Dalanews.kz suhbatqa sholý jasap shyqty.
Prezident biyl HHI ǵasyrdaǵy tatý kórshilik pen odaqtastyq týraly shartqa 10 jyl tolatynyn eske saldy. Sonymen qatar 2013 jylǵy memleketaralyq sharttyń máni zor ekenin, ol qazaq-orys bailanystarynyń keleshegine jol ashatynyn jetkizdi.
Resei Prezidentimen ótetin aldaǵy kezdesýdiń kún tártibine keletin bolsaq, Toqaev ekijaqty saiasi, saýda-ekonomikalyq, mádeni-gýmanitarlyq yqpaldastyq máseleleri kún tártibinde bolatynyn aitty. Sebebi halyqaralyq uiym men integratsiialyq qurylymdar aiasyndaǵy bailanys mańyzdy orynda. Álemdegi ahýaldyń qazirgi jai-kúii men damý perspektivalary jóninde pikir almasý da tys qalmaq emes.
Sonymen qatar qos prezident Óńiraralyq yntymaqtastyq forýmyna qatysady dep josparlanyp otyr. Bul – aimaqtar men eki el kásipkerleri arasyndaǵy tikelei bailanysty nyǵaitýǵa yqpal etetin biregei ári óte tiimdi format.
Memleket basshysy suhbatta tranzittik áleýetimizdi tolyqqandy paidalanýǵa múddeli ekenimizdi jáne Resei gazyn tasymaldaý kólemin odan ári ulǵaitýǵa daiyn ekenimizdi jetkizdi. Beibit maqsatta qoldanylatyn atom salasyndaǵy yqpaldastyq – energetikalyq yntymaqtastyqtyń negizgi baǵyty ekeni de keltirildi.
Sandardy sóiletsek, sońǵy 18 jylda Reseiden Qazaqstanǵa kelgen tikelei investitsiianyń jalpy kólemi 20 milliard dollardan asqan. Al óz kezeginde Qazaqstannyń Reseige quiǵan qarjysy 6 milliard dollarǵa jýyqtap otyr.
Mazmundy suhbatta sanktsiialarǵa qatysty da pikir bar. Prezident Batys elderi buryn-sońdy bolmaǵan mólsherde sanktsiia salǵanyn, bul shekteý kólik-logistika salasyna áser etkenin baiandady. Soǵan qaramastan Resei men Qazaqstannyń atalǵan saladaǵy yntymaqtastyǵy tabysty jalǵasatynyn jetkizdi. Qazir Eýraziianyń jańa kólik qurylymy qalyptasýda.
Memleket basshysynyń aitýynsha, muny oidaǵydai júzege asyrsa, qatysýshy taraptardyń bári de ekonomikalyq ári saiasi paidaǵa keneledi.
Buǵan qosa suhbatta orys tili jónindegi halyqaralyq uiym qurýǵa qatysty júieli oi aityldy.
Bul oraida Prezident «Orys tiline qatysty halyqaralyq uiym qurý ideiasy TMD elderiniń, sonyń ishinde Qazaqstannyń memlekettik til saiasatyna balama jasaý nietinen týǵan joq. Uiymnyń quqyqtyq sýbekt retinde tanylýy jáne oǵan TMD-ǵa múshe emes ózge memleketterdiń qosylýyna ashyq bolýy mańyzdy» degen tushymdy pikirin ortaǵa saldy.
Qazaqstannyń Shanhai yntymaqtastyq uiymyna tóraǵalyq etetini kópke belgili.
Osy uiymnyń aiasynda elderdiń ózara yqpaldastyǵy qalai órbitinine aktsent berildi. Qazirgidei kúrdeli geosaiasi jáne geoekonomikalyq jaǵdaida senimge, ózara tiimdi múddege, teńdikke arqa súieitin, mádenietterdiń áralýandyǵyna qurmetpen qaraityn jáne qatar damýǵa umtylatyn «Shanhai rýhynyń» myzǵymas irgetasyn nyǵaitýǵa basymdyq berilý kerektigi aityldy.
«Osyǵan orai óńirlik qaýipsizdik pen turaqtylyqty qamtamasyz etý, kópjaqty yntymaqtastyqtyń saýda-investitsiialyq jáne mádeni-gýmanitarlyq mazmunyn baiytý Qazaqstan tóraǵalyǵynyń basymdyqtary retinde jariialandy. Shanhai yntymaqtastyq uiymyn odan ári damytýdyń kóptegen ózekti máseleleri men perspektivalaryna qatysty elderimizdiń ustanymdary sáikes keledi. Bul – ekijaqty seriktestiktiń nátijeli ekenin bildiretin mańyzdy kórsetkish» dedi Prezident.
