Kóbisi «Halyq jaýy» atanyp, atylǵandarǵa tiesili. Bul tizim jylyna 10-15 adamǵa tolyǵyp jatyr.
Mýzei qyzmetkerleriniń OQO IID-ine tikelei shyǵyp, derek surata alar quzireti bar. Sol arqyly talai adam tabylypty. Mýzei qory áli de tolyǵatyn túri bar. Óitkeni kezinde «halyq jaýynyń urpaqtary» degen sózden qorqyp, úreimen kún keshkender búginde ata-balalary týraly derekterdi suratýda eken.
Mýzei direktorynyń orynbasary Gúlmira Serikbaevanyń aitýynsha, Abaidyń uly Turaǵul Shymkentke kelip kóz jumǵan. Turaǵuldyń súiegi qazirgi Qorǵasyn zaýytynyń astynda qalǵan.
Sol Turaǵuldyń jalǵyzy Gúlbadannyń týǵan qyzy Aigúl Múshtarqyzy Shymkent qalasynda turady eken.
"Bul – bir paraǵy ashylǵanymen de myń paraǵy ashylmaǵan tarih qoi. Qazaqstan boiynsha 1937-38 jyldary 120 myń adam qýǵyn-súrginge ushyraǵan. 113 myńy esh kinási bolmasa da sottalǵan. Sonyń ishinde «25 myń adam atyldy» degen derek bar. Al «OQO boiynsha 2 500 adam atyldy» delingenimen, naqty emes. Oblystyq ishki ister departamentinen alynǵan málimet boiynsha 4001 adam atylǵan. Suraý salyp júrip, anyqtalǵan naqty málimet osy. Bul derek esh jerde aitylmaidy. Kóbinese «2500 adam atyldy» degen áý bastaǵy málimet aitylyp júr. Tarihymyzǵa qurmetpen qaraityndar muny da eskerse eken», – deidi ol.
Ult úshin janyn qiǵan bozdaqtarymyz týraly biler jurt az. Tarihshylar men mýzeidegiler bilmese qalyń buqara mán-jaiynan habarsyz. Saiasi qýǵyn-súrgin qurbandarynyń eleýsiz qalyp qoiatyny kóńilge qaiaý túsiredi. Mektep oqýlyqtarynda da qalqyp qana ótedi. Tereńdetip oqytpaidy. «Qazaq tarihynda oiyp oryn alatyn Alash ardaqtylaryna laiyq qurmet kórsetilse» degen qalaýymyz ǵana bar.
