Ár eldiń memlekettik rámizderinde halyqtyń jany, júregi, rýhanı qundylyǵy hám dúnıesi bar. Memlekettik Tý, Eltańba jáne Ánuran azamattardyń otansúıgishtigi men ulttyq biregeıligin nyǵaıtýda mańyzdy ról atqarady. Sol sebepten de elimizde memlekettik rámizderge uqyptylyq pen qurmetpen qaraýdy nasıhattaý maqsatynda túrli sharalar qabyldanyp jatyr.
Jas memlekettiń óz rámizderin qorǵaý úshin qolǵa alǵan alǵashqy sharalary – zańnamalyq deýge negiz bar. Eldiń barlyq azamattary men qonaqtary Týdy, Eltańbany jáne Ánurandy paıdalaný men qorǵaýdy retteıtin «Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik rámizderi týraly» Zańyna sáıkes, memlekettik rámizderdi qurmetteýge mindetti. Bul zańda memlekettik rámizderdi qalaı jáne qaıda qoldanýǵa bolatyny qatań naqtylanyp, olardy qurmettemegeni úshin qandaı jaza qoldanylatyny qarastyrylǵan.
Bireýdi birden bir nárseni jaqsy kórýge nemese qurmetteýge májbúrleý múmkin emes ekeni de ámbege aıan. Sondyqtan da memlekettik rámizderge degen ystyq sezim, Otanǵa degen súıispenshilik patrıottyq tárbıe jumysynyń mańyzdy bóligi bolyp sanalady. Qazaqstannyń mektepteri men joǵary oqý oryndarynda memlekettik rámizderge degen qurmetti arttyrýǵa baǵyttalǵan sabaqtar men is-sharalar jıi ótkizilýde.
Memlekettik rámizderge degen qurmet sezimin oıatýdyń taǵy bir sharasy – mádenı sharalar. Elimizde Týdy kóterýge arnalǵan resmı rásimder júıeli túrde ótkizilip, Ánuran sporttyq jáne mádenı is-sharalarda únemi oryndalady. Kelesi joly osy ispetti is-sharalardyń birinde bola qalsańyz, Memlekettik Ánuran oryndalǵan kezde qatysýshylardyń bári bir aýyzdan qalaı turyp, oń qolyn júrek tusyna qoıatynyna nazar aýdaryp kórseńiz bolady.
– Menińshe, bul baǵyttaǵy jumystar ilgerilep bara jatqan sıaqty. Óıtkeni, azamattarymyz rámizderge qatysty oryndalatyn dástúrlerge ábden úırenisken. Onyń ústine, týǵan eline qurmet kórsetýdiń túrli quptarlyq tásilderi kórinis tabýda. Buǵan mysal retinde Týdy terezege ilýge nemese ózińizben birge alyp júrýge buryn zańmen tyıym salynǵanyn eske salaıyq. Týǵan eliniń Týyn nege paıdalana almaıtynyn eshkim túsinbedi. Qazir bul tyıym alynyp tastaldy. Mundaı sheshimniń yqpalynyń jaqsy mysalyn biz jaqynda kórdik. Parıjde ótken Olımpıada kezinde kóptegen adamdar bizdiń Týymyzben Fransıany aralady. Bul Eýropada turatyn jerlesterimiz jáne sportshylarymyzdy qoldaýǵa Qazaqstannan barǵan týrıser bolatyn. Trıbýnadan kók baıraǵymyzdy jelbiretken adamdardy kórgende, elge degen maqtanysh sezimi oıanady, úlken iske atsalysýǵa degen qulshynys artady. Bir-birimizden sonshalyqty alshaq jatqannyń ózinde biz memlekettik rámizder men Otanǵa degen súıispenshiliktiń arqasynda birlikti, yntymaqty sezinemiz, – deıdi jýrnalıs ári bloger Aıjan Áýelbekova.
Otandyq BAQ-tar da ultty patrıottyqqa tárbıeleý baǵytynda kóp eńbek etýde. Áleýmettik jelilerdegi gazetter men aqparat agenttikteriniń betterinde memlekettik rámizderdiń mańyzyn keńinen nasıhattaýǵa jáne túsindirýge arnalǵan naýqandar júıeli túrde júrgizilip turady. Osyndaı is-sharalar barysynda halyqqa memlekettik rámizderdiń tarıhy men qyzyqty derekteri aıtylyp, belgili tulǵalar óz pikirlerimen bólisip, mamandar túrli keńester beredi. Bul naýqandarda Qazaqstannyń memlekettik rámizderin qurmetteýdiń mańyzdylyǵyn kórsetetin beınerolıkter men jarıalanymdar jıi kezdesedi.
Sonymen qatar, Aıjan Áýelbekova Memlekettik Ánuranǵa kóp kóńil bólý qajettigin aıtady. Ony qurmettep, oryndy paıdalanyp, jerlesterińiz oryndaǵan kezde qoldaý kórsetý asa mańyzdy.
