«Egemen Qazaqstanǵa» suhbat bergen Toqaev sheneýnikterge shúıligip ótipti. Budan bólek teńge baǵamyna qatysty boljamyn, úsh aıǵa shegerilgen nesıeni qaıtarý jáne saıası reformalar týraly sóz qozǵaǵan eken. Dalanews.kz prezıdent suhbatynyń osy tusyn nazaryńyzǵa usynady.

 «Halyq únine qulaq asatyn memlekettiń» basty qaǵıdaty

Eń aldymen, qoǵamnyń bereke-birligi bekem bolýy kerek. Buǵan bılik pen halyq arasynda turaqty dıalog ornatý arqyly qol jetkizýge bolady. Osyǵan oraı Ulttyq qoǵamdyq senim keńesi quryldy.

Onyń negizgi maqsaty – qoǵamdyq sanany jańǵyrtýǵa arnalǵan aýqymdy sharalar uıymdastyrý, ózekti máse­lelerdi talqylap, tıimdi usynystar ázir­leý. Búginge deıin keńestiń eki otyrysy ótkizildi. Saıası, ekonomıkalyq jáne áleý­mettik jańǵyrý baǵyttary boıynsha kóp­tegen usynys jasaldy. Qoǵamdy alań­datqan túrli máseleler qyzý talqyǵa tústi.

Zaman talabyna saı saıası reformalar júrgizilýde. Qazir meniń bastamammen Parlamentte birqatar mańyzdy zań­na­malyq ózgerister talqylanýda. «Beı­bit jıyndardy uıymdastyrý jáne ótkizý tártibi» týraly zań jobasy qaras­tyrylyp jatyr. Bul elimizdiń demokratıalyq damýyn aıqyndaıtyn óte mańyzdy qujat bolatynyna kúmán joq.

Májilis pen máslıhat depýtat­tarynyń saılaýyna túsetin saıası partıalar áıelder men jastar úshin otyz paıyzdyq kvota bóletin bolady.

Osyǵan oraı zańǵa tıisti tolyqtyrýlar engizý qarastyrylýda. Sondaı-aq saıası partıa­lardy tirkeýdi jeńildetý, parlamenttik opozısıa ınstıtýtyn qalyptastyrý úshin zańnamaǵa mańyzdy túzetýler jasalmaq.

Osy ózgerister saıası úderisterdi odan ári lıberalızasıalaý jolyndaǵy naqty qadam bolady dep senemin.  Jan-jaqty saıası reformalar jalǵasady. Bul – bizdiń strategıalyq tańdaýymyz.

Sondaı-aq azamattardyń ótinish-tilekterin jedel qarastyrý úshin «Ha­lyq únine qulaq asatyn memleket» tujy­rymdamasyn usyndym.

Bul – óte mańyzdy ári qajet bastama. Sheneýnik­ter­diń mindeti – eń aldymen, halyqqa qyz­met etý. Olar el-jurttyń muń-muqta­jyna qulaq aspaǵanda kimge qulaq asady?! Osy qaǵıdatty barlyq deńgeıdegi memlekettik qyzmetshilerdiń sanasyna sińirgen jón. Qazirdiń ózinde bul baǵytta oń ózgeris bar.

 

Teńge baǵamy – Úkimet men Ulttyq bank nendeı shara qabyldady?

Basqa elderdiń valútalarymen qatar bizdiń teńgemizdiń de quny kemip ketkeni ras. Osyǵan oraı, Úkimet pen Ulttyq bank jaǵdaıdy turaqtandyrý úshin naqty sharalar qabyldady. Men kvazımemlekettik sektorǵa eksporttan túsetin tabystyń bir bóligin ishki naryqta satýdy tapsyrdym.

Sondaı-aq olar shetel valútasyndaǵy depozıtterin elimizdiń qarjy júıesine qaıtarýda. Bul qa­rajat naqty jobalarǵa jumsalady. Osy jáne basqa da sharalar dollar tap­shy­­lyǵyn boldyrmaý úshin jasalyp otyr.

