Bul ǵylymi kitaptyń mańyzy men qajettiligin Túrkiiada qatarynan 15 ret baspa betin san myńdaǵan tirajben jaryq kórgeninen-aq baǵamdai berýge bolady. Jiynnyń ashylý sózin sóilegen filologiia ǵylymdarynyń doktory, professor, Filologiia jáne kóptildi bilim berý institýtynyń direktory Baltabai Ábdiǵaziuly: «Túrkiia tarapynan oryn alyp jatqan zertteýler bizdiń elimizge ǵana emes, jalpy túrki áleminiń igiligine jaraityn zamanaýi, qajetti eńbekter. Ǵasyrlar boiy túrli kedergilerge qaramastan úzilmegen altyn jelini urpaqtarymyzǵa da jalǵasty bolýy qajet. Osy joldaǵy birlesken eńbekterimiz molaia bersin» dep óz pikirin bildirdi.
Kitap avtory, túrkolog, professor, doktor Ali Akar: «Dúniejúzinde túrki tilderi tárizdi tarihy tereń jáne geografiialyq jaǵynan keń taralǵan til joqtyń qasy. Osyndai alyp muhitqa bergisiz tilimizdiń tarihyn bilý, zerdeleý, paidalaný myna jahandaný zamanyndaǵy basty máseleniń biri. Eńbegimizde barsha túrki halyqtaryna ortaq kóne tilimizdi altai dáýirinen bastap taldai otyryp, árbir dáýirdegi shyǵarmalar tiline úńildik. Sondai-aq qazirgi túrki tilderiniń, sonyń ishinde qazaq tiline de ortaq materialdar men tarihi tanymdyq derekterdi qazaq oqyrmanyna jetkizýdi maqsat tuttyq. Túrkitanýǵa qatysty málimet alǵysy keletinder úshin alǵashqy derekkózi bolyp tabylatyn kitaptyń qazaq oqyrmandaryn tapqanyna sheksiz baqyttymyn» degen júrekjardy qýanyshymen bólisti. Avtor kitaptyń redaktorlyǵyn, qazaq tiline adaptatsiiasyn jasaǵan, is-sharany uiymdastyrýshy Túrkiia Prezidenti Rejep Taiyp Erdoǵannyń qolynan «Túrki tiliniń damýyna úles qosqan ǵalym» syilyǵyn alǵan, túrkolog, filologiia ǵylymdarynyń doktory, professor Gúlbaný Qosymovaǵa alǵysyn bildirdi.
Qazaq tiliniń teoriiasy jáne ádistemesi kafedrasynyń meńgerýshisi, pedagogika ǵylymdarynyń doktory – Dáýletbekova Janat Turarbekqyzy ǵylymi eńbektiń qajettiligin, ereksheligin aita kele, qos ǵalymnyń Filologiia jáne kóptildi bilim berý institýtynyń oqytýshylaryna, magistranttar men doktoranttarǵa ótkizgen dáristeriniń jan-jaqtylyǵyn, tanymdylyǵyn atap ótti.
Pedagogika ǵylymdarynyń doktory, Abai atyndaǵy QazUPÝ-diń professory, QR UǴA akademigi, Halyqaralyq pedagogikalyq bilim berý ǵylym akademiiasynyń (Resei) jáne Halyqaralyq Sh.Aitmatov atyndaǵy akademiianyń (Qyrǵyzstan) akademigi Baqtiiar Smanov túrkologiiada áli kúnge tolyq zerttelmei jatqan Qoqan dáýirindegi tildik qoldanystar, shaǵatai tiline qatysty dúnieler ekendigine toqtala kele: «Muraǵattarda jatqan kóne dáýir muralaryn oqi alatyn, búgingi tilimizge aýdara alatyn, zerttei alatyn býyndy qalyptastyrýymyz kerek» dep kezegin kútip jatqan máselelerdi tilge tiek etti.
Sondai-aq jiynǵa Til bilimi institýtynyń, Qazaq memlekettik qyzdar pedagogikalyq ýniversitetiniń ǵalymdary men túrkolog-zertteýshiler qatysyp, eńbek týraly pikirlerimen bólisti. Pedagogika ǵylymdarynyń doktory, professor Rozalinda Áshirbaiqyzy, Filologiia ǵylymdarynyń doktorlary: Baltabai Ábdiǵaziuly, Gúlbaný Seiilbekqyzy jáne eńbektiń avtory Ali Akar kitaptyń tusaýkeser rásimin jasap, oqyrman qaýymǵa usyndy.
Aita ketetin bir jait, «TÚRKSOI», «Túrki Akademiiasy» syndy halyqaralyq uiymdar tarapynan baýyrlas elderdiń aqyn-jazýshylarynyń shyǵarmalaryn, kórkem dúnielerdi aýdarý máselesi júieli túrde jolǵa qoiylǵan. Elshilikter men mádeni uiymdar, aýdarmashylar tarapynan jasalyp jatqan igi isterden qalyń kópshilik habardar. Al ǵylymnyń túrli salasy boiynsha zertteýler, eńbekter, ǵylymi stilde jasalǵan aýdarmalar áli kúnge azdyq etedi. «Túrki tiliniń tarihy» atty naqtylyqqa qurylǵan, faktilermen dáiektelgen ǵylymi eńbek sol olqylyqtyń ornyn toltyrýǵa baǵyttalǵan, baýyrlas, niettes, týys halyqtardyń qarym-qatynasyn úzip almaýdy maqsat tutqandyǵymen qundy eńbek.
Janna Imanqul, Aqparat salasynyń úzdigi
