[caption id="attachment_13710" align="alignright" width="366"]
Múltfılm rejıserleri Turdybek pen Tilek[/caption]
Eger múmkindik bolsa, «Tastúlekti» tolyqmetrajdy múltfılmge aınaldyrýǵa bolatynyna da kózimiz jetken. Jýyrda «Tastúlekti» tuǵyrǵa qondyrǵan jigitterden jaqsy habar jetti. «Qazaqfılm» kınostýdıasynyń bas dırektory Baqyt Qaıyrbekov «Tastúlekti» kórip: «Mundaı múltfılmder elimizdegi múltıplıkasıanyń damýyna zor yqpal etedi. Endi muny tolyqmetrajdy múltfılmge aınaldyrý kerek» dep, 2015 jyldyń kúzinde negizgi jospardyń qabyldanyp qoıǵanyna qaramastan «Muzbalaq» atty múltfılm jasaýǵa ujym bolyp kirisýdi tapsyrypty. Daıyndyq kezeńine oılanbastan kirisip ketken shyǵarmashylyq top qazirdiń ózinde myńdaǵan sýret salyp, alǵashqy kezeńdi oıdaǵydaı aıaqtaýdyń aldynda tur. Endi óndiristik kezeń bastalady. Ol kezde 30-40 adam jumys isteıdi deıdi qazirgi quram. Biz osy jobanyń rejıseri Turdybek Maıdan men Tilek Tóleýǵazyǵa jolyǵyp, kókeıdegi suraqtarǵa jaýap alǵan edik.
– Turdybek, áýeli jumystaryńa sáttilik tileımiz. Tolyqmetrajdy «Muzbalaq» múltfılmin bitirý jospary qaı ýaqytqa belgilengen?
– Bul birer aıda atqarar sharýa emes. Myńdaǵan sýret salyp, ony boıap-árlep, qozǵalysqa engizip, arasyn jalǵap, mýzykasy men dıalogtardy qabystyryp, montajyn bitirý úshin birer jyl ýaqyt ketedi. Múltfılmniń uzaqtyǵy 60 mınýt. Eger ár sekýndta 24-25 kadr bolatynyn esepteseńiz, kemi 100 myńdaı sýret salynýy kerek. İshinde birneshe márte syzylatyn tustary bar. Jospar boıynsha osy jyldyń sáýirine deıin daıyndyq kezeńi aıaqtalýy kerek. Qazirdiń ózinde basy qaıyryldy. Al ekranǵa 2017 jyly 1 maýsym – Halyqaralyq balalar kúnine oraı jol tartady dep otyrmyz. Munyń bári búdjettiń ýaqtyly bólinýine baılanysty. Byltyr kúzde daıyndyq kezeńine jeterlik qarjy bólingen. Endi óndiristik kezeńniń búdjetin kútip otyrmyz.
– Daıyndyq kezeńi aıaqtaldy deısiń. Bul shamamen múltfılmniń qansha paıyzy bitti degen sóz?
– Múltfılm: alǵashqy, daıyndyq, óndiristik, montajdaý jáne aıaqtaý kezeńinen turady. Alǵashqy kezeńi – tapsyrys alyp, jumysqa kirisý, shyǵarmashyl topty anyqtaý, senarıiniń negizgi júlgesin bekitý syndy jumystardan quralsa, daıyndyq kezeńinde múltfılmniń negizgi arqaýy bitedi. Bul – ásirese, shyǵarmashyl top úshin asa mańyzdy shaq. Biz, Qudaıǵa shúkir, sol kezeńdi aıaqtap qaldyq. Múltfılmniń sújettik jelisi boıynsha kerekti kadrlardyń alǵashqy nusqalary bitti. Endigisi – óndiristik kezeń.
– Fılmniń negizgi shyǵarmashylyq toby týraly aıta ketseń.
