Aımaq basshysy sýretshilerdiń apta boıy salǵan sýretterin tamashalap, óner ıelerine shyǵarmashylyq tabys tiledi.
– Bul sharaǵa álemniń ár túkpirinen kelgen ataqty sýretshilerdiń týyndylary Túrkistan oblysynyń kórkemsýret qoryn tolyqtyrýǵa óz septigin tıgizeri sózsiz. Halyqaralyq deńgeıdegi belgili qylqalam sheberleriniń osy aptalyqtaǵy shyǵyrmashylyq izdenisinen qundy óner týyndysy tabylady dep senem. Atalǵan sharany uıymdastyrýdyń negizgi basty maqsaty – Túrkistan óńiriniń ózindik tabıǵı geografıalyq erekshelikterin jáne kóztartarlyq oryndaryn beıneleıtin halyqaralyq deńgeıdegi óner shyǵarmalaryn jasap, olardy álemdik deńgeıde tanytý, sol arqyly týrızmdi damytýǵa úles qosý, – dedi Janseıit Qanseıituly.
Halyqaralyq sýretshiler pleneri 2018 jyldyń 22-27 shilde aralyǵynda oblys ákimdiginiń bastamasymen, oblystyq mádenıet jáne tilderdi damytý basqarmasynyń, Tólebı aýdany ákimdiginiń uıymdastyrýymen ótkizildi. Sımpozıýmǵa Túrkıa, Qyrǵyzstan, Reseı, Ózbekstan, Ázerbaıjan elderinen jáne respýblıkamyzdyń Astana, Almaty, Oral, Aqtóbe, Atyraý, Pavlodar, Qaraǵandy, Taraz qalalarynan, sondaı-aq, Túrkistan oblysynyń arnaıy bilimi bar kásibı 24 sýretshi qatysty.
Olar bir jeti ishinde Túrkistan, Tólebı, Sozaq, Báıdibek, Otyrar, Ordabasy, Maqtaral, Jetisaı, Saryaǵash, Shardara aýdandaryndaǵy birqatar tarıhı – mádenı oryndarda bolyp, sondaǵy kórinisterdi qaǵaz betine túsirdi.
Sharanyń maqsaty – elimizdiń salt-dástúrin, ádep-ǵurpyn, ǵasyrlardan syr shertken qasıetti mádenı sáýlettik eskertkishterdi, tarıhı oryndar men ulttyq ónerimizdi, tamasha tabıǵatymyzdy nasıhattaý. Sondaı-aq, túrki tildes elderdiń eńbek sińirgen óner qaıratkerleri, talantty qylqalam sheberleri, keskindeme salasy boıynsha ózara tájirıbe jáne pikir almasýdy júzege asyrý. Negizi bir, tilegi ortaq, túrki jurtynyń halyqtar arasyndaǵy dostyq baılanystaryn nyǵaıta otyryp, týrızmdi damytýǵa úles qosý.
Aıta keteıik, jıynnyń sońy Nurlan Ónerbaev, Gúlnar Sıqymbaeva syndy estrada juldyzdarynyń qatysýymen ótken konserttik baǵdarlamaǵa ulasty.
Eske salsaq, Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda oblysta dástúrli túrde ótetin oblystyq, respýblıkalyq jáne halyqaralyq is-sharalar jospary bekitilgen. Óńirlerdiń áleýmettik jaǵdaıy men tabıǵat ereksheligin eskere otyryp, is – sharalar ár aýdanda ótkizilýde. Máselen, qasıetti Qazyǵurt taýynyń bókterinde «Naýryz Qazyǵurttan bastalady» is-sharasynan bastalyp, oblysymyzdyń sımvoly, «Qyzyl kitapqa» engen, aıyryqsha qorǵaýdy qajet etetin qyzǵaldaqty nasıhattaýǵa arnalǵan jıyn Túlkibas aýdanyndaǵy Shubaıqyzylda jalǵasyn tapty. Sondaı-aq, Ordabasy taýynda «Ordabasyǵa oralý: Bereke basy – birlik», dástúrdi dáripteý maqsatynda Báıdibek aýdanynda «Qymyzmuryndyq» qymyz festıvali uıymdastyryldy. Mine, búgin osynaý ıgi bastama Tólebı aýdanynda «Halyqaralyq sýretshiler pleneri» is-sharasymen jalǵastyryp otyr.
Túrkistan oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti
