Búginde óńirde Túrkistan qalasyn damytý baǵytyndaǵy jumystar bastalyp ketti. Qazir qalanyń bolashaq keskini men sáýleti, Bas jospary men damý strategıasy talqylanyp jatyr. Túrkistandy túrki áleminiń rýhanı-mádenı ortalyǵy jáne týrızmi damyǵan qalaǵa aınaldyrý máselesi kún tártibinde tur. Taıaýda oblys ortalyǵynda alqaly jıyn ótti. Oǵan oblys ákimi men belgili sáýletshiler men tarıhshylar, arheologtar, sýretshiler men zıaly qaýym ókilderi qatysyp, oılaryn ortaǵa saldy.
Basqosýda Túrkistan oblysynyń ákimi Janseıit Túımebaev Qazaq handyǵynyń astanasy bolǵan kıeli shahardyń jańa qazaq tarıhynda aıryqsha orny bar ekenine, keleshekte álemniń týrızmge tartymdy qalalarynyń birine aınalatynyna senim bildirdi. Elbasy tapsyrmasyna sáıkes, Túrkistandy túrki dúnıesiniń rýhanı-mádenı ortalyǵyna aınaldyrý joldary qarastyrylyp jatqanyn málimdedi.
– Túrkistan qalasyndaǵy IýNESKO-nyń qorǵalý aımaǵyndaǵy ǵımarattar Qoja Ahmet Iasaýı kesenesiniń bıiktiginen aspaý kerek. Barlyq jerde mavzoleı kórinip turýy qajet. Sondaı-aq, ǵımarattar men baspanalar ortaazıalyq stılde salynýy tıis. Qazaqy sáýlet óneri men oıý-órnekter qoldanylady. Sonda elimizdegi bir qala osyndaı eski kelbetpen boı kóteredi. Túrkistan qalasyn álemdik deńgeıdegi tarıhı-mádenı ortalyq retinde damytý úshin «Kóne Túrkistan» tujyrymdaamasy jasaldy. Onyń basty baǵyttarynyń biri týrısik ındýstrıany damytý bolyp belgilendi. Jobanyń negizgi ıdeıalyq máni – Túrkistan qalasyn túrki áleminiń tarıhı astanasy retinde «TÚRKSOI» uıymyna múshe elderge kórsetý. Sonymen qatar, túrkitildes halyqtardyń sáýlettik, etnografıalyq jáne ulttyq gastronomıalyq baǵyttaryn tanytyp, qalany túrki áleminiń mádenı ortalyǵyna aınaldyrý baǵytynda jumys júrgiziledi. Qalada halyqaralyq áýejaı men temirjol vokzaly, avtovokzal men qonaq úıler jáne ákimshilik-iskerlik ortalyǵy boı kóteredi, – dedi J.Túımebaev.
Óńir basshysy budan bólek halyqaralyq deńgeıdegi Iasaýı mýzeıin salý josparda bar ekenin aıtty. Bul mýzeı álem týrıserin qyzyqtyratyn ári tarıhtan syr shertetin ǵajap ortalyq bolady dep kútilýde. Sonymen qatar, Elbasy tapsyrmasyna sáıkes, árbir oblys pen qala Túrkistanǵa bir-bir nysannan salyp beredi. Máselen, Astana qalasynyń ákimi Á.Isekeshov «Astana» saıabaǵyn salý jóninde usynys bildirip úlgeripti.
Joba boıynsha aldaǵy ýaqytta 99,6 gektar aýmaqta túrli ǵımarattar salynady. Birinshi kezeńde Túrkıa tarapynan salynǵan meshittiń ońtústik shyǵys betindegi 61,8 gektar jer aýmaǵyna «Etonosaıabaq» salý kózdelse, ekinshi kezeńde Qoja Ahmet Iasaýı kesenesiniń qarsy betindegi 12,3 gektar jer aýmaǵynda «TÚRKSOI» uıymyna múshe elderdiń mádenı oshaqtary men sol elderdiń tarıhyn sıpattaıtyn nysandardyń qurylysy júrgizilmek. Bul rette mádenı oshaqtaryn salýǵa túrki tildes memleketter de úles qosady degen boljam bar. Al úshinshi kezeń boıynsha Qoja Ahmet Iasaýı kesenesiniń 88,7 gektar aýmaǵyndaǵy bekinis qorǵany men arbaty jáne onyń boıyndaǵy ǵımarattar jańǵyrtylmaq. Munyń bári ázirshe, joba ǵana. Barlyq jumystar Bas jospar bekitilgennen keıin bastalmaq. Búginde Bas josparǵa halyqaralyq konkýrs jarıalandy.