– Bizde jaı ǵana keremet Ánuran bar, ol úshin kompozıtor Shámshi Qaldaıaqovqa myń alǵys aıtýǵa tıispiz. Eldiń bul basty áni ádemi, este qalarlyq áýenge ıe. Men jaqynda Roza Baǵlanova týraly fılmdi kórdim, endi ol týraly múmkindiginshe kóp adamdarǵa aıtýǵa tyrysamyn. Ol keıin ánuranǵa aınalǵan «Meniń Qazaqstanym» ániniń alǵashqy oryndaýshysy boldy, sonymen qatar ol ándi oryndap qana qoımaı, elimizdiń tarıhynda mańyzdy ról atqardy. Ony kóptegen yqpaldy adamdar, KSRO-nyń birinshi basshysy Iosıf Stalınniń ózi baǵalap, qurmettegen. Roza Baǵlanova óziniń osyndaı yqpalyn paıdalanyp, jerlesterine kómektesip, qarapaıym halyqtyń atynan sóz sóıledi. Bul áýen qaı kezde de rýhty, aıbyndy, asqaq boldy jáne ol táýelsiz Qazaqstannyń Ánuranyna aınaldy. Qaı jerde bolsańyz da, bul áýezdi estigende toqtaı qalyp, qosyla shyrqaısyz, ol sonysymen qudiretti, – dep jalǵastyrdy Aıjan.
Onyń oıynsha, Ánurannyń el ishinde de, shetelde de aıtýly sharalardyń barlyǵynda oryndalǵany sátti shyǵady.
– Taǵy da Olımpıada taqyrybyna eriksiz oralaıyn. Ókinishke qaraı, bizdiń Ánuranymyz Fransıada bir-aq ret oınaldy, biraq bul sátti odan da áserli etedi. Eldos Smetovti marapattaý rásiminen kadrlardy búkil el kórdi. Elińniń Týyn kórgende, Ánuranymyzdyń shyrqalǵanyn estısiń, Otanyńdy maqtan etesiń. Mundaı sátterde siz bárin umytyp, Qazaqstanmen ǵana maqtanasyz. Siz óz elińizdi súıetindigińizdi túsinesiz, bul ony qadirleýge, qurmetteýge, qorǵaýǵa tıisti qasıetteri, – deıdi A.Áýelbekova. – Memlekettik rámizderdi qorǵaýdy kózdeıtin zańda memlekettik rámizderdi qurmettemegeni úshin jazalaý, onyń ishinde aıyppuldar jáne basqa da sanksıalar qarastyrylǵany mańyzdy ról atqarady. Bul halyq arasynda rámizderge degen qurmettiń joǵary deńgeıin saqtaýǵa kómektesedi. «Eger men bir jerden jyrtylǵan Tý kórsem, eshqashan alańsyz ótpeımin. Ol qandaı da bir ákimshilik ǵımarat bolsa, men sonda baryp, bul týraly eskertemin nemese menejerge basqa jolmen habarlasamyn. Eger bir jerde Eltańba standartqa saı kelmese nemese bireý túsin ózgertip, las Týmen bizdi masqaralasa, bul týraly árbir azamat aıtýy kerek. Tý men Eltańba memlekettiń rámizderi ǵana emes, ol bizdiń bet-beınemiz. Elimizge kelgen sheteldikter bizdi óz qundylyqtarymyzǵa qanshalyqty qurmetpen qaraıtynymyzben baǵalaıdy, – dep qosty Aıjan.
Biraq azamattarda qajetti qurmet bolmasa, úkimettiń eshqandaı sharasy túk paıda ákelmeıdi. Eń aldymen, árbir qazaqstandyq memlekettik rámizderdiń qoldanylýyn retteıtin zańnamany bilýi tıis. Zańdy bilý, ádeıi bolmasa da, qurmettemeýshilikten aýlaq bolýǵa kómektesedi. Biz memlekettik rámizderdi durys paıdalanýdy jáne kórsetýdi bilýimiz qajet. Mysaly, Tý erejelerge sáıkes kóterilip, ilinip turýy kerek, Eltańba orynsyz kontekste paıdalanylmaýy tıis, Ánuran qurmetpen jáne tik turyp oryndalýy mindetti.
Búgingi jumys keleshekte qunsyzdanbaýy úshin ata-analar men ustazdar balalar men jasóspirimderdi el rámizderiniń máni men mańyzyn túsindire otyryp, olarǵa qurmetpen qaraýǵa tárbıeleýi kerek. Balalardyń jastaıynan memlekettik rámizderdiń qadir-qasıetin túsinip, olardy maqtan tutýy óte mańyzdy.
– Men jýrnalıs retinde barlyq BAQ osy taqyrypqa jıi nazar aýdarǵanyn qalaımyn. Elimizdiń rámizderi barlyq qurmetke laıyq. Bul mańyzdy mindet jáne oǵan nazar aýdarý kerek. Qazaqta «Tý ustaǵan ulyń qulamasyn, jyǵylsa da týy bıik bolsyn» degen sóz bar. Qazaq-jońǵar soǵysynyń ańyzyn baıandaıtyn qazaq rejıseri Aqan Sataevtyń «Jaýjúrek myń bala» degen tamasha fılmi bar. Onda, oqıǵa boıynsha, basqynshylyq kezinde jasóspirimder de soǵysýǵa shyqqan. Olar myńnan astam ásker jınady. Urystyń negizgi kórinisteriniń birinde jaraly tý ustaýshy qulap jatqan sát, basqa jaýynger jarasyna qaramastan, týdy qulatpaý úshin oǵan júgiredi. Mundaı kórkemdik tásilder rejıserdiń oı-pikirin keremet kórsetedi, onymen kópshilik kelisetin shyǵar – tý árqashan bıikte bolýy kerek, – dep túıindedi Aıjan Áýelbekova.
