Onyń aıtýynsha, qoryq-mýzeıiniń tizimine sáýlettik, arheologıalyq, dinı-rýhanı jáne monýmentti túrlerge jatatyn 207 eskertkish alynǵan. Onyń 1-eýi halyqaralyq, 16-sy respýblıkalyq, 14-i jergilikti mańyzy bar nysandardyń sanatyna kiredi.
– Týrıserdiń erekshe qyzyǵýshylyǵyn oıatatyn tarıhı nysandar, Qoja Ahmet Iasaýı, Úkasha ata, Gaýhar ana keseneleri jáne Saýran qalashyǵy. Jyldan jylǵa tarıhı-mádenıetimizben tanysý úshin arnaıy keletin qonaqtardyń sany artyp keledi. Sáıkesinshe olarǵa kórsetiletin aqyly qyzmet aıasynda túsetin qarjylaı tabystyń da kólemi ulǵaıýda. Jalpy aqyly qyzmetten túsken qarajat mýzeıdiń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtýǵa, kúzet, baılanys, elektr energıasy, ınkasasıa, polıgrafıalyq shyǵyndaryn, transporttyq jáne qoryq-mýzeı qyzmetkerleriniń jalaqysyn tóleýge jumsalady, – dedi Ǵanı Iskakov.
Qoryq-mýzeıine keletin týrıserdiń qataryn arttyra túsý úshin birqatar sharalar júzege asýda. Atap aıtqanda, tarıhı-mádenı esketkishterge «shtrıh-kodtar» ornatyldy. Osy «shtrıh-kod» arqyly smartfonnyń kómegimen týrıser tarıhı nysan týraly qajetti maǵlumatty qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde ala alatyn bolady.
Sondaı-aq, «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq mýzeıi quramyna kiretin eskertkishterdiń 3D-týr vırtýaldy jobasy da paıdaǵa jarap tur. Iaǵnı, álemniń kez-kelgen jerinen ınternet júıesi arqyly qoryq-mýzeıiniń jádigerleri jaıly tolyqtaı aqparat alyp, ishin aralap kórýge múmkindik týdy.
Al, «Qoja Ahmet Iasaýı qoryq-mýzeıinde jerlengen handar, sultandar, batyrlar jáne bılerdiń tizimi elektrondy formatta ázirlengen. Buǵan deıin atalǵan tizim jaı ǵana taqtaıshaǵa jazylyp kelgen. Qazirgi tańda qoryq-mýzeıdiń jumys isteý kestesi, ótkiziletin is-sharalar týraly aqparat kelýshilerge ǵımarattyń qasbetinde ornalasqan «Led» ekran arqyly usynylyp otyrady.
Aıta keteıik, zamanaýı tehnologıalardy paıdalana otyryp, qonaqtarǵa kórsetiletin qyzmetter sapasyn jaqsartý jumystary Elbasymyzdyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasy aıasynda iske asyrylýda.
OQO ákiminiń baspasóz qyzmeti
