«Túrkistan er túriktiń besigi ǵoi» dep bastalatyn Maǵjannyń jyry búginde jii eske túsedi. Óitkeni Túrkistan oblysynyń qurylýy tarihi ádildiktiń saltanat qurǵany dep esepteimin.
Qazir mańdaiǵa basqan kieli shahar derbes oblystyń ordaly ortalyǵyna ainaldy. Túrkistan qalasy oblys ortalyǵyna ainalýy úshin alda kóptegen jumys kútip tur. Bul rette qandai iske bolsa da bilek sybanyp, bel býa kirisýge daiyn turǵan halyq bar.
Osy oraida, óńirdiń ekonomikalyq, áleýmettik, rýhani damýynyń jańa formýlasy kerek ekenin baiqaý qiyn emes. Óz kezeginde alǵashqy qadam úshin arnaiy joba da daiyn. Iá, bul Elbasynyń taiaýda ǵana jariialaǵan «5 áleýmettik másele» dep atalatyn úndeýi.
Budan basqa, óńirde salyqtyń jeńildeýi, nesie alýdyń ońtailanýy el igiliginiń artýyna septesetini anyq.
Osy oraida sarapshy pikirine júginip, Elbasynyń úndeýi Túrkistan óńirine qalai áser etedi degen suraqqa jaýap izdep kórdik. Osy rette blits suraǵymyzǵa belsendi jaýap qatqan sarapshylardyń biri áigili saiasattanýshy Eldos Jumaǵulov myrza boldy. Ýaqyttyń tyǵyzdyǵyna bailanysty Eldos Təńirbergenulymen arqany keńge salyp áńgime qura almadyq. Dese de, alty aýyz sózimen óz kózqarasyn jetkizgen azamattyń pikiri tómendegidei:
– Jańadan qurylǵan, halqy tyǵyz ornalasqan Túrkistan oblysy úshin Prezidenttiń əleýmettik bastamalarynyń alatyn orny erekshe.
Bul óńirde Prezident bastamalarynyń júzege asýy asa mańyzdy. Tabysy tómen jumysshylardyń múddesi úshin salyqtyń tómendeýi jəne qoljetimdi baspana óte kerek bastama. Biylǵy jyldyń ózinde Túrkistan oblysynda 730 myń sharshy metr baspana berýge josparlanýda. Sonymen qatar bilim berý granttary ulǵaiýy ońtústik jastaryna jasalynyp otyrǵan tikelei qoldaý dep esepteimin. Halqy eńbekqor óńirge shaǵyn nesieniń de kómegi zor.
Endigi məsele – osy bastamalardyń tiianaqty oryndalýy. Taǵy bir eskeretin nərse, 7-20-25 baǵdarlamasynda ər óńirdiń halqynyń tólem qabileti eskerilýi kerek dep esepteimin. Bul rette azamattardyń kiris mólsherine óńirlik koeffitsient engizilýi mańyzdy, – dep sarapshy Eldos Jumaǵulov óz oiyn ortaǵa saldy.
Túrkistan túrki halyqtarynyń ortalyǵy bolady
Elbasy Nursultan Ábishuly Túrkistandy oblys etip jariialaýǵa qatysty qujatqa qol qoiǵaly úsh aidan artyq ýaqyt ótti. Osy ýaqyt ishinde óńirdegi ekonomikalyq, áleýmettik damý ekpini qarqyndy damý jolyna tústi desek bolady.
Endigi kezek tarihi qalanyń osy oblys statýsyn alý jolyndaǵy sapary týraly sózge qarai oiyssaq. Jalpy, ótken kún – tarih. Demek, tarih týraly tarihshynyń aitqany durys bolar dep kestik. Osy oraida Qaraǵandy Memlekettik ýniversitetiniń ustazy, professor Nursaǵan Ahmetqyzy oiyn ortaǵa salyp, qyzyqty faktilermen bólisti:
Túrkistan oblysy túrki halyqtarynyń basyn qosatyn rýhani ortalyqqa ainalady. Astana elimizdiń qarjy ortalyǵy bolsa, Túrkistan rýhani ortalyǵy bolary sózsiz. Kúni keshe ǵana Túrkistan qalai oblys bolyp damyp ketedi degen qarsy pikirler de aityldy. Alaida 1998 jyly Almatydan Astanaǵa kóshirilgende de ol jaqta eshteńe bolmaǵan edi.
