Búginde óńirde Túrkistan qalasyn damytý baǵytyndaǵy jumystar bastalyp ketti. Qazir qalanyń bolashaq keskini men sáýleti, Bas jospary men damý strategiiasy talqylanyp jatyr. Túrkistandy túrki áleminiń rýhani-mádeni ortalyǵy jáne týrizmi damyǵan qalaǵa ainaldyrý máselesi kún tártibinde tur. Taiaýda oblys ortalyǵynda alqaly jiyn ótti. Oǵan oblys ákimi men belgili sáýletshiler men tarihshylar, arheologtar, sýretshiler men ziialy qaýym ókilderi qatysyp, oilaryn ortaǵa saldy.
Basqosýda Túrkistan oblysynyń ákimi Janseiit Túimebaev Qazaq handyǵynyń astanasy bolǵan kieli shahardyń jańa qazaq tarihynda airyqsha orny bar ekenine, keleshekte álemniń týrizmge tartymdy qalalarynyń birine ainalatynyna senim bildirdi. Elbasy tapsyrmasyna sáikes, Túrkistandy túrki dúniesiniń rýhani-mádeni ortalyǵyna ainaldyrý joldary qarastyrylyp jatqanyn málimdedi.
Óńir basshysy budan bólek halyqaralyq deńgeidegi Iasaýi mýzeiin salý josparda bar ekenin aitty. Bul mýzei álem týristerin qyzyqtyratyn ári tarihtan syr shertetin ǵajap ortalyq bolady dep kútilýde. Sonymen qatar, Elbasy tapsyrmasyna sáikes, árbir oblys pen qala Túrkistanǵa bir-bir nysannan salyp beredi. Máselen, Astana qalasynyń ákimi Á.Isekeshov «Astana» saiabaǵyn salý jóninde usynys bildirip úlgeripti.
Joba boiynsha aldaǵy ýaqytta 99,6 gektar aýmaqta túrli ǵimarattar salynady. Birinshi kezeńde Túrkiia tarapynan salynǵan meshittiń ońtústik shyǵys betindegi 61,8 gektar jer aýmaǵyna «Etonosaiabaq» salý kózdelse, ekinshi kezeńde Qoja Ahmet Iasaýi kesenesiniń qarsy betindegi 12,3 gektar jer aýmaǵynda «TÚRKSOI» uiymyna múshe elderdiń mádeni oshaqtary men sol elderdiń tarihyn sipattaityn nysandardyń qurylysy júrgizilmek. Bul rette mádeni oshaqtaryn salýǵa túrki tildes memleketter de úles qosady degen boljam bar. Al úshinshi kezeń boiynsha Qoja Ahmet Iasaýi kesenesiniń 88,7 gektar aýmaǵyndaǵy bekinis qorǵany men arbaty jáne onyń boiyndaǵy ǵimarattar jańǵyrtylmaq. Munyń bári ázirshe, joba ǵana. Barlyq jumystar Bas jospar bekitilgennen keiin bastalmaq. Búginde Bas josparǵa halyqaralyq konkýrs jariialandy.
Túrkistandaǵy keleli keleste Á.H.Marǵulan atyndaǵy Arheologiia institýtynyń direktory, tarih ǵylymdarynyń doktory Baýyrjan Baitanaev qurylys júrgizilgende kóp eskertkishter men tarihi oryndarǵa ziiany timese eken degen tilegin jetkizdi. Tarih ǵylymdarynyń doktory, profesor, akademik Sattar Májitov Túrkistannyń memleketimiz úshin asa mańyzdy ortalyq ekenine toqtaldy. Túrkistanda túrki tildes halyqtardyń intellektýaldyq ortalyǵyn qurýǵa múmkindik mol ekenin aitty. Ádebiet synshysy, jazýshy Qulbek Ergóbek «Túrkistanda salynatyn mýzei halyqaralyq talapqa sai bolýy tiis. Ony keseneniń mańyna bailap qoiýdyń qajeti joq. Arnaiy jer bólip, kúlli álem jurtshylyǵy tamsanatyn orynǵa ainaldyrýǵa bolady» dedi. Sonymen qatar, shaharda aýyz sý máselesin sheshý kerektigin da atap ótti. QR qurmetti sáýletshisi Ǵabit Sadyrbaev Túrkistan qazaq qolóneri men mádenietiniń ortalyǵyna ainalatynyna, qazaq jastaryna jalyn beretin shahar bolatynyna senim bildirdi. Tarih ǵylymdarynyń doktory, professor Hangeldi Ábjanov óz sózinde «Túrkistandy sakraldy qala retinde damytýymyz kerek. Bul týristerdi tartýǵa da jaqsy. Ekinshiden, Túrkistan týraly jazbalar men málimetterdi túgel jinap, zerttegen jón. Úshinshiden, qala damýy úshin jeńil ónerkásipti qolǵa alý qajet. Máselen, Túrkistanda maqta bar. Nege kiim toqý isin damytyp, halyqaralyq brendke ainaldyrmasqa? Tórtinshiden, bir oblysqa jalǵyz ýniversitet azdyq etedi. Jańa ýniversitetter ashylsa, ǵylym damityn edi» degen oiyn jetkizdi. Oblys ákimi Janseiit Túimebaevqa Uly Jibek Jolynyń on besinshi ǵasyrda salynǵan kóshirmesin saltanatty túrde tapsyrdy.
