Álı Bektaev: Túrkistanda bir gektar sýarmaly jerdiń ózi bir otbasyn tolyq asyraıdy
Senator Álı Bektaev ońtústikte uzaq jyldar qyzmet atqarǵandardyń biri. Qazyǵurt aýdanynda, Túrkistan qalasynda ákim boldy. Oblys basshysynyń orynbasary qyzmetin atqardy. Aýyl sharýashylyǵy salasynyń mamany. Túrkistan oblysy týraly pikirin suraǵanymyzda biraz oıyn aıtty.
– Tarazyǵa salynyp, qabyldanǵan sheshim dep esepteımin. Jalpy, Túrkistan qalasyn megapolıst retinde damytý, Túrkistan qalasyn túrki áleminiń rýhanı astanasy retinde qarastyrý Elbasynyń jáne halyqtyń oıynda júrgen másele edi. Túrkistan jeke bólinedi degen áńgimeler burynnan bar bolatyn. Sonyń bárin tarazyǵa sala otyryp, osyndaı sheshim qabyldandy. Túrkistan oblysy qurylyp, ortalyǵy bolyp Túrkistan qalasy tańdalynyp alyndy. Bul óte mańyzdy ári tarıhı oqıǵa boldy dep esepteımin. Osynyń arqasynda Túrkistan shyn máninde damyp, kórkeıip kele jatyr.
Túrkistan qala retinde de, rýhanı ortalyq retinde de alǵan baǵyty durys. Shymkentten bólinip shyǵýynyń eń birinshi jetistigi osy dep bilemin. Bizdiń halqymyz úshin ǵana emes, túrki álemi úshin de Túrkistannyń orny bólek. Aldaǵy 1-2 jylda adam tanymastaı bolyp ózgeretine bizdiń esh kúmánimiz joq.
Kóptegen ǵımarattar salynyp jatyr. Olardyń arasynda halyqaralyq áýejaı bar. Qalanyń ınfraqurylymynda ózgeris kóp, tabıǵı gaz tartý bastalyp ketken, kárizdendirý júıesin retke keltirý, kógaldandyrý, kóshelerdi abattandyrý sıaqty jumystar atqarylyp jatyr. Ómirzaq Shókeev bastaǵan azamattardyń eńbegi óte zor, – deıdi Álı Bektaev.
Onyń aıtýynsha, bury iri kásiporyndar Shymkent qalasynda ornalasqan bolatyn. Al aýdan ortalyqtarynda irá kásiporyndar joqtyń qasy edi. Endi Túrkistan oblysy bólinip shyqqaly beri,Kentaýda, aýdandarda jańa óndiris oshaqtary ashyla bastaǵan.
Mysaly, Tóle bı aýdanynda qus fabrıkasy irgesi qalanyp, jumys istep jatyr. Ordabasy aýdanynda, Túrkistannyń ózinde de jańa kásiporyndardyń ashylyp, jumysty bastap ketkenin baıqap júrmiz. Óndiris - ekonomıkanyń negizi. Sondyqtan jergilikti atqarýshy bılik sonyń ishinde ákimdik óndiristi damytýǵa kóbirek kóńil bóle bastady., – deıdi depýtat.
Onyń aıtýynsha, Túrkistan oblysy mal sharýashylyǵy men egistikti damytýǵa qolaıly óńir.
– Túrkistan oblysynyń eń úlken baılyǵy - adamı kapıtal. Halyq óte kóp, tyǵyz ornalasqan. Ol jerde bir gektar sýarmaly jerdiń ózi bir otbasyn tolyq asyraıdy. Jerdi únemdep, halyqqa bekitip bere otyryp, halyqtyń alatyn paıdasyn kóbeıtýge múmkindik bar. Qazir Túrkistan oblysynda 900 myńǵa gektarǵa jýyq egistik jer bar (110 myń ga maqta, 46 myń ga kókónis, 230 myń ga egistik). Jalpy, aýyl sharýashylyǵymen aınalysamyn degen adamǵa klımattyq jaǵdaıy qolaıly.Adamı kapıtal jetkilikti. Osyǵan baılanysty aýyl sharýashylyǵy - Túrkistan oblysynyń qazirgi turmys kózi bolyp esepteledi. Sondaı-aq mynaý Sozaq, Otyrar, Báıdibek aýdandarynda mal jaıylymdary óte kóp. Jalpy, 4 mıllıon gektardan astam jaıylymdyq jer bar, – deıdi Senator.
