Túrkistandaǵy tý tuǵyrdyń bıiktigi 62,5 metrdi quraıdy. Baıraqtyń eni 12 metr bolsa, uzyndyǵy – 24 metr.
Merekelik is-sharada konserttik baǵdarlama usynylyp, otanshyldyqty dáripteıtin ánder shyrqaldy. İs-shara «Kók týdyń jelbiregeni» ánimen túıindelip, túrkistandyqtar bir-birin merekemen quttyqtady.
Byltyrdan bastap Respýblıka kúnine ulttyq mereke mártebesi qaıtaryldy. Bul – táýelsiz elimiz úshin mańyzdy sheshimderdiń biri. Respýblıka kúni – qazaq halqynyń memleket qurý jolyndaǵy tarıhı qadamynyń sımvoly.
Bul deklarasıa Qazaqstannyń bolashaq táýelsizdiginiń irgetasy boldy. Deklarasıa arqyly Qazaqstannyń jeke terıtorıasy, azamattyǵy, memlekettik búdjeti, halyqaralyq qatynastardaǵy derbestigi, saıası joly bekitildi.
Sondyqtan da Respýbıka kúnin eldiń eńsesin kóterip, otanshyldyqty dáripteıtin bastamalarmen atap ótý – mańyzdy. Memlekettik tý – eldiktiń belgisi. Azattyqtyń aıbary. Memlekettik rámizderdi qurmetteý – otanshyldyq.
Byltyrdan beri Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń bastamasymen elimizdiń barlyq óńirinde tý kóterý rásimi ótip keledi. Sonyń ishinde qasıetti Túrkistan tórinde de uıymdastyrylyp júr. Qazaq handyǵynyń astanasy bolǵan Túrkistanda Kók týdyń jelbireýi ári qurmettelýi – zańdylyq.
Bıyl da Túrkistan jurtshylyǵy mańyzdy merekeni joǵary deńgeıde atap ótip, memlekettik rámizder dáripteldi.