Der kezinde qabyldanǵan tamasha sheshim
Qazaqtyń bir týar aqyny Maǵjan Jumabaev «er túriktiń besigi» dep jyrǵa qosqan Túrkistannyń oblys ortalyǵy bolýy tek túrkistandyqtar úshin ǵana emes, tutas qazaq halqy úshin jáne túrki álemine de asa mańyzdy oqıǵalardyń biri dep bilemin. Sebebi, osyǵan deıin rýhanı astanamyz retinde atalyp kelgen qalaǵa endi bildeı bir oblystyń júgi júktelip otyr. Bul, árıne, qalanyń ósip-órkendeýine oń áserin tıgizetin ıgilikti is. Sonyń arqasynda keshe kúlli túrki áleminiń altyn ordasy bolǵan Túrkistannyń qaıtadan túlep, túrlenetin, Táýelsizdik tuǵyrynyń bıikteı túsýine ózindik úles qosatyn kezeń týyp otyr. «Osyndaı basymdyqtardy eskerip, Elbasynyń Shymkentke respýblıkalyq mańyz berip, Túrkistandy oblys ortalyǵy retinde qaıta qurýyn tarıhı ári ádil sheshim dep esepteımin.
Bul mıllıonnan asa halqy bar qala óz betinshe jeke ómir súrsin, qalǵandary da birtindep jetilip keter degen syndy jaı ǵana jeńil maqsatpen jasalǵan jańalyq emes. Bul – odan áldeqaıda aýqymdy, úlken maqsatty kózdegen sheshim. Túrkistan ejelden Uly Jibek jolynyń boıynda jatqan qala, kıeli shahar. Degenmen, bul jańalyq tek osy oımen, syrtqy forma úshin jasaldy dep oılamaımyn. Ońtústiktegi kórshimiz Ózbekstanda asa aýqymdy jumystar bastalyp, iri-iri jobalar qolǵa alynyp jatyr. Kórshi memleketpen qatarlasyp, bizdiń shekara boıynda jatqan oblys ta odan ári qarqyndy túrde damýǵa tıis. Oǵan múmkindigi, áleýeti jetkilikti. Osy jaǵynan alǵanda, bul jańalyq bizdiń elimiz úshin, jańa ataýǵa ıe bolǵan oblys úshin tıimdi bolady dep oılaımyn. Sondyqtan Túrkistannyń oblys ortalyǵy bolǵanyna qýanyshtymyz, ári qaraı jan-jaqty damı beretinine senemiz.
Shymkenttiń de burynǵy bıigi alasarmaı, burynǵy baǵasy kemimeı, odan ári damı túsedi. Bul óńirdiń halqy eńbekqor, saýdaǵa beıim, básekelestikke qabiletti. Oblys ortalyǵy aýysty dep ókinip jatpaǵanyna senimdimin. Árıne, azdaǵan qıyndyqtar bolýy múmkin. Máselen, Maqtaaral aýdanynan Shymkentke deıingi qashyqtyq buryn 200 shaqyrym bolsa, endi jańa oblys ortalyǵy Túrkistanmen arada 400 shaqyrym jol jatyr. Odan bólek, bul oblystyń ózenderi oblys aýmaǵynda birkelki taralmaǵan. Túrkistan oblysy jeriniń ońtústiginen soltústik-batysyna qaraı Syrdarıa ózeni aǵyp ótedi. Syrdarıaǵa Arys (378 shaqyrymdaı), Keles (241 shaqyrymdaı), Qurkeles (98 shaqyrymdaı) ózenderi quıady. Halqy tyǵyz ornalasqan ońtústik-shyǵysynda Arys ózeniniń salalary: Badam, Saıramsý, Aqsý, Jabaǵyly, Mashat, Daýylbaba, Boraldaı ózenderiniń sharýashylyq mańyzy zor.