Suhbattyń núktesi qazirgi tańdaǵy basty taqyryp – beibitshilik pen turaqtylyq máselesine bailanystyrylyp qoiyldy. Sebebi, biz qazir qubylmaly zamanda ómir súrip jatyrmyz. Erte me, kesh pe birpoliarly álemnen kóppoliarly álemge aýysý qajettigi týyndaidy. Onyń ústine dúniejúziniń ár qiyrynda qaqtyǵystar, sanktsiialyq teketirester, saýda soǵysy órshigen jaǵdaida bolashaqqa senimmen qaraý da qiyndady.
Prezidenttiń aitýynsha, túptep kelgende, jahan jurty uzaqmerzimdi beibitshilik ornaityn kúnge jetedi.
Ol úshin mynadai eki shart mindetti túrde oryndalýǵa tiis. Atap aitqanda, ózara ymyraǵa daiyn bolý jáne halyqaralyq quqyq normalaryn saqtaý.
Munyń ekinshi bóligi – Qazaqstannyń syrtqy saiasattaǵy negizgi ustanymy. Kez kelgen qaishylyqty BUU Jarǵysynyń normalary men qaǵidattaryna sai sheshýge bolady. Bul qujatty álemdik qoǵamdastyq adamzat tarihyndaǵy eń qanquily soǵystan keiin qabyldady. Ázirge álem qaqtyǵystardy eńserýdiń budan artyq tásilin oilap tapqan joq.
Sondyqtan ashýdy aqylǵa jeńdirip, halyqaralyq quqyq normalaryn múltiksiz saqtaǵan sátten bastap álemde tepe-teńdik qaita ornaidy.
– Biz buryn-sońdy bolmaǵan geosaiasi bólshektený jáne áleýmettik-ekonomikalyq turǵydan jikke bóliný jaǵdaiyna kýá bolyp otyrmyz. Saiasat pen ekonomikada jahandyq jáne aimaqtyq deńgeide ózgerister júrip jatyr. Bul memleketter men qurlyqtardyń qaýipsizdigine alańdaýshylyq týǵyzady. Úilesimdi álemdik ekonomika qurý úshin Jahandyq Ońtústik jáne Jahandyq Soltústik elderi ózara senimge, bir-biriniń múddesin qurmetteýge, sondai-aq kópjaqty yntymaqtastyq qaǵidattaryna negizdelgen ortaq mámilege kelýi kerek.
Osyndai kúrdeli úderiste BUU mańyzdy ról atqarýǵa tiis. Qazir ol barlyq adamzatty biriktiretin balamasy joq jalǵyz jahandyq uiym sanalady. Bul oraida túrli shekteýler men geosaiasi bólshektenýdiń kúsheiýi BUU-nyń birligi men uiym mandatynyń ústemdigine nuqsan keltirip jatqanyn moiyndaý qajet.
Uiymǵa qatysty syni pikir kóbeiip keledi. Ol negizinen ishki reformalar jasaý qajettigine bailanysty aitylyp jatyr. Jer sharynyń ár qiyryndaǵy daǵdarystardy retteýde BUU qaýqarsyzdyq tanytyp otyr. BUU-ny jahandyq qaýipsizdikti saqtaityn, HHI ǵasyrdyń syn-qaterlerine tótep beretin, qazirgi zamannyń túitkilderin tiimdi sheshe alatyn negizgi kúshke ainaldyratyn ýaqyt jetti dep oilaimyn, – dedi Prezident.
Uiymnyń kóptegen institýty qyrǵi-qabaq soǵys jyldarynda qurylǵandyqtan, olardyń jumys tásili tarih qoinaýyna ketken dáýirge negizdelgen. Qaýipsizdik Keńesin reformalaý qajettigi aiqyn baiqalady. Muny Keńes quramyn keńeitý arqyly júzege asyrýǵa bolatyny aityldy suhbatta. Al shaǵyn jáne orta memleketter iri derjavalar arasyndaǵy altyn kópirge ainalyp, halyqaralyq turaqtylyq úshin tarihi jaýapkershilik arqalaý kerek.
Qaýipsizdik Keńesiniń aiasynda osyndai memleketterdiń úni jarqyn shyǵyp, olardyń beibitshilik pen qaýipsizdikti qamtamasyz etýde erekshe rólge ie bolýy mańyzdy ekenin qaperge alýǵa shaqyrdy Prezident.
