– Túrkistan – bárimizdiń maqtanyshymyz, eki dúnıe esigi, er túriktiń besigi atanǵan búkil álemge tanymal qasıetti jer. Osy kıeli shahardyń tól tarıhymyzda aıryqsha orny bar. Túrkistan tórindegi Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi – rýhanıatymyzdyń myzǵymas dińgegi. Sondyqtan Túrkistanǵa, jalpy, osy oblysqa erekshe mán berýimiz kerek. Bul, eń aldymen, Úkimetimizdiń basty mindeti, – dedi Prezıdent.
Memleket basshysy qazaq jylnamasyna altyn árippen jazylǵan kóptegen tulǵalarymyzdyń osynda jerlengenine toqtalyp, byltyr qalaǵa Túrki áleminiń rýhanı astanasy degen mártebe berilgenin aıtty. Prezıdenttiń pikirinshe, bul oqıǵa Túrkistandy tutas túrki jurty erekshe qadirleıdi degendi bildiredi.
– Biz kıeli shahardy rýhanı jáne tarıhı elordamyz desek, durys paıym bolatynyna kúmánim joq. Sondyqtan Úkimet taıaý arada Túrkistan qalasyna osyndaı mártebe berý máselesine qatysty laıyqty sheshim qabyldaıdy dep oılaımyn. Qasterli shahar kóne zamannan beri ulttyń uıasy, qazaqtyń qara shańyraǵy bolyp keledi. Túrkistan osy mártebeli mindetin qazir de abyroımen atqaryp otyr. Sol sebepti, men ata jolyn ustanyp, Ulttyq quryltaıdyń kelesi otyrysyn Túrkistanda ótkizýdi usyndym. Onda el bolashaǵyna qatysty ózekti máselelerdi talqylaımyz, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Memleket basshysy keıingi jyldary bolǵan oń ózgeristerdi atap ótti. Prezıdenttiń deregine sáıkes, Túrkistanǵa tartylǵan ınvestısıa kólemi 8 ese artqan. 77 myń adamǵa arnalǵan kóp qabatty úıler salynǵan. Sonymen qatar shahar jasyl-jelekke oranyp, ekologıalyq ahýaly jaqsarǵan. Turǵyndardy aýyzsýmen jáne tabıǵı gazben qamtamasyz etý máselesi sheshildi dep aıtýǵa bolady. 2019 jyldan beri oblysqa 2 mıllıonǵa jýyq týrıs kelgen. Keıingi úsh jylda aımaqtaǵy ónerkásip jáne aýyl sharýashylyǵy salasy 1,5 ese ósken. Oblysta 64 myńǵa jýyq turaqty jumys orny ashylǵan.
Memleket basshysy elimizde «Eńbek» baǵdarlamasy júzege asyrylyp jatqanyn aıtyp, onyń halyq sany kóp ońtústiktiń turǵyndaryn jumys kúshi az óńirlerge qonystandyrýǵa arnalǵan joba ekenin túsindirdi.
– Birqatar azamatymyz soltústikke kóship, tirshiligin jasap júr. Bıyl «Serpin» baǵdarlamasy boıynsha jastarǵa arnap 3700-ge jýyq grant bólindi. Onyń 800-den astamyn túrkistandyqtar ıelendi. El irgesin bútindep, tuǵyryn nyǵaıtý jolyndaǵy osy mańyzdy jumysqa sizder zor úles qosyp kelesizder. Degenmen jastardyń eńbekke qulshynysyn arttyrýymyz kerek. Biz quryp jatqan jańa qoǵamda eńbek adamy eń birinshi orynda turýy kerek degen uǵymdy jastarymyzǵa túsindirý qajet. Sebebi otanshyldyq degenimiz, eń aldymen, iskerlik, eńbekqorlyq. Qur sózden eshteńe shyqpaıdy. Azamattarymyz aldymen otbasyna, balalaryna qamqor bolýy kerek. Olarǵa eńbegimen, alǵyrlyǵymen nápaqasyn taýyp berýi qajet, – dedi Qazaqstan Prezıdenti.
Qasym-Jomart Toqaev túrkistandyqtarmen kezdesýde halyqaralyq ahýalǵa qatysty elimizdiń ustanymy týraly aıtty.
– Biz memlekettigimizdi saqtap, ósip-órkendeýimiz úshin el birligi aýadaı qajet. Al birlik – beıbitshiliktiń, tynyshtyq pen turaqtylyqtyń kepili. Osy oraıda, qazirgi halyqaralyq ahýal jóninde aıta ketkim keledi. Ózderińiz bilesizder, álemdegi jaǵdaı ábden shıelenisip ketti. Osyndaı kúrdeli jaǵdaıda Qazaqstan halyqaralyq uıymdarda, eń aldymen, Birikken Ulttar Uıymynda daýys berý kezinde beıtarap ustanymyn saqtap otyr. Bul bizdiń ulttyq múddemizge saı keledi. Jerimizdiń bútindigi jáne elimizdiń amandyǵy – biz úshin bárinen mańyzdy. Sondyqtan parasattylyq pen sabyrlyq tanytyp, arandatýshylardyń jeteginde ketpeýimiz kerek.