Qarataý jotasynan bastalatyn Bógen, Shaıan, Arystandy, Shylbyr, Baıyldyr, Kóksaraı ózenderi oblys ortalyǵyn sýmen qamtamasyz etedi.
Jazıar Maqsutqyzy, f.ǵ.k., dosent:
Óńirdiń áleýeti zor
Túrkistan qalasyna oblys ortalyǵy mártebesin berý jáne aımaqty Túrkistan oblysy dep ataý óte tamasha ári der kezinde qabyldanǵan sheshim dep sanaımyn. Elbasymyzdyń bul sheshimi kóregendilik dep esepteımin. «Budan bylaı bul óńir Túrkistan oblysy dep atalatyn bolady. Osy ákimshilik aýmaqtyń qurylymyna ózgeris engizý arqyly bul óńirdiń órkendeýine tyń serpin berýdi kózdegen tarıhı qujat bolyp sanalady», - dep Elbasy sheshim shyǵarǵanda tarıhty tereńinen tanyǵandar shyn qýandy dep oılaımyn.Osy oraıda Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev Ońtústik Qazaqstan elimizdegi ekonomıkalyq, kólik-logıstıkalyq, demografıalyq áleýeti zor aımaq ekenin, halqynyń sany mıllıonǵa jetken Shymkent shahary Qazaqstandaǵy eń iri megapolıstiń qataryna qosylǵanyn da ataǵanda qaımaǵy buzylmaǵan óńirdiń órkendeýine shyn tilektestik bildirdik.Túrkistan qalasynyń ǵasyrlar boıy Qazaq handyǵy men búkil túrki áleminiń rýhanı astanasy bolyp kelgeninen kózi qaraqty jandar habardar.
Shymkentke respýblıkalyq mańyzy bar qala mártebesin berý jáne Túrkistan oblysyn qurý tek Qazaqstannyń ǵana emes, sonymen birge Ortalyq Azıa óńiriniń ekonomıkalyq múddesi úshin jumys isteýge múmkindik beredi. Eger biz Shymkent pen jańadan qurylǵan Túrkistan oblysynyń áleýetin qarastyratyn bolsaq, neni baıqaımyz? Birinshiden, Shymkentte jáne oblysta óte iri ónerkásip jáne bilim berý nysandary shoǵyrlanǵan. 90-shy jyldary Tuńǵysh prezıdenttiń bastamasymen Túrkistanda Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń qurylǵanyn eske alsaq ta jetkilikti. Búginde bul ýnıversıtet Qazaqstannyń joǵary oqý oryndary reıtıńinde laıyqty orynǵa ıe bolyp otyr.
Kóptegen stýdentter, onyń ishinde sheteldikter de bilim alyp jatyr. Sonymen qatar búgingi Túrkistan oblysynyń aýmaǵy arqyly «Batys Eýropa – Batys Qytaı» jańa zamanaýı dálizi salyndy. Aqparat betterindegi keı derekterge súıensek, bıyl Túrkistan oblysynda jalpy uzyndyǵy 968 shaqyrym jol men 5 kópirdiń qurylys-jóndeý jumystaryn júrgizý josparlanǵan. Onyń ishinde 2018 jyldan 21 nysan onyń 435,6 shaqyrymy jol ótpeli bolsa, 2019 jyly jańadan bastalatyn 30 nysanǵa 532,4 shaqyrym jol men 5 kópirge tıisti qarjy qaralǵan eken. Túrkistan qalasy oblysy ortalyǵy mártebesin alǵannan bastap, aýdan qalalardy oblys ortalyǵyna jalǵaıtyn negizgi joldardyń jaǵdaıyna basa nazar aýdarylýda.
Buǵan qosa, gaz tartý máselesi de sheshilip, óńirde aýyl sharýashylyǵy, shaǵyn bıznes qarqyndy damı túsýde.
Marına Ábiljanqyzy, f.ǵ.k.
