«Halyq únine qulaq asatyn memlekettiń» basty qaǵidaty
Eń aldymen, qoǵamnyń bereke-birligi bekem bolýy kerek. Buǵan bilik pen halyq arasynda turaqty dialog ornatý arqyly qol jetkizýge bolady. Osyǵan orai Ulttyq qoǵamdyq senim keńesi quryldy.
Onyń negizgi maqsaty – qoǵamdyq sanany jańǵyrtýǵa arnalǵan aýqymdy sharalar uiymdastyrý, ózekti máselelerdi talqylap, tiimdi usynystar ázirleý. Búginge deiin keńestiń eki otyrysy ótkizildi. Saiasi, ekonomikalyq jáne áleýmettik jańǵyrý baǵyttary boiynsha kóptegen usynys jasaldy. Qoǵamdy alańdatqan túrli máseleler qyzý talqyǵa tústi.
Zaman talabyna sai saiasi reformalar júrgizilýde. Qazir meniń bastamammen Parlamentte birqatar mańyzdy zańnamalyq ózgerister talqylanýda. «Beibit jiyndardy uiymdastyrý jáne ótkizý tártibi» týraly zań jobasy qarastyrylyp jatyr. Bul elimizdiń demokratiialyq damýyn aiqyndaityn óte mańyzdy qujat bolatynyna kúmán joq.
Májilis pen máslihat depýtattarynyń sailaýyna túsetin saiasi partiialar áielder men jastar úshin otyz paiyzdyq kvota bóletin bolady.
Osyǵan orai zańǵa tiisti tolyqtyrýlar engizý qarastyrylýda. Sondai-aq saiasi partiialardy tirkeýdi jeńildetý, parlamenttik oppozitsiia institýtyn qalyptastyrý úshin zańnamaǵa mańyzdy túzetýler jasalmaq.
Osy ózgerister saiasi úderisterdi odan ári liberalizatsiialaý jolyndaǵy naqty qadam bolady dep senemin. Jan-jaqty saiasi reformalar jalǵasady. Bul – bizdiń strategiialyq tańdaýymyz.
Sondai-aq azamattardyń ótinish-tilekterin jedel qarastyrý úshin «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn usyndym.
Bul – óte mańyzdy ári qajet bastama. Sheneýnikterdiń mindeti – eń aldymen, halyqqa qyzmet etý. Olar el-jurttyń muń-muqtajyna qulaq aspaǵanda kimge qulaq asady?! Osy qaǵidatty barlyq deńgeidegi memlekettik qyzmetshilerdiń sanasyna sińirgen jón. Qazirdiń ózinde bul baǵytta oń ózgeris bar.
Teńge baǵamy – Úkimet men Ulttyq bank nendei shara qabyldady?
Basqa elderdiń valiýtalarymen qatar bizdiń teńgemizdiń de quny kemip ketkeni ras. Osyǵan orai, Úkimet pen Ulttyq bank jaǵdaidy turaqtandyrý úshin naqty sharalar qabyldady. Men kvazimemlekettik sektorǵa eksporttan túsetin tabystyń bir bóligin ishki naryqta satýdy tapsyrdym.
Sondai-aq olar shetel valiýtasyndaǵy depozitterin elimizdiń qarjy júiesine qaitarýda. Bul qarajat naqty jobalarǵa jumsalady. Osy jáne basqa da sharalar dollar tapshylyǵyn boldyrmaý úshin jasalyp otyr.
Árine, naryqtyq ekonomika jaǵdaiynda mundai máseleni retteý ońaiǵa soqpaidy. Onyń ústine, elimizdegi shetel valiýtasynyń basym bóligi shikizatty satýdan túsetini jasyryn emes. Erte me, kesh pe, teńge baǵamy turaqtanady.
Biraq buǵan syrtqy faktorlar áser etpei qoimaidy. Teńgeniń dollarǵa qatysty baǵamy valiýta naryǵyndaǵy suranys pen usynymnyń azdy-kóptigine qarai túzeletini belgili.
Sondyqtan quzyrly organdar valiýta naryǵyna qatysty zańsyz áreketterdiń jolyn kesetin bolady. Aldaǵy ýaqytta Ulttyq bank teńgeniń erkin baǵamy qaǵidatyn ustanyp, Úkimetpen birlesken jumysyn jalǵastyra beredi.
Bankterge teginnen-tegin qoldaý kórsetilmeidi
Bank júiesi – qarjy naryǵynyń asa mańyzdy bóligi. Bankterdiń turaqty jumys isteýine memleket te, biznes ókilderi de, qarapaiym salymshylar da múddeli. Sondyqtan bankterge teginnen-tegin qoldaý kórsetilmeidi. Bul – ulttyq ekonomikany kótermeleýdiń bir joly.
Qazir bankterdiń úzdiksiz qyzmet kórsetýine múmkindik bar. Depozitterge kepildik beretin qor da turaqty jumys isteýde. Bul ahýaldy Ulttyq bank baqylap otyr. Sondyqtan salymshylardyń qarajatyna eshqandai qater tónip turǵan joq.
Tótenshe jaǵdai kezinde ekinshi deńgeidegi bankter áleýmettik-ekonomikalyq ahýaldyń turaqtanýyna óz úlesin qosty dep aita alamyz. Eń aldymen, bankter kásipkerlerge jáne azamattarǵa bergen nesieni qaitarý merzimin keiinge aýystyrdy. Naqty aitqanda, nesie tólemderi 3 aiǵa shegerildi. Tabysynan aiyrylǵandarǵa mundai kómek qajet. Biraq jurtshylyq arasynda nesieni múldem qaitarmaimyz degen túsinik qalyptaspaýy kerek. Bul – jańsaq pikir.
Sondai-aq Úkimettiń qatysýymen shaǵyn jáne orta biznes ókilderine jeńildetilgen nesie berý baǵdarlamasy ázirlendi. Eger bankter kásipkerlerge, azamattarǵa nesie berýdi toqtatsa, ekonomikanyń kóptegen salasy turalap qalady. Biz buǵan jol bermeimiz.
Meniń tapsyrmam boiynsha Ulttyq bank pen Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi qarjy júiesiniń turaqtylyǵyn saqtaý úshin qosymsha sharalar qarastyrýda.
Aýqymdy jiyndardyń dáýiri kelmeske ketti
Daǵdarys jaǵdaiynda, kóbine, biýdjettiń kirisi men shyǵysyn retteý qajettiligi týyndaidy. Úkimet daǵdarys kezeńinde biýdjetti naqtylaýdyń erekshe tártibin bekitti. Koronavirýspen kúresý úshin qomaqty qarjy bólingenin bilesizder. El azamattaryna qoldaý kórsetý, ekonomikalyq belsendilikti arttyrý sharalary qosymsha qarjyny talap etedi.
Eskerte ketetin bir jait, biýdjet qarjysyna qymbat kólik pen jihaz alynbaidy. Aýqymdy jiyndar ótkizýge arnalǵan qarajat qysqartyldy. Keibir investitsiialyq jobalar keiinge qaldyryldy.
Únemdelgen qarajat ekonomikanyń turaqty damýyn jáne tótenshe jaǵdai rejimin qamtamasyz etýge jumsalýda. Sondai-aq halyqtyń turmys sapasyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan birqatar jobalar iske asyrylyp jatyr.
