Kóbisi «Halyq jaýy» atanyp, atylǵandarǵa tıesili. Bul tizim jylyna 10-15 adamǵa tolyǵyp jatyr.
Mýzeı qyzmetkerleriniń OQO İİD-ine tikeleı shyǵyp, derek surata alar quzireti bar. Sol arqyly talaı adam tabylypty. Mýzeı qory áli de tolyǵatyn túri bar. Óıtkeni kezinde «halyq jaýynyń urpaqtary» degen sózden qorqyp, úreımen kún keshkender búginde ata-balalary týraly derekterdi suratýda eken.
Mýzeı dırektorynyń orynbasary Gúlmıra Serikbaevanyń aıtýynsha, Abaıdyń uly Turaǵul Shymkentke kelip kóz jumǵan. Turaǵuldyń súıegi qazirgi Qorǵasyn zaýytynyń astynda qalǵan.
Sol Turaǵuldyń jalǵyzy Gúlbadannyń týǵan qyzy Aıgúl Múshtarqyzy Shymkent qalasynda turady eken.
"Bul – bir paraǵy ashylǵanymen de myń paraǵy ashylmaǵan tarıh qoı. Qazaqstan boıynsha 1937-38 jyldary 120 myń adam qýǵyn-súrginge ushyraǵan. 113 myńy esh kinási bolmasa da sottalǵan. Sonyń ishinde «25 myń adam atyldy» degen derek bar. Al «OQO boıynsha 2 500 adam atyldy» delingenimen, naqty emes. Oblystyq ishki ister departamentinen alynǵan málimet boıynsha 4001 adam atylǵan. Suraý salyp júrip, anyqtalǵan naqty málimet osy. Bul derek esh jerde aıtylmaıdy. Kóbinese «2500 adam atyldy» degen áý bastaǵy málimet aıtylyp júr. Tarıhymyzǵa qurmetpen qaraıtyndar muny da eskerse eken», – deıdi ol.
Ult úshin janyn qıǵan bozdaqtarymyz týraly biler jurt az. Tarıhshylar men mýzeıdegiler bilmese qalyń buqara mán-jaıynan habarsyz. Saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń eleýsiz qalyp qoıatyny kóńilge qaıaý túsiredi. Mektep oqýlyqtarynda da qalqyp qana ótedi. Tereńdetip oqytpaıdy. «Qazaq tarıhynda oıyp oryn alatyn Alash ardaqtylaryna laıyq qurmet kórsetilse» degen qalaýymyz ǵana bar.