Demografıalyq ósimge yqpal etedi
Uly Jibek jolynyń boıynda ornalasqan kóne qalaǵa jańa ataý berilýi, Ońtústik Qazaqstan oblysy budan bylaı Túrkistan oblysy dep atalýy, ortalyǵy – Túrkistan qalasynyń bolýy oń sheshim ekendigine daý joq. Aqordada «Qazaqstan Respýblıkasynyń ákimshilik-aýmaqtyq qurylysynyń keıbir máseleleri týraly» Jarlyqqa qol qoıǵan Tuńǵysh Prezıdent Túrkistan oblysy týraly pikiri buryn da oń bolatyn.
Elbasynyń «Men qol qoıǵan «Qazaqstan Respýblıkasynyń ákimshilik-aýmaqtyq qurylysy týraly» Zańnyń 3-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes, Shymkent respýblıkalyq mańyzy bar qala mártebesine ıe boldy. Bul ákimshilik birlik elimizdiń on jetinshi aımaǵy atandy. Al qazaq handyǵy men túrki áleminiń júregine aınalǵan Túrkistan qalasy oblys ortalyǵy bolyp bekitildi», - dep sheshim qabyldaǵanda biraz el janashyrlary «jón» desti. Rásim kezinde ol Shymkenttiń Astana jáne Almaty sıaqty mıllıondaǵan turǵyny bar qalalardyń qataryna qosylǵanyn da basa aıtty. «Bul ákimshilik aýmaqtyń qurylymdyq ózgeristeri osy óńirdiń órkendeýine tyń serpin berýin kózdegen tarıhı qujat bolady. Ońtústik Qazaqstan – elimizdegi ekonomıkalyq, kólik, logıstıkalyq, demografıalyq áleýeti zor aımaq. Bıyl halqynyń sany mıllıonǵa jetken Shymkent Qazaqstannyń eń iri úsh megapolısiniń qataryna qosyldy, - dedi Elbasy.Osylaısha, qazaq handyǵynyń, basqa da sultandyqtar men handyqtardyń astanasy bolǵan kıeli ólkeniń mártebesi bıikteı tústi.
Elbasymyzdyń jańa oblysty «Túrkistan» dep ataý arqyly asa mańyzdy tarıhı sheshim qabyldaýy bolashaq úshin úlken qadam boldy. Óıtkeni «Túrkistan» uǵymy kúlli túrki dúnıesine ortaq rýhanı hám qasterli esim. Nursultan Ábishuly Nazarbaev buǵan deıin bul qalany halqymyzdyń rýhanı astanasy dep únemi aıtatyn Tipti sonaý 90-jyldardyń basynda Túrkistan shaharyn jeke mártebesi bar ortalyqqa aınalyrý jóninde de pikir órbigen-tin.
Bul oraıda tuńǵysh prezıdent uzaq oılanyp, ábden ıi qanyp, pisip-jetilgen sátti qalt jibermeı sheshim qabyldady. Óıtkeni kóneden kele jatqan arysy túrki dúnıesine, berisi qazaq handaryna astana bolǵan bul shahardyń keıingi urpaq úshin, qazirgi elimizdiń saıası ustanymyna aınalǵan jańǵyrýdyń is júzindegi kórinisi úshin asa mańyzy bar. Rasyn aıtqanda, bizdiń rýhanı qaınarymyz – Túrkistan. Eger bul meken qadirli-qasıetti bolmasa ultymyzdyń ulylary Esim han, Abylaı hannan bastap, bul jerdi ózderine máńgilik mekeni retinde tańdamas edi. Bul bir.
Ekinshiden, atalmysh sheshimniń ekonomıkalyq ta qajettiligi bar. Túrkistan ólkesi jyly raıly, adamdar ómir súrýge qolaıly. Sol sebepti, onda orta jáne shaǵyn bıznesti damytý arqyly eldiń ál-aýqatyn jaqsartýǵa bolady. Ári qaraı sabaqtaı aıtsam, ekonomıka jaqsarsa, halyqtyń demografıalyq ósimi artady, turmysy jaqsarady. Demek, bul qazaq qoǵamy úshin – ekonomıkalyq, saıası, rýhanı úshjaqty paıdasy bar sheshim.
