Qabyldaýlarda kóterilgen máseleler jáne elektrondy baza arqyly tirkelgen aryzdardyń 44,3%-y áleýmettik kómekke muqtajdyq boiynsha, 19,3%-y turǵyn-úi kommýnaldyq máseleler, 8,7%-y baspana jáne jer ýchaskesin alý, 8%-y eńbek quqyǵyn qorǵaý onyń ishinde jumysqa ornalasý, zańsyz jumystan shyǵarý jáne eńbekaqy óndirýge qatysty.
Qalǵan baǵyttar boiynsha da túrli talap-tilekter nazarǵa alynǵan. Atap aitqanda densaýlyq saqtaý jáne bilim berý, kásipkerlikti qoldaý, nesielendirý jáne sýbsidiia alý, halyqty qujattandyrý, agroónerkásiptik keshen, jaiylym jer, sot jáne quqyq qorǵaý júiesi, sondai-aq taǵy da basqa shaǵymdar qaraldy.
Túrkistan oblystyq partiia filialynyń Atqarýshy hatshysy Beisen Tájibaevtyń aitýynsha, jyl basynan beri jalpy 1871 qoǵamdyq qabyldaý ótkizilip, 6665 azamattyń máselesi qaralǵan.
Onyń ishinde QR Parlamenti Májilisiniń depýtattary turǵyndarǵa 20 jeke qoǵamdyq qabyldaý ótkizip, 198 azamattyń usynys-tilegin tyńdady. Máslihattaǵy partiia fraktsiiasy depýtattary da 778 qabyldaý júrgizgen. Olar 2300-den asa turǵynmen kezdesip, ótinishterdiń oń sheshilýine atsalysqan.
Munan bólek ákimder, ákim orynbasarlary, jergilikti memlekettik organdar, departament jáne basqarma basshylary, partiianyń atqarýshy hatshylary, zańgerler jáne advokattar, mediator qyzmetkerleri óńir halqynyń máselesin zań aiasynda qarady.
40-tan astam qoǵamdyq qabyldaý partiialyq jobalar men respýblikalyq aktsiialar aiasynda ótti. Onda 172 azamat óz usynystary men jobalaryna qoldaý surady.
Biyl 15 naýryzdan bastap partiianyń Túrkistan oblystyq filialynyń mobildi qoǵamdyq qabyldaýy óz jumysyn bastady. Búginge deiin mobildi top aimaqtyń 11 aýdan jáne qalasyn aralap, 51 shalǵai eldi mekende qoǵamdyq qabyldaýlar ótkizdi.
Dese de kezdesýlerge sol mańaidaǵy aýyl turǵyndary da qamtylyp, jalpy 181 eldi mekennen 1900-den astam azamat keldi. Hattama negizinde 765 aryz-shaǵym tirkelip, onyń 41 paiyzy iaǵni 315-i oń sheshimin tapty. Al 450 ótinishke zań aiasynda túsindirimeler berildi.
Mobildi qoǵamdyq qabyldaýdyń ereksheligi – aýmaqtyq deńgeide sheshimin tappaǵan talap-tilekterdi oblystyq nemese respýblikalyq deńgeide talqyǵa salyp, ózekti máseleler oshaǵyn anyqtaý. Óitkeni joba aýyl halqynyń problemasyn sheshýge yqpal etip, memlekettik mekeme ókilderi men turǵyndar arasyndaǵy dialogty ornatýǵa baǵyttalǵan. Jyl sońyna deiin jalǵasatyn joba aiasynda óńirdiń barlyq aýdan, qalasyn qamtý josparlanyp otyr.
