyly 800-ge jetedi dep kútilýde. Sonymen qatar, Túrkiiada tabiǵatty qorǵaý boiynsha zertteýler men qazbalarǵa kelýshilerdi uiymdastyrý jumystary júrgizilýde. Túrkiiada 2024 jyldyń alǵashqy segiz aiynda tabylǵan keibir keremet jádigerlerdi qarastyraiyq.
2024 jyly arheologiialyq oqiǵalar
Biylǵy jyly eń keremet oljalardyń biri Denizlidegi ejelgi Laodikeia qalasynda tabylǵan Skilla músinderi boldy. Erekshe músinderdiń qatarynda adamdy jeitin qubyjyq Stsillanyń basy men qoly, Odisseidiń denesi, Stsillanyń belindegi jabaiy itter shabýyldap óltirgen onyń serikterine tiesili eki joǵarǵy dene músini jáne Odissei kemesiniń tumsyǵy boldy. . Olar ellinizm dáýirindegi jaqsy saqtalǵan túpnusqa boiaýlarymen jáne barokko stilimen erekshelenedi. Aidyndaǵy IýNESKO saity Afrodisias ta Zevs basynyń alyp músinimen kún tártibine shyqty. Shamamen 2000 jyl burynǵy músin eń az zaqymdanýy men qyzyqty bólshekteri bar búlinbegen kúide tabyldy. Taǵy bir keremet jańalyq Kahramanmarashta jasaldy. «Arheologiialyq qonystardaǵy qalanyń qazirgi toqyma qurylymynyń negizi» sanalatyn Direkli úńgirinen 13 myń jyldyq súiek tigý inesi tabyldy.
Dúnie júzindegi neolit dáýiriniń eń kóne oryndarynyń biri Karahantepe jabaiy janýardyń qozǵalystaǵy alǵashqy tabylýymen qaitadan jarqyraidy. Arheologtar Shanlyýrfadaǵy Tash Tepeler jobasy qazba alańynda tas taqtadan qashyp kele jatqan jabaiy esek beinesin tapty. Sivastaǵy ejelgi hetterdiń Kaialypynar qalasy da Assiriianyń saýda koloniialaryna tiesili dep esepteletin 3900 jyldyq qol izderin tapty, bul shamamen tórt myń jyl buryn adamdar qaldyrǵan izderdi kórýge sirek múmkindik berdi. Taǵy bir kózdiń jaýyn alǵan olja Krittegi minoandyq órkenietke jatatyn 3600 jyldyq qola qanjar boldy. Antaliianyń Kýmlýka jaǵalaýynda arheologiialyq súńgýirler tapqan qanjar arheologiia álemin Jerorta teńiziniń tarihi saýda joldary men mádeni qarym-qatynastaryn qaita qaraýǵa májbúr etedi.
Pamfiliianyń eń keremet qalalarynyń biri ejelgi Aspendosta Zevs pen Afroditanyń 2000 jyldyq músinderi tabyldy. Likiiadaǵy ejelgi Mira qalasynyń porty Andriakadaǵy qazba jumystary kezinde millefiori tehnikasynda jasalǵan sándik panelder tabyldy. Bul artefaktiler Túrkiiada osy ádispen áinek jasalǵan birinshi jádiger. Sonymen qatar Vandaǵy kóne Aianis qalasynda Ýrartýlyqtardyń bas qudaiy Haldige arnalǵan úsh qola qalqan men qola dýlyǵa tabyldy. Artefaktiler Ýrartý metall óńdeý sheberliginiń bailyǵyn jáne joǵary deńgeiin kórsetedi. Túrkiiadaǵy qazba jumystary myńdaǵan jyldar burynǵy tarihqa nur quiyp, odan da kóp jádigerlerdi tabýdy jalǵastyrýda.
Jyldyń mádeni jańǵyrýlary
Túrkiia sonymen qatar shetelden tonalǵan jádigerlerdi elge qaitarýdy jalǵastyrýda. Bul mindetteme biylǵy jyly belgili oralmandardyń arqasynda nyǵaia tústi. Kóbirek óner týyndylaryn elge qaitarý úshin zańdy jáne diplomatiialyq kúres júrgizip jatqan el jaqynda Amerika Qurama Shtattarynan 14 arheologiialyq jáne etnografiialyq artefaktilerdi týǵan eline qaitardy. Qaitarylǵan mádeni jádigerler arasynda eki qola bas, Býrdýrdaǵy kóne Býbo qalasynyń qoladan jasalǵan alyp músini, ártúrli qysh ydystar, ártúrli kezeńderge tiesili tiyndar men zergerlik buiymdar men Osmanly dáýirinen qalǵan eki qanjar bar.
www.goturkiye.com
