Dalanews.kz caýaldasqan sarapshylardyń sózinshe Orta Azıa aımaqty ornalasý shekarasymen ǵana shekteıtin, jalqy ataý. Al Túrkistan ataýynyń tarıhı-mádenı máni bar.
Orta Azıany Túrkistan dep oryndy ma? Oryndy bolsa, jýyr arada oryndala qoıa ma? Aımaqtyń Túrkistan atalýyn teriskeıdegi kórshimiz qalaı qabyldaıdy?
Saıasattanýshy Marat Shıbutov Orta Azıa týraly aıtqanda túrli jaǵrafıalyq jáne saıası termınderden arylyp, túrki dúnıesin tikeleı Túrkistanmen baılanystyrý tıis dep esepteıdi.
«Orta Azıa atty syrt kúshter teligen ataýdan arylyp, Túrkistan toponımin qaıta «tiriltýimiz» kerek. Túrkistan demek, «Túrkiler eli». Túrkistan kúlli túrki áleminiń rýhanı astanasy ǵana emes, ol sonymen qatar saıası ıntegrasıaǵa bastamashy bolatyn áleýetke ıe», – deıdi Shıbutov.
Ózbek saıasattanýshysy Bahtıar Erǵashev ta osy ustanymda.
«Orta Azıa ataýyn marqum Islam Kárimov unata bermeıtin. Árkez «Túrkistan – bizdiń ortaq úı» dep otyratyn-dy. Kitabynda da osy ıdeıany qoldap «Túrkistan – asa qasterli ataý» degendi qaıtalaýmen boldy.
Orta Azıa Túrkistan dep atalar bolsa, bul óz kezeginde aımaqtaǵy elderdiń bir odaqqa birigýin jedeldeter edi. Bizdiń dástúrimiz de, daǵdymyz da, tarıhymyz da, taǵdyrymyz da ortaq. Túrkistan dep atalar bolsaq, bul birigýge bastaıtyn baýyrlastyqtyń basty qadamy bolar edi», – deıdi ol.
Shıbutovtyń pikirinshe Túrkistan jaı ǵana qala ataýy emes, tutas aımaq ataýy.
«Túrkiler eli» týraly alǵashqy málimetter VII ǵasyrdaǵy tarıhı jazbalarda kórinis bergen. Ulan-ǵaıyr atyrapty sharlap shyqqan arab jáne parsy saıasathatshylary aımaqty «Túrkiler eli» dep ataǵan. Túrkilerdiń sany kóbeıgen saıyn Túrkistannyń aýmaǵy da keńeıe tústi. Tutastaı alǵanda qazirgi Túrkistan (Orta Azıa) qonys tepken jer bir kezgi Túrki qaǵanatynyń aýmaǵy», – deıdi ol.
Alaıda Bahtıar Erǵashevtyń aıtýynsha Orta Azıanyń ataýyn aýystyryp, Túrkistan atty tarıhı túsinikti «tiriltý» teriskeıdegi kórshimizge unamaýy múmkin.
«Túrki elderiniń Túrkistan týynyń astyna birigip, aımaqtaǵy iri oıynshyǵa aınalýyn Reseı áste quptamaıdy. Bul másele aımaqtyq deńgeıde kóteriler bolsa, Máskeý «orys álemin» jeleý etip, tyrnaq astynan kir izdeýge kóshýi ábden múmkin».
Al Marat Shıbutovtyń pikirinshe, sońǵy kezde AQSH bıligi «Úlken Orta Azıa» ataýyn qoldanysqa engizýge tyrysyp baǵýda.
«Úlken Orta Azıaǵa» Aýǵanstandy da qosyp qoıǵan. Munyń saıası astary aıqyn. AQSH bizdiń elderdiń Aýǵanstannyń «demeýshisi» bolǵanyn qalaıdy. Aýǵanstandy ekonomıkalyq tyǵyryqtan shyǵarýǵa bizdiń elderdi de jaýapty etkisi keledi», – deıdi ol.
Zertteýshi, etnograf Tynymbaı Daırabaı aqyn Maǵjan Jumabaevtyń «Túrkistan» atty tolǵaýynan mysal keltirgen eken.
«Túrkistan – eki dúnıe esigi ǵoı, Túrkistan er túriktiń besigi ǵoı...» deıdi Maǵjan. Demek, Túrkistan – túrki halyqtarynyń, odan da keńirek aıtsaq, Shyǵys halyqtarynyń aq ordasy, astanasy bolǵanyn ańǵaramyz.
Tarıhı qujattar Túrkistandaǵy Qoja Ahmet Iasaýı kesenesiniń sol tusta-aq álemge belgili bolǵanyn rastaıdy.
Túrkistan aty shyǵys jazbalarynda Vİİİ-İH ǵasyrlarda atala bastaǵan. Arab zertteýshisi Ibn Hordadbek Túrkistandy «Túrkiler eli» dep jazsa, geograf ál-Ákýba bir eńbegine: «Túrkistan» dep at qoıǵan», – deıdi ol.
Daırabaıdyń pikirinshe Túrkistan ataýynyń búkil túrki jurtyna máshhúr bolýy – sopylyq ilimniń iri ókili Qoja Ahmet Iasaýı iliminiń etek jaıýymen jáne Aqsaq Temirdiń jarlyǵymen salynǵan búginde kúlli túrki jurtyna áıgili Qoja Ahmet kesenesimen baılanysty.
«Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi týraly ǵalymdar, zertteýshiler HVİİ-HVİİİ ǵasyrdan beri jazyp keledi. Osy bir ǵajaıyp eskertkish-keshen jaıly qanatty sózder de keń taraǵan. «Mádınada – Muhammed, Túrkistanda – Qoja Ahmet» dep, Túrkistandy erekshe qala sanaıtyndar da az emes. Munyń ózi túrki ǵana emes, shyǵys halyqtary arasynda da Túrkistannyń qadiri men qasıetin aıǵaqtasa kerek», – deıdi zertteýshi.
Al, siz qalaı oılaısyz, oqyrman? Orta Azıany Túrkistan dep oryndy ma? Oryndy bolsa, jýyr arada oryndala qoıa ma? Aımaqtyń Túrkistan atalýyn teriskeıdegi kórshimiz qalaı qabyldaıdy?..
Rollan MUQAMETQALIEV