– Negizinen «Tastúlekti» túletken shyǵarmashylyq top «Muzbalaqty» da qolǵa alyp otyr. Rejıserleri – Men jáne Tilek Tóleýǵazy, qoıýshy sýretshi – Adaı Ábildınov. Bas anımatr – Ámirjan Qazıev. Senarıdiń alǵashqy nusqasyn Erbol Boranshy jazdy. Basynda avtorlyq múltfılm jasaǵymyz kelgen. Keıin basshylyqtyń aqyl qosýymen ekshn janrynda jasaıyq degen sheshimge keldik. Men, Tilek, Adaı – úsheýimiz oqıǵany órbitýshiler bolyp belgilendik. Erbolmen aqyldasa kele balalarǵa da, eresekterge de qyzyqty bolar sújettik jeliler qostyq.
https://www.youtube.com/watch?v=e6kzGxhoLUY
– Senarımen tanysý barysynda «Tastúlektiń» oqıǵalarymen uqsas sújetterdi keziktirdik.
– Basynda Baqyt Ǵafýuly osy «Tastúlekti» jetildirip, tolyqmetrajdy múltfılmge aınaldyryńdar degen bolatyn. Keıin anımasıalyq keńes muny jeke múltfılmge aınaldyrý kerek dep sheshti. Ekeýi de búrkit týraly bolǵasyn uqsastyqtardyń bolýy zańdy. Búrkit, ańshy, aıdahar obrazdary munda da kezdesedi. Kórmegen adam burynǵyny qaıtalaý dep uǵýy múmkin. Shyn máninde, aldyńǵyǵa qaraǵanda múldem bólek. Mundaǵy detaldar da, oqıǵanyń órbýi de kólemdi ári tolyqqandy.
– Baqsy obrazyn mundada qosypsyńdar. Ol abjylannyń kún tutylǵan kezde aıdaharǵa aınalatynyn, oǵan qarsy turý qıyn ekenin eskertedi. Bul múltfılmge baqsy obrazyn kiriktirý qanshalyqty qısyndy?
– Biz bul obrazdy jaıdan-jaı qosyp otyrǵanymyz joq. Baqsy munda eshteńe sheshpeıdi. Tek abjylannyń aıdaharǵa aınalatynyn, ol kezdiń el úshin qıyn bolatynyn aıtady. Odan basqa múmkindigi de, qolynan keler qaıran da joq. Baqsylar – bizdiń tarıhymyzda bolǵan kúlttik obrazdar. Olardy jónsiz mánsuqtaýdyń paıdasy joq. Budan bólek bul sújette biz alǵashqy kóshpendilik órkenıetti, adamdardyń eń alǵash qyrandy qalaı qolǵa úıretken kezeńin kórsetýge tyrystyq.
– Senarı boıynsha, aıdahardyń aranynan tek qyran qutqarady degen oımen ańshylar «aspan serisin» izdep jolǵa shyǵady. Oqıǵa órisi belgili bir geografıalyq aımaqta óte me?
– Bizdi tek búrkit qana qutqarady degen oıdy Segizbaı aıtady. Shegir ekeýi qyran ustaý úshin búkil qazaq dalasyn kezedi. Aqyry muzartty shyńnan onyń uıasyn tabady. Basynda búkil adam: «Aspanda ushyp júrgen qusty qalaı qolǵa túsirýge bolady?» dep tańdanatyn sátteri bar. Aqyry olar órmekshiniń toryn kórip, soǵan uqsaıtyn tor quryp, búrkitti qolǵa túsiredi.
Menińshe, eń qyzyq tusy – qyrandy qolǵa úıretý. Shegir jylqyny úıretkendeı ony kúshpen moıyndatqysy keledi. Segizbaı bolsa, oǵan erkindik, meıirim kerek dep oılaıdy. Oqıǵa osy tusta odan ary shıelenisedi.
– Bul múltfılmniń basty ereksheligi ulttyq boıaýynda bolsa kerek. Sýretterin syzý barysynda qandaı qıynshylyqtar boldy?