Árıne, naryqtyq ekonomıka jaǵ­daıynda mundaı máseleni retteý ońaıǵa soqpaıdy. Onyń ústine, elimizdegi shetel valútasynyń basym bóligi shıkizatty satýdan túsetini jasyryn emes. Erte me, kesh pe, teńge baǵamy turaqtanady.

Biraq buǵan syrtqy faktorlar áser etpeı qoımaıdy. Teńgeniń dollarǵa qatysty baǵamy valúta naryǵyndaǵy suranys pen usynymnyń azdy-kóptigine qaraı túzeletini belgili.

Sondyqtan quzyrly organdar valúta naryǵyna qatysty zańsyz áreketterdiń jolyn kesetin bolady. Aldaǵy ýaqytta Ulttyq bank teńgeniń erkin baǵamy qaǵıdatyn ustanyp, Úkimetpen birlesken jumysyn jalǵastyra beredi.

Bankterge teginnen-tegin qoldaý kórsetilmeıdi

Bank júıesi – qarjy naryǵynyń asa mańyzdy bóligi. Bankterdiń turaqty jumys isteýine memleket te, bıznes ókil­deri de, qarapaıym salymshylar da múd­deli. Sondyqtan bankterge teginnen-tegin qoldaý kórsetilmeıdi. Bul – ult­tyq ekonomıkany kótermeleýdiń bir joly.

Qazir bankterdiń úzdiksiz qyzmet kórsetýine múmkindik bar. Depozıtterge kepildik beretin qor da turaqty jumys isteýde. Bul ahýaldy Ulttyq bank ba­qylap otyr. Sondyqtan salymshy­lardyń qara­ja­tyna eshqandaı qater tónip turǵan joq.

Tótenshe jaǵdaı kezinde ekinshi deńgeıdegi bankter áleýmettik-ekono­mı­kalyq ahýaldyń turaqtanýyna óz úlesin qosty dep aıta alamyz. Eń aldymen, bankter kásipkerlerge jáne azamattarǵa bergen nesıeni qaıtarý merzimin keıinge aýystyrdy. Naqty aıtqanda, nesıe tólemderi 3 aıǵa shegerildi. Tabysynan aıyrylǵandarǵa mundaı kómek qajet. Biraq jurtshylyq arasynda nesıeni múldem qaıtarmaımyz degen túsinik qalyptaspaýy kerek. Bul – jańsaq pikir.

Sondaı-aq Úkimettiń qatysýymen shaǵyn jáne orta bıznes ókilderine jeńildetilgen nesıe berý baǵdarlamasy ázirlendi. Eger bankter kásipkerlerge, azamattarǵa nesıe berýdi toqtatsa, ekonomıkanyń kóptegen salasy turalap qalady. Biz buǵan jol bermeımiz.

Meniń tapsyrmam boıynsha Ulttyq bank pen Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi qarjy júıesiniń turaqtylyǵyn saqtaý úshin qosymsha sharalar qarastyrýda.

Aýqymdy jıyndardyń dáýiri kelmeske ketti

Daǵdarys jaǵdaıynda, kóbine, búdjettiń kirisi men shyǵysyn retteý qajettiligi týyndaıdy. Úkimet daǵdarys kezeńinde búdjetti naqtylaýdyń erekshe tártibin bekitti. Koronavırýspen kúre­sý úshin qomaqty qarjy bólingenin bile­sizder. El azamattaryna qoldaý kórsetý, ekonomıkalyq belsendilikti arttyrý sharalary qosymsha qarjyny talap etedi.

Eskerte ketetin bir jaıt, búdjet qar­jysyna qymbat kólik pen jıhaz alyn­baıdy. Aýqymdy jıyndar ótkizýge arnalǵan qarajat qysqartyldy. Keıbir ınves­tısıalyq jobalar keıinge qaldy­ryldy.

Únemdelgen qarajat ekonomı­kanyń turaqty damýyn jáne tótenshe jaǵdaı rejimin qamtamasyz etýge jum­salýda. Sondaı-aq halyqtyń turmys sapasyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan birqatar jobalar iske asyrylyp jatyr.