«Túrkistan er túriktiń besigi ǵoı» dep bastalatyn Maǵjannyń jyry búginde jıi eske túsedi. Óıtkeni Túrkistan oblysynyń qurylýy tarıhı ádildiktiń saltanat qurǵany dep esepteımin.
Qazir mańdaıǵa basqan kıeli shahar derbes oblystyń ordaly ortalyǵyna aınaldy. Túrkistan qalasy oblys ortalyǵyna aınalýy úshin alda kóptegen jumys kútip tur. Bul rette qandaı iske bolsa da bilek sybanyp, bel býa kirisýge daıyn turǵan halyq bar.
Osy oraıda, óńirdiń ekonomıkalyq, áleýmettik, rýhanı damýynyń jańa formýlasy kerek ekenin baıqaý qıyn emes. Óz kezeginde alǵashqy qadam úshin arnaıy joba da daıyn. Iá, bul Elbasynyń taıaýda ǵana jarıalaǵan «5 áleýmettik másele» dep atalatyn úndeýi.
Bes bólimnen turatyn úndeýdiń ár tarmaǵynda jańa belesti baǵyndyrýǵa bastaıtyn baǵdardy aıqyn baıqaýǵa bolady. Bizdińshe, áýelgisi – baspana máselesi. Bul rette halyq tyǵyz qonystanǵan óńirde «7-20-25» baǵdarlamasy óte kóp kómek kórsetedi dep bilemin. Budan basqa, Túrkistan oblysynda bilikti mamandar daıarlaıtyn joǵary oqý oryndary qalyptasqany da óńirdiń damýǵa bet túzegen baǵytyna temirqazyq bolatynyna senimdimin.
Budan basqa, óńirde salyqtyń jeńildeýi, nesıe alýdyń ońtaılanýy el ıgiliginiń artýyna septesetini anyq.
Osy oraıda sarapshy pikirine júginip, Elbasynyń úndeýi Túrkistan óńirine qalaı áser etedi degen suraqqa jaýap izdep kórdik. Osy rette blıs suraǵymyzǵa belsendi jaýap qatqan sarapshylardyń biri áıgili saıasattanýshy Eldos Jumaǵulov myrza boldy. Ýaqyttyń tyǵyzdyǵyna baılanysty Eldos Táńirbergenulymen arqany keńge salyp áńgime qura almadyq. Dese de, alty aýyz sózimen óz kózqarasyn jetkizgen azamattyń pikiri tómendegideı:
– Jańadan qurylǵan, halqy tyǵyz ornalasqan Túrkistan oblysy úshin Prezıdenttiń áleýmettik bastamalarynyń alatyn orny erekshe.
Bul óńirde Prezıdent bastamalarynyń júzege asýy asa mańyzdy. Tabysy tómen jumysshylardyń múddesi úshin salyqtyń tómendeýi jáne qoljetimdi baspana óte kerek bastama. Bıylǵy jyldyń ózinde Túrkistan oblysynda 730 myń sharshy metr baspana berýge josparlanýda. Sonymen qatar bilim berý granttary ulǵaıýy ońtústik jastaryna jasalynyp otyrǵan tikeleı qoldaý dep esepteımin. Halqy eńbekqor óńirge shaǵyn nesıeniń de kómegi zor.
Endigi másele – osy bastamalardyń tıanaqty oryndalýy. Taǵy bir eskeretin nárse, 7-20-25 baǵdarlamasynda ár óńirdiń halqynyń tólem qabileti eskerilýi kerek dep esepteımin. Bul rette azamattardyń kiris mólsherine óńirlik koefısıent engizilýi mańyzdy, – dep sarapshy Eldos Jumaǵulov óz oıyn ortaǵa saldy.
Túrkistan túrki halyqtarynyń ortalyǵy bolady
Elbasy Nursultan Ábishuly Túrkistandy oblys etip jarıalaýǵa qatysty qujatqa qol qoıǵaly úsh aıdan artyq ýaqyt ótti. Osy ýaqyt ishinde óńirdegi ekonomıkalyq, áleýmettik damý ekpini qarqyndy damý jolyna tústi desek bolady.