Onyń aıtýynsha, halyq egis pen de mal sharýashylyǵymen de aınalysyp beıimdelgen. Endi aýyl sharýashylyǵy ónimderin qaıta óndeýdi qolǵa alý kerek dep otyr.
– Sońǵy dástúr boıynsha halyq mal bordaqylaý kásibine kóshken. Ásirese, Saıram aýdanynyń turǵyndary osyǵan beıimdelgen. Eń negizgi másele - alynǵan ónimdi qaıta óńdeý. Tiri maldy birden eksportqa emes, etti óndep naryqqa shyǵarsaq durys bolar edi. Sosyn kókónisti kóbirek egýge múmkindik bar. 46 myń gektar jer degen az, odan ári kóbeıtýge bolady. Sosyn Qazaqstannyń óńirlerine, Reseı, Belarýs, Ýkraınaǵa ótkize alamyz. Elimizde tek maqta Túrkistan oblysynda óndiriledi. Maqtadan talshyq, tuqym, talshyqtan nemese jip, sabyn men maqta maıy syndy 1200-den asa ártúrli zattar alynady. Ónim Shymkent qalasyndaǵy fabrıkalarǵa jóneltiledi.Jalpy, Túrkistanda qaıta óndeýdi qolǵa alyp, óndiristi jandandyrýǵa bolady, – deıdi Álı Ábdikárimuly.
Túrkistan men Shymkent bir úıdiń qos balasyndaı – depýtat
Parlament Májilisiniń halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń tóraǵasy Muhtar Erman shet tilderin jaqsy meńgergen bilimdi ári tájirıbeli depýtat. Ońtústik óńiriniń týmasy. Onyń aıtýynsha, Túrkistan oblysynyń qurylýy tek Qazaqstannyń múddesi úshin ǵana emes, sonymen birge Ortalyq Azıa aımaǵynyń ekonomıkasyna da paıdasyn tıgizedi.
– Bul qadamnyń birinshi bereri rýhanı serpilis, degenmen, áleýmettik-ekonomıkalyq áseri de kóp kúttirmesi anyq.Shyn máninde, Qazaqstannyń ońtústiginde eki jańa ósý núktesi bar. Shymkenttiń respýblıkalyq mańyzy bar qala mártebesine ıe bolýy jáne jańa Túrkistan oblysynyń qurylýy tek Qazaqstannyń múddesi úshin ǵana emes, sonymen birge Ortalyq Azıa aımaǵynyń ekonomıkasyna da paıdasyn tıgizip jatyr. Óte úlken óndiristik nysandar men bilim berý keshenderi Shymkent pen oblysta shoǵyrlanǵan. 1990 jyldary tuńǵysh prezıdent Elbasynyń bastamasymen Túrkistanda qazaq-túrik halyqaralyq ýnıversıteti qurylǵan bolatyn. Kóptegen stýdentter, onyń ishinde sheteldikter de bilim alyp jatyr. Ol qazir reıtıńte mańyzdy orynǵa ıe, –deıdi Muhtar Erman.
Onyń aıtýynsha, oblysta ońtústik Qazaqstannyń aýmaǵy arqyly ótetin «Batys Eýropa – Batys Qytaı» jańa zamanaýı tas joly bar, aýdandarǵa kezeń-kezeńimen tabıǵı gaz jetkizilip jatyr. Aýylsharýashylyǵy jáne shaǵyn bıznes belsendi damýda.
–Túrkistan oblysynda ár túrli qıyndyqtar bolyp jatqanyn bilemiz. Byltyrǵy Arystaǵy jarylys, bıylǵy Maqtaaraldaǵy sý tasqyny. Osyndaı kezde Shymkent qalasynyń basshylary da, turǵyndary da bólinbeı birigip qoldaý kórsetti. Jalpy, ońtústik halqynyń yntymaǵy berik, birligi jarasqan. Túrkistan men Shymkent bir úıdiń qos balasyndaı. Odan bólek, oblys ortalyǵynda qurylys qarqyndy júrip jatyr. Aldaǵy ýaqytta Túrkistannyń jańa kelbetine kýá bolamyz dep oılaımyn, – deıdi depýtat.