Kartanyń tarihy týraly H.Ábjanov «Bul kartany Beijiń ýniversitetiniń professory Lin Meitsýn syiǵa tartqan. Túpnusqasy Gonkong bankinde saqtaýly tur. Onyń quny – 20 million AQSh dollary. Qytai professory ózindegi eki kóshirmeniń bireýin bizge syilady. Kartada Uly Jibek Jolynyń boiyndaǵy iri qalalar men ózender belgilengen. Ishinde Túrkistan qalasy da bar. Bolashaqta Túrkistan oblysynyń ortalyǵy – Túrkistanda úlken mýzei salynatynyn estidim. Sondyqtan osy asa qundy jádigerdi Túrkistandaǵy mýzeige tapsyrýdy jón dep taptym», – dedi.
Professordyń syilyǵyna riza bolǵan Janseiit Túimebaev bul karta jańa murajaidyń tórinde turatynyn, Túrkistan qalasy týraly jádigerler men arheologiialyq bailyqtardy izdeý, jinaý jumystaryna atsalysatynyn jetkizdi. Sondai-aq, óńir basshysy ǵalymdar men arheologtarǵa, tarihshylar men ziialy qaýym ókilderine naqty usynystardy ǵana jazbasha kúide tapsyrý jóninde ótinish bildirdi.
Túrkistandaǵy keńeske qatysýshylar osy kúni Otyrar aýdanyndaǵy «Otyrartóbe» qalashyǵyna bardy. Aldaǵy ýaqytta bul mańda saiahatshylarǵa qolaily jaǵdai jasalmaq.
– Otyrar qalashyǵyna kele jatqanda birneshe tóbeler bar. Olardyń bárine zertteý júrgizilýi kerek. Kezinde Otyrar úlken qala bolsa, sonyń ainalasyndaǵy aýyldar oǵan qyzmet jasaǵan. Mysaly, «Altyntóbe» degen jerde osy shaharǵa qajetti tiyndardy, aqshalardy, áielderge áshekei buiymdaryn basqan. Odan keiin «Jaman tóbe» degen jerde maldy soiyp etin jiberip otyrǵan. «Shaqty tóbe» deidi. Onda pyshaqtardy qairaǵan. Iaǵni, aglomeratsiia sol kezde bolǵan. Qazir kóne qalashyqty damytýǵa oblys qazynasynan qarjy bólinip jatyr. Sebebi, munda keletin týristerge tiisti jaǵdai jasalý kerek. Negizinen, bul aimaq keleshekte ashyq aspan astyndaǵy mýzei ispettes kelbetke ie bolýy kerek, – dedi J.Túimebaev.
Aldaǵy ýaqytta Otyrardaǵy tarihi oryndar Túrkistanmen birge damyp, infraqurylymy kúsheimek. Osy arqyly aýdannyń týristik áleýeti artyp, ekonomikasy kóteriledi degen senim bar. Sebebi, Túrkistannyń damýy – tutas óńirdiń damýy!
Ǵabit SAPARBEKOV, Túrkistan oblysy.
Sýretterdi túsirgen S.Myrzaliev.