Endigi kezek tarıhı qalanyń osy oblys statýsyn alý jolyndaǵy sapary týraly sózge qaraı oıyssaq. Jalpy, ótken kún – tarıh. Demek, tarıh týraly tarıhshynyń aıtqany durys bolar dep kestik. Osy oraıda Qaraǵandy Memlekettik ýnıversıtetiniń ustazy, profesor Nursaǵan Ahmetqyzy oıyn ortaǵa salyp, qyzyqty faktilermen bólisti:
– Túrkistan oblysyn qurý ıdeıasy 1500 jyldyq mereıtoıynda aıtyldy. Oblystyń qurylǵanyna men qatty qýandym, sebebi jaqsy kóretin tarıhı tulǵam Mustafa Shoqaı armany osy ataýmen baılanysty boldy. Uly tulǵa: «Túrkistan ulttyq táýelsiz memleketine» degen maqalasyn jazyp, Túrkistan ataýyn erekshe bólip ataǵan. Onyń «Jas Túrkistan» jýrnalynyń ózi bir tereń tarıh. Elbasynyń Túrkistandy oblys ortalyǵy etýi rýhanı jańǵyrýdyń naǵyz dáleli dep esepteımin. Q.A. Iasaýı babamyzdyń kesenesiniń mańy kóne zamannan syr shertetin baıyrǵy qala keıpinde boı túzeıdi. Sondaı-aq týrıserge yńǵaıly jaǵdaı jasaý maqsatynda kóptegen nysandar boı kóterip, tarıhı oryndardyń ınfraqurylymdary retke keltirilmekshi.
Túrkistan oblysy túrki halyqtarynyń basyn qosatyn rýhanı ortalyqqa aınalady. Astana elimizdiń qarjy ortalyǵy bolsa, Túrkistan rýhanı ortalyǵy bolary sózsiz. Kúni keshe ǵana Túrkistan qalaı oblys bolyp damyp ketedi degen qarsy pikirler de aıtyldy. Alaıda 1998 jyly Almatydan Astanaǵa kóshirilgende de ol jaqta eshteńe bolmaǵan edi.
Elbasymyz 20 jyldyń ishinde álem tanıtyn Astanany kóterdi. Sol sıaqty Túrkistan oblysy da jan-jaqty qoldaýdyń arqasynda kóteriletinine senimdimin. Qaıta qazirgi ýaqytta ol burynǵydaı qıyndyq týdyrmasy anyq. Bolashaqta Túrkistandaǵy ǵımarattardyń barlyǵy Shyǵys elderiniń stılinde salynýy kerek dep esepteımin. Ataqty handarymyzdyń, kıeli ata-babalarymyzdyń sol jerde jatqany beker emes. Olar sol kezde ol óńirdiń kıeli ekenin bilgen.
Endi Túrkistan túrki halyqtarynyń ortalyǵy bolady. Elbasynyń bes áleýmettik bastamasy tek sóz júzinde aıtylyp qoımaı, is júzinde júzege asty. Óńirde shaǵyn jáne orta bızneske qoldaý kórsetilip, ónerkásipti damytý qolǵa alynady. Sonymen qatar jeńil ónerkásipti damytyp, aýyl sharýashylyǵy ónimderin qaıta óńdeý salasyn jetildirý isi júzege asyp jatyr.
Búkil aýdandy jaryqpen qamtamasyz etip otyrǵan Kentaýdaǵy transformator zaýyty da bar. Aldaǵy ýaqytta taǵy da ónerkásip oryndary ashylsa, jumyssyz júrgen halyqtyń da jaǵdaıy jaqsaratyny sózsiz. Elbasynyń bes áleýmettik bastamasynyń arqasynda óńir tolyqtaı gazben qamtamasyz etilip, jańa joǵary oqý oryndary ashylyp, halyq qoljetimdi baspanaǵa ıe bolady.
Bul – Túrkistan oblysynyń rýhanı ortalyqqa aınalatynynyń belgisi. Oblys ákimi bolyp taǵaıyndalǵan Janseıit Túımebaev biraz jyl Túrkıa elinde elshilikte istegen. Túrki halyqtarynyń jaǵdaıyn jaqsy biledi. Oblysty kórkeıtip, damytyp, túrki halyqtarynyń basyn qosatynyna senimdimin, – dep bilikti tarıhshy Nursaǵan Ahmetqyzy oıyn ortaǵa saldy.
