Dalanews.kz suhbatqa sholý jasap shyqty.
Prezıdent bıyl HHİ ǵasyrdaǵy tatý kórshilik pen odaqtastyq týraly shartqa 10 jyl tolatynyn eske saldy. Sonymen qatar 2013 jylǵy memleketaralyq sharttyń máni zor ekenin, ol qazaq-orys baılanystarynyń keleshegine jol ashatynyn jetkizdi.
Reseı Prezıdentimen ótetin aldaǵy kezdesýdiń kún tártibine keletin bolsaq, Toqaev ekijaqty saıası, saýda-ekonomıkalyq, mádenı-gýmanıtarlyq yqpaldastyq máseleleri kún tártibinde bolatynyn aıtty. Sebebi halyqaralyq uıym men ıntegrasıalyq qurylymdar aıasyndaǵy baılanys mańyzdy orynda. Álemdegi ahýaldyń qazirgi jaı-kúıi men damý perspektıvalary jóninde pikir almasý da tys qalmaq emes.
Sonymen qatar qos prezıdent Óńiraralyq yntymaqtastyq forýmyna qatysady dep josparlanyp otyr. Bul – aımaqtar men eki el kásipkerleri arasyndaǵy tikeleı baılanysty nyǵaıtýǵa yqpal etetin biregeı ári óte tıimdi format.
Memleket basshysy suhbatta tranzıttik áleýetimizdi tolyqqandy paıdalanýǵa múddeli ekenimizdi jáne Reseı gazyn tasymaldaý kólemin odan ári ulǵaıtýǵa daıyn ekenimizdi jetkizdi. Beıbit maqsatta qoldanylatyn atom salasyndaǵy yqpaldastyq – energetıkalyq yntymaqtastyqtyń negizgi baǵyty ekeni de keltirildi.
Sandardy sóıletsek, sońǵy 18 jylda Reseıden Qazaqstanǵa kelgen tikeleı ınvestısıanyń jalpy kólemi 20 mıllıard dollardan asqan. Al óz kezeginde Qazaqstannyń Reseıge quıǵan qarjysy 6 mıllıard dollarǵa jýyqtap otyr.
Mazmundy suhbatta sanksıalarǵa qatysty da pikir bar. Prezıdent Batys elderi buryn-sońdy bolmaǵan mólsherde sanksıa salǵanyn, bul shekteý kólik-logıstıka salasyna áser etkenin baıandady. Soǵan qaramastan Reseı men Qazaqstannyń atalǵan saladaǵy yntymaqtastyǵy tabysty jalǵasatynyn jetkizdi. Qazir Eýrazıanyń jańa kólik qurylymy qalyptasýda.
Memleket basshysynyń aıtýynsha, muny oıdaǵydaı júzege asyrsa, qatysýshy taraptardyń bári de ekonomıkalyq ári saıası paıdaǵa keneledi.
Buǵan qosa suhbatta orys tili jónindegi halyqaralyq uıym qurýǵa qatysty júıeli oı aıtyldy.
Bul oraıda Prezıdent «Orys tiline qatysty halyqaralyq uıym qurý ıdeıasy TMD elderiniń, sonyń ishinde Qazaqstannyń memlekettik til saıasatyna balama jasaý nıetinen týǵan joq. Uıymnyń quqyqtyq sýbekt retinde tanylýy jáne oǵan TMD-ǵa múshe emes ózge memleketterdiń qosylýyna ashyq bolýy mańyzdy» degen tushymdy pikirin ortaǵa saldy.
Qazaqstannyń Shanhaı yntymaqtastyq uıymyna tóraǵalyq etetini kópke belgili.
Osy uıymnyń aıasynda elderdiń ózara yqpaldastyǵy qalaı órbıtinine aksent berildi. Qazirgideı kúrdeli geosaıası jáne geoekonomıkalyq jaǵdaıda senimge, ózara tıimdi múddege, teńdikke arqa súıeıtin, mádenıetterdiń áralýandyǵyna qurmetpen qaraıtyn jáne qatar damýǵa umtylatyn «Shanhaı rýhynyń» myzǵymas irgetasyn nyǵaıtýǵa basymdyq berilý kerektigi aıtyldy.
«Osyǵan oraı óńirlik qaýipsizdik pen turaqtylyqty qamtamasyz etý, kópjaqty yntymaqtastyqtyń saýda-ınvestısıalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq mazmunyn baıytý Qazaqstan tóraǵalyǵynyń basymdyqtary retinde jarıalandy. Shanhaı yntymaqtastyq uıymyn odan ári damytýdyń kóptegen ózekti máseleleri men perspektıvalaryna qatysty elderimizdiń ustanymdary sáıkes keledi. Bul – ekijaqty seriktestiktiń nátıjeli ekenin bildiretin mańyzdy kórsetkish» dedi Prezıdent.