Vladımır Shnaıder, f.ǵ.k., dosent:
Bul - ǵalamdyq tájirıbe
Negizi oblys ortalyǵyn kóshirýdiń ekonomıkalyq negizdemesi men qosa, rýhanıat turǵysynda da oń ózgeristerge bastaý bolatyny qısynǵa keledi. Túrkıa Respýblıkasynyń qaı prezıdentiniń aıaǵy qazaq jerine tıse de, Túrkistanǵa barmaı eline oralmaıdy. Bul ózimiz kórip júrgen jaǵdaı. Qoja Ahmet Iassaýı kesenesin dinniń dińgegi, ulystyń uıytqysy dep biledi. Qazaq-túrik ýnıversıtetiniń osy qalada irgesiniń qalanýy alystaǵy aǵaıyndardyń baýyrmaldyǵy dep baǵalaımyz. Demek, bundaı betburysqa Túrkıanyń da oń kózǵaras tanytýy ǵajap emes. Máselen, bıylǵy jyldyń basynda Túrkistan oblysynyń 40 pedagogy Túrkıa Respýblıkasynda tájirıbe almasyp qaıtypty. Halyqaralyq baǵdarlama Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń ótken jylǵy Joldaýyndaǵy ustaz mártebesin kóterý týraly tapsyrmasynan sáıkes júzege asypty.
«Túrkistan — eki dúnıe esigi ǵoı, Túrkistan— er túriktiń besigi ǵoı» ,-dep eski Iassy qalasyn jyr besikke salyp áldılegen Maǵjan Jumabaevtyń eki shýmaq óleńiniń ózi nege turady?! Qalaı aıtqanda da bul usynysty eldiń jelpine qabyldaǵany jaqsylyqtyń nyshany dep aıtýǵa bolady.
Biz órkendep, damyp kele jatqan elmiz. Sondyqtan bizge dál osyndaı óte mańyzdy sheshimder qajet. Óıtkeni elimizde dál búgingi zaman aǵymyna sáıkes iri megapolıs qalalar paıda boldy. Álemdik ekonomıka tarıhyna nazar salsaq, eldiń ál-aýqatyn kóteretin osy iri qalalar. Bul shaharlardyń basty ereksheligi – ákimshilik-qurylymdyq ortalyqtan tys bolýy tıis. Sebebi megapolıster ózin-ózi qamtamasyz etip qana qoımaı, respýblıka búdjetine donor bola alady. Bul ǵalamdyq tájirıbe.
Mysaly, ótken ǵasyrdyń 90-jyldary el kólemindegi barlyq qalalar, ıaǵnı ákimshilik ortalyqtary naryq jeline shaıqalyp, daǵdarysqa ushyraǵan tusta, Almaty bylq etken joq. Sebebi bul qalanyń donorlyq múmkindigi boldy, ıakı ózin-ózi asyraı aldy. Osyndaı megapolıster qataryna sońǵy jyldary Astana jáne Shymkent qalasy endi.
Osy oraıda, búgingi qabyldanǵan sheshimi arqyly Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev bolashaqta donorlyq múmkindikke ıe taǵy bir qurylymdy jasaı aldy. Odan keıin bul sheshimniń men úshin rýhanı mańyzy – jańa aımaqtyń Túrkistan oblysy dep atalýy jáne onyń ortalyǵy qazaqtyń kúlli ulylaryna máńgilik meken bolǵan Túrkistan qalasynyń tańdalýy.
Endigi bir másele – bolashaqta boı kóterýi tıis jańa qala naǵyz qazaqy standartyn saqtaǵan mazmun, ári ejelgi túrkilik mádenıettiń jańa zamandaǵy kelbetine saı jańǵyrtylsa degen nıet bar.