Ol sonymen qatar, Túrkistan ejelden Uly Jibek jolynyń boıynda jatqan qala, kıeli shahar. Degenmen, bul jańalyq tek osy oımen, syrtqy forma úshin jasaldy dep oılamaımyn dep otyr.
– Ońtústiktegi kórshimiz Ózbekstanda asa aýqymdy jumystar bastalyp, iri-iri jobalar qolǵa alynyp jatyr. Kórshi memleketpen qatarlasyp, bizdiń shekara boıynda jatqan oblys ta odan ári qarqyndy túrde damýǵa tıis. Oǵan múmkindigi, áleýeti jetkilikti. Osy jaǵynan alǵanda, bul jańalyq bizdiń elimiz úshin, jańa ataýǵa ıe bolǵan oblys úshin tıimdi bolady dep oılaımyn. Sondyqtan Túrkistannyń oblys ortalyǵy bolǵanyna qýanyshtymyz, ári qaraı jan-jaqty damı beretinine senemiz, – deıdi Muhtar Erman.
Túrkistanda barlyǵy jańadan bastalyp jatyr – Sáken Qanybekov
Májilis depýtaty Sáken Qanybekov 2010-2016 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblysy ákiminiń orynbasary qyzmetin atqarǵan. Ózi osy óńirdiń týmasy.
– Shymkentke respýblıkalyq mańyzy bar qala mártebesi berilip, qasıetti qala Túrkistan oblys ortalyǵy bolǵanda qýanyshymdy jasyra almaǵandardyń birimin.Shymkent – bizdiń úshinshi megapolıs. Árdaıym damý kórsetkishi toqtamaǵan qala.Endi qala respýblıkalyq búdjetten qarjylandyrylyp jatyr. Aldaǵy ýaqytta budan da beter serpilis jasaý múmkindigi bar. Onyń bári óz nátıjesin beredi. Al Túrkistanda barlyǵy jańadan bastalyp jatyr.Birinshiden, aımaqtyń kelbetin ózgertý jáne ınfraqurylym qurý mańyzdy. Túrkistanǵa jańa ınvestısıalar kelip jatyr. Negizi budan da kóp ınvestısıa tartýǵa bolady. Jańa ákimshilik ortalyq qurlys jumystary júrip jatqanyn bilemiz. Sondyqtan jańa jumystary kóbeıýde. Oblysta týrızm, aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa tamasha múmkindik bar, – deıdi Sáken Qanybekov.
Ol Túrkistan qalasynyń oblys ortalyǵynyń mártebesine ıe bolǵany tek ońtústik óńir úshin ǵana emes, búkil Qazaqstan úshin de, elimiz úshin de úlken jetistik dep sanaıtynyn aıtty.
– Sarapshylardyń, túrli sala ókilderiniń pikiri boıynsha, aldaǵy ýaqytta, bul aımaq qarqyndy damýǵa kóshedi. Iaǵnı, Shymkent qalasynyń óńtústiginde, bylaı aıtqanda, básekeles paıda bolady. Olar adam kapıtaly úshin de, damý jaǵynan da báseke túsetin bolady. Qazirgi kezde Shymkent qala ári ákimshilik birlik retinde ózin-ózi qamtamasyz etip otyr dese bolady. Sondyqtan bul rette Túrkistannyń damýy áli alda.Elbasy Túrkistan oblysyn qurý týraly jarlyqqa qol qoıǵanda ınfraqurylym jasaǵannan keıin, qurylystar bolady. Halyq kóshedi. Mektepter salynady. Áleýmettik nysandar kóbeıedi. Onyń bári jańa qýat beredi degen. Qazirgi kezde bul jumystar birtińdep iske asyp keledi, – dep túsindirdi depýtat.
Al Túrkistan qalasynyń ózi de tek ońtústik aımaqqa emes, búkil elge de mańyzy zor.
– Týrızm qarqyndy damıdy dep kútilýde, sondaı-aq ónerkásip pen óńdeý salasy da qarqyn alady. Oblysta 2 mlnǵa jýyq halyq bar. Olar sonda turady, jumys isteıdi. Degenmen, qalaǵa oblys ortalyǵy mártebesine sáıkes bolý úshin úlken jumys qajet. Al ol ýaqyt pen aqshany qajet etedi. Al kadr, adamı kapıtal jaǵynan bul aımaq ózin tolyq qamtamasyz ete alady,– deıdi Sáken Qanybekov.
