Bul ǵylymı kitaptyń mańyzy men qajettiligin Túrkıada qatarynan 15 ret baspa betin san myńdaǵan tırajben jaryq kórgeninen-aq baǵamdaı berýge bolady. Jıynnyń ashylý sózin sóılegen fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor, Fılologıa jáne kóptildi bilim berý ınstıtýtynyń dırektory Baltabaı Ábdiǵazıuly: «Túrkıa tarapynan oryn alyp jatqan zertteýler bizdiń elimizge ǵana emes, jalpy túrki áleminiń ıgiligine jaraıtyn zamanaýı, qajetti eńbekter. Ǵasyrlar boıy túrli kedergilerge qaramastan úzilmegen altyn jelini urpaqtarymyzǵa da jalǵasty bolýy qajet. Osy joldaǵy birlesken eńbekterimiz molaıa bersin» dep óz pikirin bildirdi.
Kitap avtory, túrkolog, profesor, doktor Alı Akar: «Dúnıejúzinde túrki tilderi tárizdi tarıhy tereń jáne geografıalyq jaǵynan keń taralǵan til joqtyń qasy. Osyndaı alyp muhıtqa bergisiz tilimizdiń tarıhyn bilý, zerdeleý, paıdalaný myna jahandaný zamanyndaǵy basty máseleniń biri. Eńbegimizde barsha túrki halyqtaryna ortaq kóne tilimizdi altaı dáýirinen bastap taldaı otyryp, árbir dáýirdegi shyǵarmalar tiline úńildik. Sondaı-aq qazirgi túrki tilderiniń, sonyń ishinde qazaq tiline de ortaq materıaldar men tarıhı tanymdyq derekterdi qazaq oqyrmanyna jetkizýdi maqsat tuttyq. Túrkitanýǵa qatysty málimet alǵysy keletinder úshin alǵashqy derekkózi bolyp tabylatyn kitaptyń qazaq oqyrmandaryn tapqanyna sheksiz baqyttymyn» degen júrekjardy qýanyshymen bólisti. Avtor kitaptyń redaktorlyǵyn, qazaq tiline adaptasıasyn jasaǵan, is-sharany uıymdastyrýshy Túrkıa Prezıdenti Rejep Taıyp Erdoǵannyń qolynan «Túrki tiliniń damýyna úles qosqan ǵalym» syılyǵyn alǵan, túrkolog, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor Gúlbaný Qosymovaǵa alǵysyn bildirdi.
Rýhanı, tarıhı qundy oqýlyqtyń qazaq tilinde jaryq kórýine sebepker bolǵan adamdardyń biri – fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor Kenan Koch. 1996 jyldan beri Abaı atyndaǵy QazUPÝ-men qarym-qatynasyn úzbegen ǵalym alty jyl Túrkistan qalasyndaǵy Iassaýı Halyqaralyq Ýnıversıtetinde qyzmet atqarǵan. Búginde ol Túrkıanyń Muǵa Sytqy Kochman ýnıversıtetinde eńbek etýde. Qazaq tilin ekinshi ana tili sanaıtyn ǵalym qazaq ǵalymdarynyń túrkologıa, lıngvısıka salasyndaǵy zertteýleriniń bıik deńgeıde ekenine saraptama jasap, naqty dálelder keltirdi.
Qazaq tiliniń teorıasy jáne ádistemesi kafedrasynyń meńgerýshisi, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory – Dáýletbekova Janat Turarbekqyzy ǵylymı eńbektiń qajettiligin, ereksheligin aıta kele, qos ǵalymnyń Fılologıa jáne kóptildi bilim berý ınstıtýtynyń oqytýshylaryna, magıstranttar men doktoranttarǵa ótkizgen dáristeriniń jan-jaqtylyǵyn, tanymdylyǵyn atap ótti.
Pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, Abaı atyndaǵy QazUPÝ-diń profesory, QR UǴA akademıgi, Halyqaralyq pedagogıkalyq bilim berý ǵylym akademıasynyń (Reseı) jáne Halyqaralyq Sh.Aıtmatov atyndaǵy akademıanyń (Qyrǵyzstan) akademıgi Baqtıar Smanov túrkologıada áli kúnge tolyq zerttelmeı jatqan Qoqan dáýirindegi tildik qoldanystar, shaǵataı tiline qatysty dúnıeler ekendigine toqtala kele: «Muraǵattarda jatqan kóne dáýir muralaryn oqı alatyn, búgingi tilimizge aýdara alatyn, zertteı alatyn býyndy qalyptastyrýymyz kerek» dep kezegin kútip jatqan máselelerdi tilge tıek etti.
Sondaı-aq jıynǵa Til bilimi ınstıtýtynyń, Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń ǵalymdary men túrkolog-zertteýshiler qatysyp, eńbek týraly pikirlerimen bólisti. Pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, profesor Rozalında Áshirbaıqyzy, Fılologıa ǵylymdarynyń doktorlary: Baltabaı Ábdiǵazıuly, Gúlbaný Seıilbekqyzy jáne eńbektiń avtory Alı Akar kitaptyń tusaýkeser rásimin jasap, oqyrman qaýymǵa usyndy.
Aıta ketetin bir jaıt, «TÚRKSOI», «Túrki Akademıasy» syndy halyqaralyq uıymdar tarapynan baýyrlas elderdiń aqyn-jazýshylarynyń shyǵarmalaryn, kórkem dúnıelerdi aýdarý máselesi júıeli túrde jolǵa qoıylǵan. Elshilikter men mádenı uıymdar, aýdarmashylar tarapynan jasalyp jatqan ıgi isterden qalyń kópshilik habardar. Al ǵylymnyń túrli salasy boıynsha zertteýler, eńbekter, ǵylymı stılde jasalǵan aýdarmalar áli kúnge azdyq etedi. «Túrki tiliniń tarıhy» atty naqtylyqqa qurylǵan, faktilermen dáıektelgen ǵylymı eńbek sol olqylyqtyń ornyn toltyrýǵa baǵyttalǵan, baýyrlas, nıettes, týys halyqtardyń qarym-qatynasyn úzip almaýdy maqsat tutqandyǵymen qundy eńbek.
Janna Imanqul, Aqparat salasynyń úzdigi
