Tarıhtan burynǵy dáýirlerden beri túrli órkenıetterdiń joly toǵysqan, jer betindegi eń kóne eldi mekenderdiń negizi qalanǵan jáne adamzat tarıhyndaǵy kóptegen jańalyqtar oryn alǵan Anadoly búginde osy kóne mádenıetterdiń biregeı qazynalaryna ıe. Bul jerlerdiń baılyǵy Mádenıet jáne týrızm mınıstrliginiń basshylyǵymen 12 aıda júrgizilgen qazba jumystarynyń arqasynda birtindep ashylýda. Bıyl sarapshylar álemdik tarıhqa taǵy da áser etetin mańyzdy jańalyqtar ashty. Osymen qatar shetelge zańsyz shyǵarylǵan jádigerlerdi elge qaıtarý jumystary júrgizilýde.
Túrik arheologıasynyń altyn ǵasyry
Mádenı murasynyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etý úshin júrgizilip jatqan kóptegen arheologıalyq qazbalar men qalpyna keltirý jobalarymen Túrkıa arheologıalyq jumys úshin qyzyqty jahandyq bekinis retinde paıda boldy. Elimiz sońǵy 60 jylda qandaı jumys atqarsa, aldaǵy tórt jylda da sonsha jumys atqarýdy maqsat etip otyr. Osy turǵyda 2024 jyl «Túrik arheologıasynyń altyn ǵasyry» dep jarıalandy. 2021 jyly 670 bolǵan eldegi arheologıalyq zertteýlerdiń sany 2023 jyly alǵash ret 720-ǵa ósti jáne 2024 jyly 750-ge deıin kóterilip, 2026 jyly 800-ge jetedi dep kútilýde. Sonymen qatar, Túrkıada tabıǵatty qorǵaý boıynsha zertteýler men qazbalarǵa kelýshilerdi uıymdastyrý jumystary júrgizilýde. Túrkıada 2024 jyldyń alǵashqy segiz aıynda tabylǵan keıbir keremet jádigerlerdi qarastyraıyq.
2024 jyly arheologıalyq oqıǵalar
Bıylǵy jyly eń keremet oljalardyń biri Denızlıdegi ejelgi Laodıkeıa qalasynda tabylǵan Skılla músinderi boldy. Erekshe músinderdiń qatarynda adamdy jeıtin qubyjyq Sıllanyń basy men qoly, Odısseıdiń denesi, Sıllanyń belindegi jabaıy ıtter shabýyldap óltirgen onyń serikterine tıesili eki joǵarǵy dene músini jáne Odısseı kemesiniń tumsyǵy boldy. . Olar elınızm dáýirindegi jaqsy saqtalǵan túpnusqa boıaýlarymen jáne baroko stılimen erekshelenedi. Aıdyndaǵy IýNESKO saıty Afrodısıas ta Zevs basynyń alyp músinimen kún tártibine shyqty. Shamamen 2000 jyl burynǵy músin eń az zaqymdanýy men qyzyqty bólshekteri bar búlinbegen kúıde tabyldy. Taǵy bir keremet jańalyq Kahramanmarashta jasaldy. «Arheologıalyq qonystardaǵy qalanyń qazirgi toqyma qurylymynyń negizi» sanalatyn Dıreklı úńgirinen 13 myń jyldyq súıek tigý ınesi tabyldy.
Dúnıe júzindegi neolıt dáýiriniń eń kóne oryndarynyń biri Karahantepe jabaıy janýardyń qozǵalystaǵy alǵashqy tabylýymen qaıtadan jarqyraıdy. Arheologtar Shanlyýrfadaǵy Tash Tepeler jobasy qazba alańynda tas taqtadan qashyp kele jatqan jabaıy esek beınesin tapty. Sıvastaǵy ejelgi hetterdiń Kaıalypynar qalasy da Assırıanyń saýda kolonıalaryna tıesili dep esepteletin 3900 jyldyq qol izderin tapty, bul shamamen tórt myń jyl buryn adamdar qaldyrǵan izderdi kórýge sırek múmkindik berdi. Taǵy bir kózdiń jaýyn alǵan olja Krıttegi mınoandyq órkenıetke jatatyn 3600 jyldyq qola qanjar boldy. Antalıanyń Kýmlýka jaǵalaýynda arheologıalyq súńgýirler tapqan qanjar arheologıa álemin Jerorta teńiziniń tarıhı saýda joldary men mádenı qarym-qatynastaryn qaıta qaraýǵa májbúr etedi.
Pamfılıanyń eń keremet qalalarynyń biri ejelgi Aspendosta Zevs pen Afrodıtanyń 2000 jyldyq músinderi tabyldy. Lıkıadaǵy ejelgi Mıra qalasynyń porty Andrıakadaǵy qazba jumystary kezinde millefiori tehnıkasynda jasalǵan sándik panelder tabyldy. Bul artefaktiler Túrkıada osy ádispen áınek jasalǵan birinshi jádiger. Sonymen qatar Vandaǵy kóne Aıanıs qalasynda Ýrartýlyqtardyń bas qudaıy Haldıge arnalǵan úsh qola qalqan men qola dýlyǵa tabyldy. Artefaktiler Ýrartý metal óńdeý sheberliginiń baılyǵyn jáne joǵary deńgeıin kórsetedi. Túrkıadaǵy qazba jumystary myńdaǵan jyldar burynǵy tarıhqa nur quıyp, odan da kóp jádigerlerdi tabýdy jalǵastyrýda.
Jyldyń mádenı jańǵyrýlary
Túrkıa sonymen qatar shetelden tonalǵan jádigerlerdi elge qaıtarýdy jalǵastyrýda. Bul mindetteme bıylǵy jyly belgili oralmandardyń arqasynda nyǵaıa tústi. Kóbirek óner týyndylaryn elge qaıtarý úshin zańdy jáne dıplomatıalyq kúres júrgizip jatqan el jaqynda Amerıka Qurama Shtattarynan 14 arheologıalyq jáne etnografıalyq artefaktilerdi týǵan eline qaıtardy. Qaıtarylǵan mádenı jádigerler arasynda eki qola bas, Býrdýrdaǵy kóne Býbo qalasynyń qoladan jasalǵan alyp músini, ártúrli qysh ydystar, ártúrli kezeńderge tıesili tıyndar men zergerlik buıymdar men Osmanly dáýirinen qalǵan eki qanjar bar.
www.goturkiye.com