Túrkistan oblysy ósim úshin jańa múmkindik – Qýanysh Sultanov
Parlament Májilisiniń depýtaty, halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń múshesi Qýanysh Sultanov Túrkistan oblysynyń qurylýy – jas býyn úshin jańa múmkindikterdi ashyp otyr degen pikir bildirdi.
– Elbasynyń kóregendigine osyndaıda tańqalasyń. Uzaq oılanyp, ábden ıi qanyp, pisip-jetilgen sátti qalt jibermeı sheshim qabyldady. Óıtkeni kóneden kele jatqan arysy túrki dúnıesine, berisi qazaq handaryna astana bolǵan bul shahardyń keıingi urpaq úshin, qazirgi elimizdiń saıası ustanymyna aınalǵan jańǵyrýdyń is júzindegi kórinisi úshin asa mańyzy bar. Sóıtip, 2018 jyly elimizdiń ósimi men damýy jolynda saıası sheshim qabyldady. 30 jylǵa jetpeı, elimizde úshinshi megapolıs paıda boldy. Biz memleketimizdiń táýelsizdigin jarıalaǵan tusta mıllıon turǵyny bar Almaty qalasy ǵana bar edi. Al qazir Nur-Sultan men Shymkent qosyldy, – deıdi Qýanysh Sultanov.
Ol Túrkistan oblysy ósim úshin jańa múmkindik ekenin aıtty.
– Atap aıtqanda, jas býyn úshin jańa múmkindikter ashylyp jatyr. Negizgi ındýstrıa – bul týrızm salasy. Sosyn aýyl sharýashylyǵynyń barlyq túrin ásirese, agrobıznesti damytýǵa qolaıly. Úkimettiń málmetine súıenetin bolsaq, aýylsharýashylyq ónimderin óndirýshileriniń sany boıynsha Túrkistan oblysy kóshbasshy, – deıdi Qýanysh Sultanov.
Onyń aıtýynsha, Túrkistannyń dinı ortalyq, rýhanı ortalyq qana emes, bul - mádenıeti men ekonomıkasy damyǵan úlken oblystyń ortalyǵyna aınalǵany shyn máninde qýanysh.
– Bıznestiń damýy, ómir deńgeıiniń sapasynyń ósýi turǵysynan da jaqsy túrtki bolyp jatqanyn baıqap otyrmyz. Sosyn bir aıta keterligi, Túrkistan týrızminiń áleýetin áli túsinbeıtin sekildimiz. Búgingi tańda bundaı daıyn týrızm klasterin qurý úshin shetelderde mıllıardtaǵan qarjy salynyp jatyr. Al Túrkistan – daıyn týrızm ordasy. Tipti, «Jibek jolynyń» «Batys Qytaı – Batys Eýropa» tasjolynyń boıynda tur. Qalyptasqan qatynas júıesi bar. Sondyqtan Túrkistannyń jetkilikti menejment júıesi men qolaıly ınfraqurylymyn jasaý kerek. Ekonomıka jaqsarsa, halyqtyń demografıalyq ósimi artady, turmysy jaqsarady. Demek, bul qazaq qoǵamy úshin – ekonomıkalyq, saıası, rýhanı úshjaqty paıdasy bar sheshim, – deıdi depýtat.
Túrkistannyń jeke oblys bolýy áleýmettik-ekonomıkalyq máselelerdi sheshýge múmkindik beredi – saıasattanýshy
Elimizge tanymal saıasattanýshy Orazǵalı Selteev eńsesin tiktep kele jatqan Túrkistan qalasyna qatysty eskerýge tıisti máselelerdi aıtty.
– Qazaqstan kartasynyń ońtústik bóliginde tarıhı ózgerister oryn alǵanyn bilemiz. Bul, árıne, obektıvti sebepterge baılanysty týyndaǵan strategıalyq durys sheshim.