Túrkistandaǵy keleli keleste Á.H.Marǵulan atyndaǵy Arheologıa ınstıtýtynyń dırektory, tarıh ǵylymdarynyń doktory Baýyrjan Baıtanaev qurylys júrgizilgende kóp eskertkishter men tarıhı oryndarǵa zıany tımese eken degen tilegin jetkizdi. Tarıh ǵylymdarynyń doktory, profesor, akademık Sattar Májıtov Túrkistannyń memleketimiz úshin asa mańyzdy ortalyq ekenine toqtaldy. Túrkistanda túrki tildes halyqtardyń ıntellektýaldyq ortalyǵyn qurýǵa múmkindik mol ekenin aıtty. Ádebıet synshysy, jazýshy Qulbek Ergóbek «Túrkistanda salynatyn mýzeı halyqaralyq talapqa saı bolýy tıis. Ony keseneniń mańyna baılap qoıýdyń qajeti joq. Arnaıy jer bólip, kúlli álem jurtshylyǵy tamsanatyn orynǵa aınaldyrýǵa bolady» dedi. Sonymen qatar, shaharda aýyz sý máselesin sheshý kerektigin da atap ótti. QR qurmetti sáýletshisi Ǵabıt Sadyrbaev Túrkistan qazaq qolóneri men mádenıetiniń ortalyǵyna aınalatynyna, qazaq jastaryna jalyn beretin shahar bolatynyna senim bildirdi. Tarıh ǵylymdarynyń doktory, profesor Hangeldi Ábjanov óz sózinde «Túrkistandy sakraldy qala retinde damytýymyz kerek. Bul týrıserdi tartýǵa da jaqsy. Ekinshiden, Túrkistan týraly jazbalar men málimetterdi túgel jınap, zerttegen jón. Úshinshiden, qala damýy úshin jeńil ónerkásipti qolǵa alý qajet. Máselen, Túrkistanda maqta bar. Nege kıim toqý isin damytyp, halyqaralyq brendke aınaldyrmasqa? Tórtinshiden, bir oblysqa jalǵyz ýnıversıtet azdyq etedi. Jańa ýnıversıtetter ashylsa, ǵylym damıtyn edi» degen oıyn jetkizdi. Oblys ákimi Janseıit Túımebaevqa Uly Jibek Jolynyń on besinshi ǵasyrda salynǵan kóshirmesin saltanatty túrde tapsyrdy.
Kartanyń tarıhy týraly H.Ábjanov «Bul kartany Beıjiń ýnıversıtetiniń profesory Lın Meısýn syıǵa tartqan. Túpnusqasy Gonkong bankinde saqtaýly tur. Onyń quny – 20 mıllıon AQSH dollary. Qytaı profesory ózindegi eki kóshirmeniń bireýin bizge syılady. Kartada Uly Jibek Jolynyń boıyndaǵy iri qalalar men ózender belgilengen. İshinde Túrkistan qalasy da bar. Bolashaqta Túrkistan oblysynyń ortalyǵy – Túrkistanda úlken mýzeı salynatynyn estidim. Sondyqtan osy asa qundy jádigerdi Túrkistandaǵy mýzeıge tapsyrýdy jón dep taptym», – dedi.
Profesordyń syılyǵyna rıza bolǵan Janseıit Túımebaev bul karta jańa murajaıdyń tórinde turatynyn, Túrkistan qalasy týraly jádigerler men arheologıalyq baılyqtardy izdeý, jınaý jumystaryna atsalysatynyn jetkizdi. Sondaı-aq, óńir basshysy ǵalymdar men arheologtarǵa, tarıhshylar men zıaly qaýym ókilderine naqty usynystardy ǵana jazbasha kúıde tapsyrý jóninde ótinish bildirdi.
Túrkistandaǵy keńeske qatysýshylar osy kúni Otyrar aýdanyndaǵy «Otyrartóbe» qalashyǵyna bardy. Aldaǵy ýaqytta bul mańda saıahatshylarǵa qolaıly jaǵdaı jasalmaq.
– Otyrar qalashyǵyna kele jatqanda birneshe tóbeler bar. Olardyń bárine zertteý júrgizilýi kerek. Kezinde Otyrar úlken qala bolsa, sonyń aınalasyndaǵy aýyldar oǵan qyzmet jasaǵan. Mysaly, «Altyntóbe» degen jerde osy shaharǵa qajetti tıyndardy, aqshalardy, áıelderge áshekeı buıymdaryn basqan. Odan keıin «Jaman tóbe» degen jerde maldy soıyp etin jiberip otyrǵan. «Shaqty tóbe» deıdi. Onda pyshaqtardy qaıraǵan. Iaǵnı, aglomerasıa sol kezde bolǵan. Qazir kóne qalashyqty damytýǵa oblys qazynasynan qarjy bólinip jatyr. Sebebi, munda keletin týrıserge tıisti jaǵdaı jasalý kerek. Negizinen, bul aımaq keleshekte ashyq aspan astyndaǵy mýzeı ispettes kelbetke ıe bolýy kerek, – dedi J.Túımebaev.
Aldaǵy ýaqytta Otyrardaǵy tarıhı oryndar Túrkistanmen birge damyp, ınfraqurylymy kúsheımek. Osy arqyly aýdannyń týrısik áleýeti artyp, ekonomıkasy kóteriledi degen senim bar. Sebebi, Túrkistannyń damýy – tutas óńirdiń damýy!
Ǵabıt SAPARBEKOV, Túrkistan oblysy.
Sýretterdi túsirgen S.Myrzalıev.