Ǵylymqal Mananı, magıstr:
Rýhanı astananyń áleýeti artyp keledi
Kúlli musylman halqy úshin kıeli sanalatyn Túrkistannyń tanymaldylyǵyna talas joq. Arǵy tarıhy Shaýǵar, keıinnen Iassy, al búgin Túrkistan degen atymen álemge tanylǵan kóne qalaǵa alys-jaqynnan at shaldyryp keletinder de az emes. Sebebi, Túrkistan - qazaq memleketin, qazaq handyǵyn qurýda úlken róli bar qala.
Túrkistannyń oblys ataýy retinde qaıta jańǵyryp jatqany, Elbasymyz Túrkistandy «búkil túrki halqynyń rýhanı astanasy» dep ataýy, Túrkistan qalasyna úlken abyroı jáne sonyń arqasynda búkil túrki tildes halyqtarmen baılanysymyz arta túspek. Osy turǵydan alǵanda, eger Túrkistandy oblys ortalyǵy bolýy, onyń kórkeıip-kóriktenýine de keń jol ashýy dep eseptegen jón. Bul – bir. Ekinshiden, qansha degenmen oblys ortalyǵy degen statýs berilýi, kóptegen memlekettik mekemelerdi ornalastyratyn jańa ǵımarattar boı kóterip, zamanaýı qurylystar da qarqyn alady degen sóz. Bul óz kezeginde bastalyp ta ketti. Al, jańadan salynyp jatqan úıler qalanyń kireberisindegi móltekaýdandardan boı kóterýde. Bári de búgingi arhıtektýralyq talap údesinen shyǵatyndaı ózara úndesip jatyr.
Orta Azıanyń kindiginde jatqan Túrkistandy tek oblys ortalyǵy ǵana emes, el astanasy etýge de laıyq kóretinder bar. Táýelsizdiktiń eleń-alańynda el astanasyn kóshirý týraly Elbasymyz N.Nazarbaev bastama kótergende qazaq eliniń Ordasy bolýǵa laıyq qalalardyń biri retinde Túrkistannyń da aty emis-emis estilip qalǵany jasyryn emes. Alaıda, qazaq eliniń Astanasy ortalyqtan bolýy kerek ekenin eskergen Elbasy aqyry Aqmola qalasyn tańdady. Onysy óte durys sheshim bolǵanyn búginde el aıtyp júr. Esil ózeniniń boıynan búkil el tamsanyp qaraıtyndaı qala salynady degenge kim sengen...
Túrkistannyń oblys ortalyǵyna laıyq tusy – onyń saýda-sattyq ortalyǵy retinde jaqsy jolǵa qoıylǵandyǵy. Ar jaǵyndaǵy Qyzylorda halqy negizinen osy Túrkistanǵa kelip saýda jasaıdy. Kúni-túni úzilissiz jumys isteıtin bazary bar. Iaǵnı, kelim-ketim kóp. Barys-kelis pen alys-beris bar jerde qala ózdiginen damı beretini belgili. Oǵan oblys ortalyǵy degen mártebeniń berilýi, onsyz da tirshiligi qyz-qyz qaınap jatqan rýhanı astananyń áleýeti artyp, az ýaqyttyń ishinde adam tanymastaı bolyp damyp ketýine zor yqpal bolyp otyr.
Túrkistan oblysynyń qurylýy ekonomıkalyq, áleýmettik, rýhanı máselelerde óńirge tyń serpin beretin boldy. Bul ózgeristiń barlyǵy shahardyń gúldenýine zor úles qosady. Yntymaǵy uıysqan aımaqtyń tatýlyǵyn ári qaraı sabaqtaı túsedi. Túrkistan ataýy qandaı mártebege de, madaqqa da laıyqty. Endi jergilikti halyq aldynda osyndaı mártebeli ataqqa saı bolý mindeti tur.
Ásel Birjan, fılologıa ǵylymdarynyń magıstri, «Turan-Astana» kolej dırektorynyń orynbasary7