Ózge óńirler Túrkistanǵa qoldaý kórsetýi kerek
«Qazaqstan Respýblıkasynyń ákimshilik-aýmaqtyq qurylysy týraly» Zańnyń 3-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes, Shymkent respýblıkalyq mańyzy bar qala mártebesine ıe boldy. Bul ákimshilik birlik elimizdiń on jetinshi aımaǵy atandy. Al qazaq handyǵy men túrki áleminiń júregine aınalǵan Túrkistan qalasy oblys ortalyǵy bolyp bekitildi». Elbasynyń osy sózi qazaqstandyq BAQ betterine súıinshilep jarıalana bastaǵan kezde qalpaǵyn kókke atqan qazaq qalmady desek, artyq aıtpaǵanymyz.
Sodan beri eki aı tolyp, týralǵan etteı óte shyqty. Jańa óńirdiń jalpy damýyna úlken ımpýls berilgeni aıdan anyq. Alaıda osy oraıda el aǵalarynyń pikiri kerek-aq. Endeshe, abyz qalanyń jańa tarıhyndaǵy eleýli oqıǵa týraly tarıhshy aıtqan qandaı jarasymdy bolaryn eskerip, Temirǵalı Arshabekov aǵamyzben suhbattasqan edik:
– Elbasynyń ishki týrızmdi damytý maqsatynda ekonomıkany qalyptastyrmaı, ol óńirde tek týrızmdi alyp ketý óte qıyn. Sondyqtan ishki týrızmdi damytý úshin árıne, ekonomıkalyq tirek kerek. Al ol ákimshilik taraptyń qoldaýynan bolady. Bolashaqta bul kishigirim Mekke, ekinshi astana bolýǵa múmkindigi bar. Óıtkeni bolashaqta barlyq óńirler ekonomıkalyq, áleýmettik jaǵynan qoldaý kórsetip jatsa, bul tarıhı oryn ǵana emes, bolashaq ekonomıkalyq ortalyqqa aınalyp ketýge múmkindigi bar. Sondaı-aq Shymkent qalasynyń áleýmettik jaǵynan demografıalyq ósimi Qazaqstan boıynsha birinshi orynda. Elbasynyń bastamalarynyń biri – óńirlerdi damytý. Osy bastama boıynsha Túrkistan oblysynyń ishki týrızmin damytý qolǵa alynyp otyr. Ol árıne, qoldaý tabady. Mysaly, Astananyń 20 jyldyǵyna ár oblys qoldaý kórsetip, tartý jasady, sol sıaqty ár óńir Elbasynyń bastamasyn qoldap, ekonomıkasyna kómektesýi yqtımal.
Ázirshe qalada týrızmnen túsetin qarjy azdyq etedi. Túrkistan oblys ortalyǵy bolǵandyqtan, ishki qarjy áldeqaıda kóbeıedi. Sonyń arqasynda áleýmettik sala damyp, ónerkásip salasy órkendeı túsetini sózsiz. Ol shyǵystaǵy, batystaǵy iri ónerkásip salasy emes, shıkizat kásiporyndaryn daıyndaý. Ońtústikke beıimdelgen shıkizat túrlerin damytý qalyptasady. Qala halqy kóbeıedi, demografıasy ósip, 2-3 jyldyń ishinde qarqyndy damıdy. Bes áleýmettik bastama – bıyl engizilgen jańa qadam. Bastamanyń biri óńirlerdiń gazben qamtylýy jaıly aıtar bolsaq, Qyzylorda – Astana baǵytynda jol boıyndaǵy birneshe eldi mekenderdi gazben qamtý. Óńirlerde endi kómir emes, gaz qoldanylady. Barlyq jerde gaz qoldanylatyn bolsa, adamnyń kúndelikti turmysy jeńildeıdi. Sondyqtan gazdyń paıdasy áldeqaıda tıimdi. Qazir ol óńirde tek Qoja Ahmet Iasaýı ýnıversıteti ǵana bar. Bolashaqta endi JOO-lardyń fılıaldary ashylady dep oılaımyn. Kadrlardy daıarlaý – alda qarastyrylatyn másele. Ekonomıkalyq, mádenı jaǵy damıtyny belgili. 1998 jyly Almatydan Astanaǵa kóship kelgende qıynshylyqtar boldy. Al bul oǵan qaraǵanda áldeqaıda jeńil. Óıtkeni biz HHİ ǵasyrda ekonomıkalyq qalyptasqan elderdiń birimiz, – dedi Temirǵalı Arshabekov.