– Bári ózimizge tanys dúnıeler. Mundaǵy ár detaldy tek qazaq qana túsinedi ári tez qabyldaıdy. Mysaly, qyran týraly múltfılm jasaý úshin sheteldikter jyl boıy zertteýi múmkin, biraq báribir qazaqtyń ózindeı qanyq ári naqty minez-qulqyn bere almaıdy. Biz ańǵa shyqpasaq ta, ańshylardyń áńgimesin tyńdap óstik. Úlkendermen erip, ańdy qalaı tuzaqqa túsirýge bolatynyn da shet jaǵalap kózimizben kórdik. Qyrandy qalaı qondyryp, tuǵyryna qalaı otyrǵyzý qajettigin, atty qalaı baptap, qalaı jaratatynyn, qusty qalaı qolǵa ustaýǵa bolatynyn bizdeı eshkim bilmesi anyq. Sondyqtan da ulttyq dúnıelerdi qazaqtyń ózindeı eshkim túsire almaıdy.
Baıaǵyda bir múltfılm túsirýshiler bizge habarlasyp: «Oshaq degen ne?» dep surady. Biz olarǵa ázer túsindirdik. Qazir shalajansar múltfılmderdi solar túsirip júr. Ony kórip ósken jas urpaq bizdiń ulttyq qundylyqtarymyzdy qalaı qabyldamaq? Biz ne jasasaq ta, uıatqa qalmaıtyndaı dúnıe jasaǵymyz keledi.
– Balalarǵa qyzyqty bolatyndaı sújetter, detaldar bar ma?
– Barlyǵyn aldyn ala aıtý durys bolmas. Biraq munda óte qyzyqty oqıǵalar, balalardy qazaqtyń turmys-saltymen ári qyzyqty qımyl-qareketer arqyly baýraıtyn sújetter, kórinisterden kende bolmaıdy. Bul múltfılm mektep jasyndaǵy balalarǵa jáne eresekterge arnalǵan kórkem dúnıe ekenin este ustaǵan jón. 2017 jyly Astanada EKSPO ótetinin bilesizder. Soǵan oraı biz bul múltfılmde jel, sý, kún energıasyn burynǵy ata-babalarymyz qalaı ıgergeni týraly da qysqa-qysqa qyzyqty sújetter engizdik.
– Zamanaýı tehnologıalardy qanshalyqty paıdalana aldyńdar?
– Múltfılm 2D jáne 3D formatynda jasalady. Álemdegi múltfılmderdiń basym bóligi osy tehnologıamen óndiriledi.
Árıne, álemdi aýzyna qaratyp otyrǵan alpaýyt kompanıalarmen salystyratyndaı tehnologıalyq jańalyqtar joq. Ony qoldaný múmkin de emes. Mysaly, batystaǵy iri kompanıalar bir jańalyq engizbek bolsa, soǵan saı tehnıkalyq jańa tásildi oılap tabady. Bizdiki – qazir álemde eń kóp qoldanystaǵy tehnıkalyq múmkindik.
Basty másele – qandaı tehnıkany paıdalanýdan buryn, múltfılmniń kásibı deńgeıi. Biz sol jaǵyna basa mán beremiz.
– Bul múltfılmniń basty ereksheligi ne dep aıtar ediń?
– Ónerdiń basty qaǵıdasy – ózińde bardy, ózińniń ózgelerden ereksheligińdi hám dúnıetanymyńdy meılinshe sol qalpynda ári kórkem deńgeıde usyna bilý. Bizdiń tarıhta myqty ult bolǵanymyz, jylqyny qolǵa úıretkenimiz, úzeńgini oılap tapqanymyz, ańshy, qusbegiatalarymyzdyń ómir súrgeni shyndyq. Biraq bári kómeski tartyp barady. Qazirgi balalarǵa qur tarıhty oqýdan góri, sonyń naqty atrıbýttaryn ekrandap kórsetsek qana senedi. Týymyzda qyrannyń sýreti bar el ekenimiz shyn bolsa, sol qyrannyń tektiligin bilýge tıispiz. Biz sony kórsetýge talpynamyz...
– Áńgimeńe rahmet!
T. ÓSKENBAI.
https://www.youtube.com/watch?v=EGKUJjTr8XM