Elbasymyz 20 jyldyń ishinde əlem tanityn Astanany kóterdi. Sol siiaqty Túrkistan oblysy da jan-jaqty qoldaýdyń arqasynda kóteriletinine senimdimin. Qaita qazirgi ýaqytta ol burynǵydai qiyndyq týdyrmasy anyq. Bolashaqta Túrkistandaǵy ǵimarattardyń barlyǵy Shyǵys elderiniń stilinde salynýy kerek dep esepteimin. Ataqty handarymyzdyń, kieli ata-babalarymyzdyń sol jerde jatqany beker emes. Olar sol kezde ol óńirdiń kieli ekenin bilgen.
Endi Túrkistan túrki halyqtarynyń ortalyǵy bolady. Elbasynyń bes əleýmettik bastamasy tek sóz júzinde aitylyp qoimai, is júzinde júzege asty. Óńirde shaǵyn jəne orta bizneske qoldaý kórsetilip, ónerkəsipti damytý qolǵa alynady. Sonymen qatar jeńil ónerkəsipti damytyp, aýyl sharýashylyǵy ónimderin qaita óńdeý salasyn jetildirý isi júzege asyp jatyr.
Búkil aýdandy jaryqpen qamtamasyz etip otyrǵan Kentaýdaǵy transformator zaýyty da bar. Aldaǵy ýaqytta taǵy da ónerkəsip oryndary ashylsa, jumyssyz júrgen halyqtyń da jaǵdaiy jaqsaratyny sózsiz. Elbasynyń bes əleýmettik bastamasynyń arqasynda óńir tolyqtai gazben qamtamasyz etilip, jańa joǵary oqý oryndary ashylyp, halyq qoljetimdi baspanaǵa ie bolady.
Bul – Túrkistan oblysynyń rýhani ortalyqqa ainalatynynyń belgisi. Oblys əkimi bolyp taǵaiyndalǵan Janseiit Túimebaev biraz jyl Túrkiia elinde elshilikte istegen. Túrki halyqtarynyń jaǵdaiyn jaqsy biledi. Oblysty kórkeitip, damytyp, túrki halyqtarynyń basyn qosatynyna senimdimin, – dep bilikti tarihshy Nursaǵan Ahmetqyzy oiyn ortaǵa saldy.
Ózge óńirler Túrkistanǵa qoldaý kórsetýi kerek
«Qazaqstan Respýblikasynyń ákimshilik-aýmaqtyq qurylysy týraly» Zańnyń 3-babynyń 1-tarmaǵyna sáikes, Shymkent respýblikalyq mańyzy bar qala mártebesine ie boldy. Bul ákimshilik birlik elimizdiń on jetinshi aimaǵy atandy. Al qazaq handyǵy men túrki áleminiń júregine ainalǵan Túrkistan qalasy oblys ortalyǵy bolyp bekitildi». Elbasynyń osy sózi qazaqstandyq BAQ betterine súiinshilep jariialana bastaǵan kezde qalpaǵyn kókke atqan qazaq qalmady desek, artyq aitpaǵanymyz.
Sodan beri eki ai tolyp, týralǵan ettei óte shyqty. Jańa óńirdiń jalpy damýyna úlken impýls berilgeni aidan anyq. Alaida osy oraida el aǵalarynyń pikiri kerek-aq. Endeshe, abyz qalanyń jańa tarihyndaǵy eleýli oqiǵa týraly tarihshy aitqan qandai jarasymdy bolaryn eskerip, Temirǵali Arshabekov aǵamyzben suhbattasqan edik:
– Elbasynyń ishki týrizmdi damytý maqsatynda ekonomikany qalyptastyrmai, ol óńirde tek týrizmdi alyp ketý óte qiyn. Sondyqtan ishki týrizmdi damytý úshin ərine, ekonomikalyq tirek kerek. Al ol əkimshilik taraptyń qoldaýynan bolady. Bolashaqta bul kishigirim Mekke, ekinshi astana bolýǵa múmkindigi bar. Óitkeni bolashaqta barlyq óńirler ekonomikalyq, əleýmettik jaǵynan qoldaý kórsetip jatsa, bul tarihi oryn ǵana emes, bolashaq ekonomikalyq ortalyqqa ainalyp ketýge múmkindigi bar. Sondai-aq Shymkent qalasynyń əleýmettik jaǵynan demografiialyq ósimi Qazaqstan boiynsha birinshi orynda. Elbasynyń bastamalarynyń biri – óńirlerdi damytý. Osy bastama boiynsha Túrkistan oblysynyń ishki týrizmin damytý qolǵa alynyp otyr. Ol ərine, qoldaý tabady. Mysaly, Astananyń 20 jyldyǵyna ər oblys qoldaý kórsetip, tartý jasady, sol siiaqty ər óńir Elbasynyń bastamasyn qoldap, ekonomikasyna kómektesýi yqtimal.
