Ár eldiń memlekettik rámizderinde halyqtyń jany, júregi, rýhani qundylyǵy hám dúniesi bar. Memlekettik Tý, Eltańba jáne Ánuran azamattardyń otansúigishtigi men ulttyq biregeiligin nyǵaitýda mańyzdy ról atqarady. Sol sebepten de elimizde memlekettik rámizderge uqyptylyq pen qurmetpen qaraýdy nasihattaý maqsatynda túrli sharalar qabyldanyp jatyr.
Jas memlekettiń óz rámizderin qorǵaý úshin qolǵa alǵan alǵashqy sharalary – zańnamalyq deýge negiz bar. Eldiń barlyq azamattary men qonaqtary Týdy, Eltańbany jáne Ánurandy paidalaný men qorǵaýdy retteitin «Qazaqstan Respýblikasynyń Memlekettik rámizderi týraly» Zańyna sáikes, memlekettik rámizderdi qurmetteýge mindetti. Bul zańda memlekettik rámizderdi qalai jáne qaida qoldanýǵa bolatyny qatań naqtylanyp, olardy qurmettemegeni úshin qandai jaza qoldanylatyny qarastyrylǵan.
Bireýdi birden bir nárseni jaqsy kórýge nemese qurmetteýge májbúrleý múmkin emes ekeni de ámbege aian. Sondyqtan da memlekettik rámizderge degen ystyq sezim, Otanǵa degen súiispenshilik patriottyq tárbie jumysynyń mańyzdy bóligi bolyp sanalady. Qazaqstannyń mektepteri men joǵary oqý oryndarynda memlekettik rámizderge degen qurmetti arttyrýǵa baǵyttalǵan sabaqtar men is-sharalar jii ótkizilýde.
Memlekettik rámizderge degen qurmet sezimin oiatýdyń taǵy bir sharasy – mádeni sharalar. Elimizde Týdy kóterýge arnalǵan resmi rásimder júieli túrde ótkizilip, Ánuran sporttyq jáne mádeni is-sharalarda únemi oryndalady. Kelesi joly osy ispetti is-sharalardyń birinde bola qalsańyz, Memlekettik Ánuran oryndalǵan kezde qatysýshylardyń bári bir aýyzdan qalai turyp, oń qolyn júrek tusyna qoiatynyna nazar aýdaryp kórseńiz bolady.
– Menińshe, bul baǵyttaǵy jumystar ilgerilep bara jatqan siiaqty. Óitkeni, azamattarymyz rámizderge qatysty oryndalatyn dástúrlerge ábden úirenisken. Onyń ústine, týǵan eline qurmet kórsetýdiń túrli quptarlyq tásilderi kórinis tabýda. Buǵan mysal retinde Týdy terezege ilýge nemese ózińizben birge alyp júrýge buryn zańmen tyiym salynǵanyn eske salaiyq. Týǵan eliniń Týyn nege paidalana almaitynyn eshkim túsinbedi. Qazir bul tyiym alynyp tastaldy. Mundai sheshimniń yqpalynyń jaqsy mysalyn biz jaqynda kórdik. Parijde ótken Olimpiada kezinde kóptegen adamdar bizdiń Týymyzben Frantsiiany aralady. Bul Eýropada turatyn jerlesterimiz jáne sportshylarymyzdy qoldaýǵa Qazaqstannan barǵan týrister bolatyn. Tribýnadan kók bairaǵymyzdy jelbiretken adamdardy kórgende, elge degen maqtanysh sezimi oianady, úlken iske atsalysýǵa degen qulshynys artady. Bir-birimizden sonshalyqty alshaq jatqannyń ózinde biz memlekettik rámizder men Otanǵa degen súiispenshiliktiń arqasynda birlikti, yntymaqty sezinemiz, – deidi jýrnalist ári bloger Aijan Áýelbekova.
Otandyq BAQ-tar da ultty patriottyqqa tárbieleý baǵytynda kóp eńbek etýde. Áleýmettik jelilerdegi gazetter men aqparat agenttikteriniń betterinde memlekettik rámizderdiń mańyzyn keńinen nasihattaýǵa jáne túsindirýge arnalǵan naýqandar júieli túrde júrgizilip turady. Osyndai is-sharalar barysynda halyqqa memlekettik rámizderdiń tarihy men qyzyqty derekteri aitylyp, belgili tulǵalar óz pikirlerimen bólisip, mamandar túrli keńester beredi. Bul naýqandarda Qazaqstannyń memlekettik rámizderin qurmetteýdiń mańyzdylyǵyn kórsetetin beinerolikter men jariialanymdar jii kezdesedi.
Sonymen qatar, Aijan Áýelbekova Memlekettik Ánuranǵa kóp kóńil bólý qajettigin aitady. Ony qurmettep, oryndy paidalanyp, jerlesterińiz oryndaǵan kezde qoldaý kórsetý asa mańyzdy.