Halqymyzdyń eń basty kúshi – birlik, parasattylyq jáne tózimdilik. Osy qundylyqtardan aıyrylyp qalsaq, elimizge úlken qaýip tónedi. Memleketterdiń terıtorıalyq tutastyǵy mindetti túrde saqtalýy kerek. Bul – negizgi qaǵıdat. Men muny halyqaralyq arenada únemi ashyq jáne anyq aıtyp júrmin. Jaqynda Birikken Ulttar Uıymyna baryp, eń bıik minberden bul týraly taǵy da málimdedim. Bunyń bári beker emes. Aınalamyzda aýqymdy soǵys bolyp jatyr. Biz osyny eskere otyryp, eń aldymen, elimizdiń qaýipsizdigin oılaýymyz kerek. Shekaramyz bútin bolsa, syrttan shabýyl jasalmasa, tórt qubylamyz túgel bolady. Bul – memleketimiz úshin, men úshin asa mańyzdy mindet ári basty maqsat, – dedi Memleket basshysy.
Prezıdent kórshi elden kelip jatqandar týraly kópshiliktiń kókeıinde júrgen máselege de arnaıy toqtaldy.
– Qazaqta «Kórshimen tatýdyń kóńili toq» degen sóz bar. Eń bastysy, irgeles eldermen tatý bolýymyz kerek. Budan esh utylmaımyz. Sońǵy kúnderi kórshi elden, ıaǵnı Reseıden kóptegen adam kele bastady. Kópshiligi qazirgi ahýalǵa baılanysty amaldyń joqtyǵynan kelip jatyr. Olarǵa qamqorlyq kórsetip, qaýipsizdigine mán berýimiz qajet. Bul – saıası jáne gýmanıtarlyq másele. Osy máseleni men Úkimetke tapsyrdym. Jalpy, osyndaı kúrdeli jaǵdaıda biz eń aldymen adamgershilik, sabyrlyq, uıymshyldyqty tanytýymyz kerek. Bizde eshqandaı daǵdarys joq, dúrbeleń de joq. Úkimet óz jumysyn atqarýy kerek. Syrttan kelgen adamdarǵa kómek kórsetiledi, biraq jeńildikter berilmeıdi. Jumystyń bári zań boıynsha, kelisimder boıynsha júrgiziledi. Biz Reseı tarapymen kelissózder júrgizip, bul túıtkildi elimizdiń múddesine saı sheshemiz. Taǵy da qaıtalap aıtamyn, osyndaı almaǵaıyp kezeńde bizge, eń aldymen, bereke-birlik qajet. Eldiń tynyshtyǵyn saqtaı bilsek, turaqty damı alamyz. Barlyq máseleni baıyppen talqylap, aqylmen sheshýimiz kerek. Muny men kıeli Túrkistan tórinen arnaıy aıtyp turmyn. Óıtkeni buryn-sońdy dál osy jerde aıtylǵan ataly sózdiń bári alty Alashqa túgel taraǵan. Ǵasyrlar boıy jalǵasyp, qanymyzǵa sińgen bul dástúr qazir de saqtalyp otyr, – dedi Prezıdent.
Budan bólek, Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda aıtylǵan máselelerge toqtaldy. Memleket basshysynyń aıtýynsha, biz saıası jańǵyrýmen qatar birqatar áleýmettik-ekonomıkalyq sharalardy qolǵa alamyz. Onyń ıgiligin búkil jurtymyz kóredi.
– Taǵy bir asa mańyzdy reforma – Prezıdenttiń bir ǵana merzimge saılanýy. Bizdiń aımaqtaǵy qaı memleketti alyp qarasańyz da, mundaı ózgeris múldem bolmaǵan. Sondyqtan bul reforma demokratıa jolyndaǵy batyl qadam dep senemin. Táýekelge bel býsaq ta, osyndaı sheshim halqymyzdyń jarqyn bolashaǵy úshin kerek dep kámil senemin. Bul reforma ne úshin jasalmaqshy degen suraq paıda bolýy múmkin. Másele mynada: Prezıdenttik laýazymǵa kóp jyl boıy bir ǵana adam ıe bolmaýy kerek. Álemde bolsyn, bizdiń elimizde bolsyn kóp jyl boıy bir ǵana adam eń joǵary laýazymǵa ıe bolsa, mundaı jaǵdaı elge de, Memleket basshysyna da abyroı ákelmeıdi. Biz bolashaqqa nyq senimmen qarap, adal, daryndy saıasatkerlerge jol ashýymyz kerek. Jalpy, jurt bizdiń saıası júıeni ózgertý týraly josparymyzdyń mán-mańyzyn jaqsy túsinip otyr. Jumysty odan ári jalǵastyrý úshin jańa Konstıtýsıaǵa saı senim mandaty qajet. Sondyqtan kezekten tys Prezıdent saılaýy bıylǵy 20 qarashaǵa belgilendi. Biz bul naýqandy zańǵa sáıkes, ádil jáne ashyq ótkizemiz. Túrkistandyqtar da saılaýǵa belsene qatysyp, óz tańdaýyn jasaıdy dep senemin, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Prezıdent jıyn sońynda birqatar eńbek ardagerin memlekettik nagradalarmen marapattady.
Atap aıtqanda, «Vodnye resýrsy-Marketıng» JSHS dırektory Anarbek Orman İ dárejeli «Barys» ordenimen, eńbek ardageri Jarylqasyn Áziretbergenuly İİİ dárejeli «Barys» ordenimen jáne eńbek ardageri Qoıshybaı Áripbaı men Mádenıet jáne sport mınıstrligi «Qazqaıtajańartý» RMK Túrkistan fılıalynyń sáýletshisi Nurǵalı Imajanov «Parasat» ordenimen nagradtaldy. Sondaı-aq «Iýjnyı Kazahstan» oblystyq gazetiniń bas redaktory Marına Lımarenkoǵa «Eren eńbegi úshin» medali, orta mektep muǵalimi Pernebaı Arynovqa «Shapaǵat» medali tabys etildi.