Birinshiden, Ońtústik Qazaqstan oblysy halyqtyń sany men tyǵyzdyǵy jóninen eń iri aımaq. Onyń ústine aldaǵy ýaqytta da solaı qala beretinin eskerýimiz kerek. Sondyqtan Shymkent qalasynyń bólinip shyqqandyǵy eldiń ońtústigin basqarý tıimdiligin arttyrýǵa septigin tıgizedi. Ekinshiden, Shymkenttiń respýblıkalyq mańyzy bar qala mártebesin alýy tıimdi. Óıtkeni respýblıkalyq búdjetten megapolıstti damytýdyń jańa jobalaryn qarjylandyrýǵa baılanysty erekshe múmkindikter alyp otyr. Úshinshiden, Túrkistan qalasynyń oblys ortalyǵy bolǵannan beri jaǵdaıy edáýir jaqsaryp qaldy deýge bolady. Sonymen qatar, oblystyń jaqyn aýmaqtaryndaǵy aýdandardyń da áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıy artyp keledi, – deıdi Orazǵalı Selteev.
Ol osy rette jyldam ósý árdaıym ekologıalyq máselelerdiń kóbeıýimen birge júredi. Sondyqtan jańa nysandar men jol salǵanda ózgelerdiń jibergen qatelikterin qaıtalamaý kerektigin aıtty.
– Eńsesin tiktep, ósip kele jatqan qalalardyń problemasy áleýmettik jáne kóliktik ınfraqurylym bolary sózsiz. Sondyqtan basqalardyń qatelikterin qaıtalamaý mańyzdy. Bul birinshi kezekte áleýmettik nysandardyń, demalys ortalyqtarynyń jáne kólik jelileriniń balansynyń bolmaýyna qatysty. Jyldam ósý árdaıym ekologıalyq máselelerdiń kóbeıýimen birge júredi.
Bul rette megapolıst bolǵan Shymkent pen oblys ortalyǵyna aınalǵan Túrkistan qalalary osy jaǵyn eskerý kerek.Máselen, Shymkent qorǵasyn zaýyty elimizdegi eń zıandy ónerkásipter sanatyna kirdi. Al Shymkent aýasy lastanǵan qalalardyń reıtıńinde joǵary oryndardyń birinde. Sondyqtan endi tabıǵı júıelerdiń turaqtylyǵyna nuqsan keltirýdiń aldyn alý jáne qalanyń ekologıalyq áleýetin qalpyna keltirý máselelerine muqıat qaraý kerek, – deıdi saıasattanýshy.
Onyń aıtýynsha, birinshi kezektk óńirdegi jumyssyzdyq, bilim berý salalalaryndaǵy problemalardy sosyn halyqty aýyz sýben tolyq qamtýdy qolǵa alý kerek.
– Túrkistan oblysynyń ózine keletin bolsaq, strategıalyq sheshimdi qajet etetin máseleler bar. Bul aımaqtyń 80 paıyzy dotasıada otyrǵan aımaq bolǵandyqtan eń tómengi ataýly tabysqa ıe azamattardyń úlesi kóp. Aıtpaqshy, ózin-ózi jumyspen qamtyǵan halyqtyń eń joǵary úlesi 46 paıyzdan asady. Sonymen qatar, bul kórsetkish kem degende sońǵy bes jylda jaqsy jaqqa ózgergen joq. Bul problema bilim berý salasyndaǵy kemshilikter jáne tabysty jumysqa ornalasýdyń shekteýli múmkindikterine baılanysty. Sondyqtan jastardyń kóbi Nur-Sultan, Almaty jáne ózge qalalarǵa jumys izdep ketedi. Endi bul másele birtińdep sheshimin tabady dep oılaımyn.Aýyldyq jerlerdiń 27 paıyzy aýyz sýmen qamtamasyz etilmegen. Osy jaǵyn basshylyq eskerý kerek, – deıdi Orazǵalı Selteev.
Aıta keteıik, Túrkistan qalasy naǵyz qazaqy standartyn saqtaǵan mazmun, ári ejelgi túrkilik mádenıettiń jańa zamandaǵy kelbetine saı jańaryp keledi. Oblys kóleminde de atqarylyp jatqan jumystar kóp. Bastysy, halyqtyń ózi qıyn kezeńde bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵaryp uıymshylyǵymen únemi kózge túsip keledi. Arystaǵy jarylys, Maqtaaraldaǵy sý tasqyny barlyǵy ýaqytsha qıyndyqtar ekeni sózsiz.
Erkebulan BEK
