Қазақша Qazaqsha قازاقشا Русский
DALA INSIDE-qa ótý
Dala 360 Politica Vox Populi Dala Finance Shartarap Bile júrińiz! Referendým
Bilim Suhbat Zań men Tártip Aimaq Jumysshy jyly Aityldy – oryndaldy Bas taqyryp Saraptama Dál qazir Taza Qazaqstan AES: Referendým
DalaNews visual
Freedom Inside '26

Túrkistanda «Elim-ai» dastanyna 300 jyl tolýyna arnalǵan ǵylymi-praktikalyq konferentsiia ótti

Dalanews
Túrkistanda «Elim-ai» dastanyna 300 jyl tolýyna arnalǵan ǵylymi-praktikalyq konferentsiia ótti
Biyl Qojabergen Tolybaiulynyń dúniege kelgenine 360 jyl jáne «Aqtaban Shubyryndy, Alqakól – sulama» kezeńinen syr shertetin «Elim-ai» dastanyna 300 jyl tolady. Búgin «Farab» kitaphanasynyń kontserttik zalynda osy aitýly datalarǵa orai Túrkistan oblysy ákimdiginiń uiymdastyrýymen ǵylymi-praktikalyq konferentsiia ótti, – dep habarlaidy Dalanews.kz.

Jiyndy «Jeti jarǵy jáne Qojabergen jyraý» halyqaralyq qoǵamdyq qaiyrymdylyq qorynyń tóraǵasy, zań ǵylymdarynyń doktory, professor Beket Turǵaraev júrgizip otyrdy.

Basqosýda alǵashqy quttyqtaý sóz alǵan Túrkistan oblysy ákiminiń orynbasary Beisen Tájibaev konferentsiiaǵa arnaiy kelgen qonaqtarǵa alǵys bildirip, oblys ákiminiń sálemin jetkizdi.

– «Qarataýdyń basynan kósh keledi, Kóshken saiyn bir tailaq bos keledi» dep bastalatyn, sol zamannyń beinesin sýrettegen óleń joldary qazaq halqynyń qiyn kezeńderimen tuspa-tus kelgenin aiǵaqtaidy.

Qojarbergen jyraýdyń sol kezeńdegi buljymas ata zańnyń balamasyndai bolǵan «Jeti jarǵynyń» avtorlarynyń biri retindegi orny bólek.



Tártip pen teńdikti tý etken babanyń qairatkerligi ózinen keiingi birneshe býynnyń el basqarý isindegi baǵdaryna ainaldy.


Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Ulytaýdaǵy quryltaida «Bir kezderi umytylyp ketken ult perzentteriniń esimin qaita jańǵyrtýymyz kerek. El taǵdyryn aiqyndaǵan tarihi oqiǵalarǵa laiyqty baǵa bergen jón» degen bolatyn.

Búgingi basqosý sol kezeńdegi oqiǵalardyń qazirgi kezdegi zerttelýine, tarihi baǵasyn alýyna jáne osy baǵyttaǵy jumystardyń júzege asýyna muryndyq bolady dep senemin, – dedi Beisen Tájibaev.

Aqyn, QR Memlekettik syilyǵynyń laýreaty, Túrki halyqtary Jazýshylar Odaǵynyń tóraǵasy Esdáýlet
Ulyqbek, Qazaqstan Ulttyq ǵylym akademiiasynyń akademigi, Qazaqstan Aýyl sharýashylyǵy akademiiasynyń prezidenti, professor Esbolov Tilektes, L.N. Gýmilev atyndaǵy Eýraziia ulttyq ýniversitetiniń professory, filologiia ǵylymdarynyń doktory Negimov Serik, Ońtústik Qazaqstan ýniversitetiniń rektory, tarih ǵylymdarynyń doktory, professor Qojamjarova Dariia, «Ardagerler uiymy» respýblikalyq qoǵamdyq birlestigi ortalyǵy tóraǵasynyń birinshi orynbasary, t.ǵ.d., professor, akademik Ozǵanbaev Ómirzaq tarihi tulǵa jáne dastan týraly qundy baiandamalar jasady. Qazaq Ulttyq agrarlyq ýniversitetiniń «Rýhani jańǵyrý» gýmanitarlyq zertteý ortalyǵynyń jetekshisi, t.ǵ.d, professor Ábjanov Hangeldi, Qostanai memlekettik pedagogikalyq ýniversitetiniń professory, t.ǵ.d. Amanjol Kúzembaiuly, filologiia ǵylymdarynyń doktory, professor, Halyqaralyq «Alash» syilyǵynyń laýreaty Qulbek Ergóbek, Shymkent pedagogikalyq ýniversitetiniń rektory, tarih ǵylymdarynyń kandidaty, professor Súgirbaeva Gúljan, filologiia ǵylymdarynyń doktory, dotsent, «Áleýmettik-gýmanitarlyq ǵylymdar» ǴZI direktory Boranbaev Sandybai, aty ańyzǵa ainalǵan óner qairatkeri, KSRO Halyq ártisi, Qazaqstannyń Eńbek Eri Asanáli Áshimov, memleket jáne qoǵam qairatkeri Amalbek Tshanov jáne ózge de tulǵalar sóz sóiledi.

Konferentsiia barysynda búgingi taqyryp tóńiregindegi tereń izdenister men tyń málimetterden turatyn baiandamalar jasalyp, jaryssóz uiymdastyryldy. Sondai-aq usynys-pikirler aityldy.



Babalar esimin jańǵyrtý, uly tulǵalardy urpaq sanasyna sińirý maqsatyndaǵy sharada shara qonaqtary tereńinen oi qozǵap, kórermen qaýym tyń málimetterge qanyq boldy.


Spikerler Túrkistannyń rýhani ortalyqqa ainalǵanyna da toqtaldy. Osy aitýly shara aiasynda «Jeti jarǵy jáne Qojabergen jyraý» halyqaralyq qoǵamdyq qaiyrymdylyq qory respýblikalyq «Elim-ai» jyry jáne Qojabergen batyr – Qazaq eliniń namys pen erlik ainasy» atty jyr músháirasyn uiymdastyrǵan bolatyn.

Qazylar alqasynyń sheshimimen Iranbek Orazbaev (Iran-Ǵaiyp) bas júlde iegeri (1 000 000 teńge) atandy. Kókbóri Múbárak I oryndy enshilese (500 000 myń teńge), Úmitbek Baǵdat II oryndy (300 000 myń teńge), Nurbek Keńesbai men Álibek Azamat III oryndy (200 000 myń teńge) ielendi. Al Dáýren Tileýhan yntalandyrý syilyǵymen (150 000 myń teńge) marapattaldy.
Shymkent túrkistan Túrki halyqtary Aqtaban shubyryndy Ulytaý Ońtústik Qazaqstan Qasym-Jomart Toqaev Beket Turǵaraev beisen tájibaev L.N. Gýmilev atyndaǵy Eýraziia ulttyq ýniversiteti Qojabergen Tolybaiuly Alqakól – sulama Elim-ai dastany Iranbek Orazbae Negimov Serik Esbolov Tilektes Qojamjarova Dariia «Ardagerler uiymy» respýblikalyq qoǵamdyq birlestigi Qulbek Ergóbek Madina Sádýaqasova

Oqi otyryńyz