Qabyldaýlarda kóterilgen máseleler jáne elektrondy baza arqyly tirkelgen aryzdardyń 44,3%-y áleýmettik kómekke muqtajdyq boıynsha, 19,3%-y turǵyn-úı komýnaldyq máseleler, 8,7%-y baspana jáne jer ýchaskesin alý, 8%-y eńbek quqyǵyn qorǵaý onyń ishinde jumysqa ornalasý, zańsyz jumystan shyǵarý jáne eńbekaqy óndirýge qatysty.
Qalǵan baǵyttar boıynsha da túrli talap-tilekter nazarǵa alynǵan. Atap aıtqanda densaýlyq saqtaý jáne bilim berý, kásipkerlikti qoldaý, nesıelendirý jáne sýbsıdıa alý, halyqty qujattandyrý, agroónerkásiptik keshen, jaıylym jer, sot jáne quqyq qorǵaý júıesi, sondaı-aq taǵy da basqa shaǵymdar qaraldy.
Túrkistan oblystyq partıa fılıalynyń Atqarýshy hatshysy Beısen Tájibaevtyń aıtýynsha, jyl basynan beri jalpy 1871 qoǵamdyq qabyldaý ótkizilip, 6665 azamattyń máselesi qaralǵan.
Onyń ishinde QR Parlamenti Májilisiniń depýtattary turǵyndarǵa 20 jeke qoǵamdyq qabyldaý ótkizip, 198 azamattyń usynys-tilegin tyńdady. Máslıhattaǵy partıa fraksıasy depýtattary da 778 qabyldaý júrgizgen. Olar 2300-den asa turǵynmen kezdesip, ótinishterdiń oń sheshilýine atsalysqan.
Munan bólek ákimder, ákim orynbasarlary, jergilikti memlekettik organdar, departament jáne basqarma basshylary, partıanyń atqarýshy hatshylary, zańgerler jáne advokattar, medıator qyzmetkerleri óńir halqynyń máselesin zań aıasynda qarady.
40-tan astam qoǵamdyq qabyldaý partıalyq jobalar men respýblıkalyq aksıalar aıasynda ótti. Onda 172 azamat óz usynystary men jobalaryna qoldaý surady.
Bıyl 15 naýryzdan bastap partıanyń Túrkistan oblystyq fılıalynyń mobıldi qoǵamdyq qabyldaýy óz jumysyn bastady. Búginge deıin mobıldi top aımaqtyń 11 aýdan jáne qalasyn aralap, 51 shalǵaı eldi mekende qoǵamdyq qabyldaýlar ótkizdi.
Dese de kezdesýlerge sol mańaıdaǵy aýyl turǵyndary da qamtylyp, jalpy 181 eldi mekennen 1900-den astam azamat keldi. Hattama negizinde 765 aryz-shaǵym tirkelip, onyń 41 paıyzy ıaǵnı 315-i oń sheshimin tapty. Al 450 ótinishke zań aıasynda túsindirimeler berildi.
Qabyldaýǵa kelgen turǵyndardyń basym bóligi jaıylym jer, ınternet sapasynyń tómendigi, mádenıet jáne sport nysandaryn salýǵa qatysty bolyp, áleýmettik máseleler de tys qalmady.
Mobıldi qoǵamdyq qabyldaýdyń ereksheligi – aýmaqtyq deńgeıde sheshimin tappaǵan talap-tilekterdi oblystyq nemese respýblıkalyq deńgeıde talqyǵa salyp, ózekti máseleler oshaǵyn anyqtaý. Óıtkeni joba aýyl halqynyń problemasyn sheshýge yqpal etip, memlekettik mekeme ókilderi men turǵyndar arasyndaǵy dıalogty ornatýǵa baǵyttalǵan. Jyl sońyna deıin jalǵasatyn joba aıasynda óńirdiń barlyq aýdan, qalasyn qamtý josparlanyp otyr.
