Túrkistanǵa bir millionnan astam týrist keldi
Onyń aitýynsha, qoryq-mýzeiiniń tizimine sáýlettik, arheologiialyq, dini-rýhani jáne monýmentti túrlerge jatatyn 207 eskertkish alynǵan. Onyń 1-eýi halyqaralyq, 16-sy respýblikalyq, 14-i jergilikti mańyzy bar nysandardyń sanatyna kiredi.
– Týristerdiń erekshe qyzyǵýshylyǵyn oiatatyn tarihi nysandar, Qoja Ahmet Iasaýi, Úkasha ata, Gaýhar ana keseneleri jáne Saýran qalashyǵy. Jyldan jylǵa tarihi-mádenietimizben tanysý úshin arnaiy keletin qonaqtardyń sany artyp keledi. Sáikesinshe olarǵa kórsetiletin aqyly qyzmet aiasynda túsetin qarjylai tabystyń da kólemi ulǵaiýda. Jalpy aqyly qyzmetten túsken qarajat mýzeidiń materialdyq-tehnikalyq bazasyn nyǵaitýǵa, kúzet, bailanys, elektr energiiasy, inkassatsiia, poligrafiialyq shyǵyndaryn, transporttyq jáne qoryq-mýzei qyzmetkerleriniń jalaqysyn tóleýge jumsalady, – dedi Ǵani Iskakov.
Qoryq-mýzeiine keletin týristerdiń qataryn arttyra túsý úshin birqatar sharalar júzege asýda. Atap aitqanda, tarihi-mádeni esketkishterge «shtrih-kodtar» ornatyldy. Osy «shtrih-kod» arqyly smartfonnyń kómegimen týrister tarihi nysan týraly qajetti maǵlumatty qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde ala alatyn bolady.
Sondai-aq, «Áziret Sultan» memlekettik tarihi-mádeni qoryq mýzeii quramyna kiretin eskertkishterdiń 3D-týr virtýaldy jobasy da paidaǵa jarap tur. Iaǵni, álemniń kez-kelgen jerinen internet júiesi arqyly qoryq-mýzeiiniń jádigerleri jaily tolyqtai aqparat alyp, ishin aralap kórýge múmkindik týdy.
Al, «Qoja Ahmet Iasaýi qoryq-mýzeiinde jerlengen handar, sultandar, batyrlar jáne bilerdiń tizimi elektrondy formatta ázirlengen. Buǵan deiin atalǵan tizim jai ǵana taqtaishaǵa jazylyp kelgen. Qazirgi tańda qoryq-mýzeidiń jumys isteý kestesi, ótkiziletin is-sharalar týraly aqparat kelýshilerge ǵimarattyń qasbetinde ornalasqan «Led» ekran arqyly usynylyp otyrady.
Aita keteiik, zamanaýi tehnologiialardy paidalana otyryp, qonaqtarǵa kórsetiletin qyzmetter sapasyn jaqsartý jumystary Elbasymyzdyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhani jańǵyrý» maqalasy aiasynda iske asyrylýda.
OQO ákiminiń baspasóz qyzmeti