– Bizde jai ǵana keremet Ánuran bar, ol úshin kompozitor Shámshi Qaldaiaqovqa myń alǵys aitýǵa tiispiz. Eldiń bul basty áni ádemi, este qalarlyq áýenge ie. Men jaqynda Roza Baǵlanova týraly filmdi kórdim, endi ol týraly múmkindiginshe kóp adamdarǵa aitýǵa tyrysamyn. Ol keiin ánuranǵa ainalǵan «Meniń Qazaqstanym» ániniń alǵashqy oryndaýshysy boldy, sonymen qatar ol ándi oryndap qana qoimai, elimizdiń tarihynda mańyzdy ról atqardy. Ony kóptegen yqpaldy adamdar, KSRO-nyń birinshi basshysy Iosif Stalinniń ózi baǵalap, qurmettegen. Roza Baǵlanova óziniń osyndai yqpalyn paidalanyp, jerlesterine kómektesip, qarapaiym halyqtyń atynan sóz sóiledi. Bul áýen qai kezde de rýhty, aibyndy, asqaq boldy jáne ol táýelsiz Qazaqstannyń Ánuranyna ainaldy. Qai jerde bolsańyz da, bul áýezdi estigende toqtai qalyp, qosyla shyrqaisyz, ol sonysymen qudiretti, – dep jalǵastyrdy Aijan.
Onyń oiynsha, Ánurannyń el ishinde de, shetelde de aitýly sharalardyń barlyǵynda oryndalǵany sátti shyǵady.
– Taǵy da Olimpiada taqyrybyna eriksiz oralaiyn. Ókinishke qarai, bizdiń Ánuranymyz Frantsiiada bir-aq ret oinaldy, biraq bul sátti odan da áserli etedi. Eldos Smetovti marapattaý rásiminen kadrlardy búkil el kórdi. Elińniń Týyn kórgende, Ánuranymyzdyń shyrqalǵanyn estisiń, Otanyńdy maqtan etesiń. Mundai sátterde siz bárin umytyp, Qazaqstanmen ǵana maqtanasyz. Siz óz elińizdi súietindigińizdi túsinesiz, bul ony qadirleýge, qurmetteýge, qorǵaýǵa tiisti qasietteri, – deidi A.Áýelbekova. – Memlekettik rámizderdi qorǵaýdy kózdeitin zańda memlekettik rámizderdi qurmettemegeni úshin jazalaý, onyń ishinde aiyppuldar jáne basqa da sanktsiialar qarastyrylǵany mańyzdy ról atqarady. Bul halyq arasynda rámizderge degen qurmettiń joǵary deńgeiin saqtaýǵa kómektesedi. «Eger men bir jerden jyrtylǵan Tý kórsem, eshqashan alańsyz ótpeimin. Ol qandai da bir ákimshilik ǵimarat bolsa, men sonda baryp, bul týraly eskertemin nemese menedjerge basqa jolmen habarlasamyn. Eger bir jerde Eltańba standartqa sai kelmese nemese bireý túsin ózgertip, las Týmen bizdi masqaralasa, bul týraly árbir azamat aitýy kerek. Tý men Eltańba memlekettiń rámizderi ǵana emes, ol bizdiń bet-beinemiz. Elimizge kelgen sheteldikter bizdi óz qundylyqtarymyzǵa qanshalyqty qurmetpen qaraitynymyzben baǵalaidy, – dep qosty Aijan.
Biraq azamattarda qajetti qurmet bolmasa, úkimettiń eshqandai sharasy túk paida ákelmeidi. Eń aldymen, árbir qazaqstandyq memlekettik rámizderdiń qoldanylýyn retteitin zańnamany bilýi tiis. Zańdy bilý, ádeii bolmasa da, qurmettemeýshilikten aýlaq bolýǵa kómektesedi. Biz memlekettik rámizderdi durys paidalanýdy jáne kórsetýdi bilýimiz qajet. Mysaly, Tý erejelerge sáikes kóterilip, ilinip turýy kerek, Eltańba orynsyz kontekste paidalanylmaýy tiis, Ánuran qurmetpen jáne tik turyp oryndalýy mindetti.
Búgingi jumys keleshekte qunsyzdanbaýy úshin ata-analar men ustazdar balalar men jasóspirimderdi el rámizderiniń máni men mańyzyn túsindire otyryp, olarǵa qurmetpen qaraýǵa tárbieleýi kerek. Balalardyń jastaiynan memlekettik rámizderdiń qadir-qasietin túsinip, olardy maqtan tutýy óte mańyzdy.
– Men jýrnalist retinde barlyq BAQ osy taqyrypqa jii nazar aýdarǵanyn qalaimyn. Elimizdiń rámizderi barlyq qurmetke laiyq. Bul mańyzdy mindet jáne oǵan nazar aýdarý kerek. Qazaqta «Tý ustaǵan ulyń qulamasyn, jyǵylsa da týy biik bolsyn» degen sóz bar. Qazaq-jońǵar soǵysynyń ańyzyn baiandaityn qazaq rejisseri Aqan Sataevtyń «Jaýjúrek myń bala» degen tamasha filmi bar. Onda, oqiǵa boiynsha, basqynshylyq kezinde jasóspirimder de soǵysýǵa shyqqan. Olar myńnan astam ásker jinady. Urystyń negizgi kórinisteriniń birinde jaraly tý ustaýshy qulap jatqan sát, basqa jaýynger jarasyna qaramastan, týdy qulatpaý úshin oǵan júgiredi. Mundai kórkemdik tásilder rejisserdiń oi-pikirin keremet kórsetedi, onymen kópshilik kelisetin shyǵar – tý árqashan biikte bolýy kerek, – dep túiindedi Aijan Áýelbekova.