Suhbattyń núktesi qazirgi tańdaǵy basty taqyryp – beıbitshilik pen turaqtylyq máselesine baılanystyrylyp qoıyldy. Sebebi, biz qazir qubylmaly zamanda ómir súrip jatyrmyz. Erte me, kesh pe birpolárly álemnen kóppolárly álemge aýysý qajettigi týyndaıdy. Onyń ústine dúnıejúziniń ár qıyrynda qaqtyǵystar, sanksıalyq teketirester, saýda soǵysy órshigen jaǵdaıda bolashaqqa senimmen qaraý da qıyndady.
Prezıdenttiń aıtýynsha, túptep kelgende, jahan jurty uzaqmerzimdi beıbitshilik ornaıtyn kúnge jetedi.
Ol úshin mynadaı eki shart mindetti túrde oryndalýǵa tıis. Atap aıtqanda, ózara ymyraǵa daıyn bolý jáne halyqaralyq quqyq normalaryn saqtaý.
Munyń ekinshi bóligi – Qazaqstannyń syrtqy saıasattaǵy negizgi ustanymy. Kez kelgen qaıshylyqty BUU Jarǵysynyń normalary men qaǵıdattaryna saı sheshýge bolady. Bul qujatty álemdik qoǵamdastyq adamzat tarıhyndaǵy eń qanquıly soǵystan keıin qabyldady. Ázirge álem qaqtyǵystardy eńserýdiń budan artyq tásilin oılap tapqan joq.
Sondyqtan ashýdy aqylǵa jeńdirip, halyqaralyq quqyq normalaryn múltiksiz saqtaǵan sátten bastap álemde tepe-teńdik qaıta ornaıdy.
– Biz buryn-sońdy bolmaǵan geosaıası bólshektený jáne áleýmettik-ekonomıkalyq turǵydan jikke bóliný jaǵdaıyna kýá bolyp otyrmyz. Saıasat pen ekonomıkada jahandyq jáne aımaqtyq deńgeıde ózgerister júrip jatyr. Bul memleketter men qurlyqtardyń qaýipsizdigine alańdaýshylyq týǵyzady. Úılesimdi álemdik ekonomıka qurý úshin Jahandyq Ońtústik jáne Jahandyq Soltústik elderi ózara senimge, bir-biriniń múddesin qurmetteýge, sondaı-aq kópjaqty yntymaqtastyq qaǵıdattaryna negizdelgen ortaq mámilege kelýi kerek.
Osyndaı kúrdeli úderiste BUU mańyzdy ról atqarýǵa tıis. Qazir ol barlyq adamzatty biriktiretin balamasy joq jalǵyz jahandyq uıym sanalady. Bul oraıda túrli shekteýler men geosaıası bólshektenýdiń kúsheıýi BUU-nyń birligi men uıym mandatynyń ústemdigine nuqsan keltirip jatqanyn moıyndaý qajet.
Uıymǵa qatysty synı pikir kóbeıip keledi. Ol negizinen ishki reformalar jasaý qajettigine baılanysty aıtylyp jatyr. Jer sharynyń ár qıyryndaǵy daǵdarystardy retteýde BUU qaýqarsyzdyq tanytyp otyr. BUU-ny jahandyq qaýipsizdikti saqtaıtyn, HHİ ǵasyrdyń syn-qaterlerine tótep beretin, qazirgi zamannyń túıtkilderin tıimdi sheshe alatyn negizgi kúshke aınaldyratyn ýaqyt jetti dep oılaımyn, – dedi Prezıdent.
Uıymnyń kóptegen ınstıtýty qyrǵı-qabaq soǵys jyldarynda qurylǵandyqtan, olardyń jumys tásili tarıh qoınaýyna ketken dáýirge negizdelgen. Qaýipsizdik Keńesin reformalaý qajettigi aıqyn baıqalady. Muny Keńes quramyn keńeıtý arqyly júzege asyrýǵa bolatyny aıtyldy suhbatta. Al shaǵyn jáne orta memleketter iri derjavalar arasyndaǵy altyn kópirge aınalyp, halyqaralyq turaqtylyq úshin tarıhı jaýapkershilik arqalaý kerek.
Qaýipsizdik Keńesiniń aıasynda osyndaı memleketterdiń úni jarqyn shyǵyp, olardyń beıbitshilik pen qaýipsizdikti qamtamasyz etýde erekshe rólge ıe bolýy mańyzdy ekenin qaperge alýǵa shaqyrdy Prezıdent.
