Jıyndy «Jeti jarǵy jáne Qojabergen jyraý» halyqaralyq qoǵamdyq qaıyrymdylyq qorynyń tóraǵasy, zań ǵylymdarynyń doktory, profesor Beket Turǵaraev júrgizip otyrdy.
Basqosýda alǵashqy quttyqtaý sóz alǵan Túrkistan oblysy ákiminiń orynbasary Beısen Tájibaev konferensıaǵa arnaıy kelgen qonaqtarǵa alǵys bildirip, oblys ákiminiń sálemin jetkizdi.
– «Qarataýdyń basynan kósh keledi, Kóshken saıyn bir taılaq bos keledi» dep bastalatyn, sol zamannyń beınesin sýrettegen óleń joldary qazaq halqynyń qıyn kezeńderimen tuspa-tus kelgenin aıǵaqtaıdy.
Qojarbergen jyraýdyń sol kezeńdegi buljymas ata zańnyń balamasyndaı bolǵan «Jeti jarǵynyń» avtorlarynyń biri retindegi orny bólek.
Tártip pen teńdikti tý etken babanyń qaıratkerligi ózinen keıingi birneshe býynnyń el basqarý isindegi baǵdaryna aınaldy.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Ulytaýdaǵy quryltaıda «Bir kezderi umytylyp ketken ult perzentteriniń esimin qaıta jańǵyrtýymyz kerek. El taǵdyryn aıqyndaǵan tarıhı oqıǵalarǵa laıyqty baǵa bergen jón» degen bolatyn.
Búgingi basqosý sol kezeńdegi oqıǵalardyń qazirgi kezdegi zerttelýine, tarıhı baǵasyn alýyna jáne osy baǵyttaǵy jumystardyń júzege asýyna muryndyq bolady dep senemin, – dedi Beısen Tájibaev.
Aqyn, QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, Túrki halyqtary Jazýshylar Odaǵynyń tóraǵasy Esdáýlet
Ulyqbek, Qazaqstan Ulttyq ǵylym akademıasynyń akademıgi, Qazaqstan Aýyl sharýashylyǵy akademıasynyń prezıdenti, profesor Esbolov Tilektes, L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa ulttyq ýnıversıtetiniń profesory, fılologıa ǵylymdarynyń doktory Negımov Serik, Ońtústik Qazaqstan ýnıversıtetiniń rektory, tarıh ǵylymdarynyń doktory, profesor Qojamjarova Darıa, «Ardagerler uıymy» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestigi ortalyǵy tóraǵasynyń birinshi orynbasary, t.ǵ.d., profesor, akademık Ozǵanbaev Ómirzaq tarıhı tulǵa jáne dastan týraly qundy baıandamalar jasady. Qazaq Ulttyq agrarlyq ýnıversıtetiniń «Rýhanı jańǵyrý» gýmanıtarlyq zertteý ortalyǵynyń jetekshisi, t.ǵ.d, profesor Ábjanov Hangeldi, Qostanaı memlekettik pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń profesory, t.ǵ.d. Amanjol Kúzembaıuly, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor, Halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń laýreaty Qulbek Ergóbek, Shymkent pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń rektory, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, profesor Súgirbaeva Gúljan, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, dosent, «Áleýmettik-gýmanıtarlyq ǵylymdar» ǴZI dırektory Boranbaev Sandybaı, aty ańyzǵa aınalǵan óner qaıratkeri, KSRO Halyq ártisi, Qazaqstannyń Eńbek Eri Asanáli Áshimov, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Amalbek Tshanov jáne ózge de tulǵalar sóz sóıledi.
Konferensıa barysynda búgingi taqyryp tóńiregindegi tereń izdenister men tyń málimetterden turatyn baıandamalar jasalyp, jaryssóz uıymdastyryldy. Sondaı-aq usynys-pikirler aıtyldy.
Babalar esimin jańǵyrtý, uly tulǵalardy urpaq sanasyna sińirý maqsatyndaǵy sharada shara qonaqtary tereńinen oı qozǵap, kórermen qaýym tyń málimetterge qanyq boldy.
Spıkerler Túrkistannyń rýhanı ortalyqqa aınalǵanyna da toqtaldy. Osy aıtýly shara aıasynda «Jeti jarǵy jáne Qojabergen jyraý» halyqaralyq qoǵamdyq qaıyrymdylyq qory respýblıkalyq «Elim-aı» jyry jáne Qojabergen batyr – Qazaq eliniń namys pen erlik aınasy» atty jyr músháırasyn uıymdastyrǵan bolatyn.
Qazylar alqasynyń sheshimimen Iranbek Orazbaev (Iran-Ǵaıyp) bas júlde ıegeri (1 000 000 teńge) atandy. Kókbóri Múbárak İ oryndy enshilese (500 000 myń teńge), Úmitbek Baǵdat İİ oryndy (300 000 myń teńge), Nurbek Keńesbaı men Álibek Azamat İİİ oryndy (200 000 myń teńge) ıelendi. Al Dáýren Tileýhan yntalandyrý syılyǵymen (150 000 myń teńge) marapattaldy.
