[caption id="attachment_13710" align="alignright" width="366"]
Eger múmkindik bolsa, «Tastúlekti» tolyqmetrajdy mýltfilmge ainaldyrýǵa bolatynyna da kózimiz jetken. Jýyrda «Tastúlekti» tuǵyrǵa qondyrǵan jigitterden jaqsy habar jetti. «Qazaqfilm» kinostýdiiasynyń bas direktory Baqyt Qaiyrbekov «Tastúlekti» kórip: «Mundai mýltfilmder elimizdegi mýltiplikatsiianyń damýyna zor yqpal etedi. Endi muny tolyqmetrajdy mýltfilmge ainaldyrý kerek» dep, 2015 jyldyń kúzinde negizgi jospardyń qabyldanyp qoiǵanyna qaramastan «Muzbalaq» atty mýltfilm jasaýǵa ujym bolyp kirisýdi tapsyrypty. Daiyndyq kezeńine oilanbastan kirisip ketken shyǵarmashylyq top qazirdiń ózinde myńdaǵan sýret salyp, alǵashqy kezeńdi oidaǵydai aiaqtaýdyń aldynda tur. Endi óndiristik kezeń bastalady. Ol kezde 30-40 adam jumys isteidi deidi qazirgi quram. Biz osy jobanyń rejisseri Turdybek Maidan men Tilek Tóleýǵazyǵa jolyǵyp, kókeidegi suraqtarǵa jaýap alǵan edik.
– Turdybek, áýeli jumystaryńa sáttilik tileimiz. Tolyqmetrajdy «Muzbalaq» mýltfilmin bitirý jospary qai ýaqytqa belgilengen?
– Bul birer aida atqarar sharýa emes. Myńdaǵan sýret salyp, ony boiap-árlep, qozǵalysqa engizip, arasyn jalǵap, mýzykasy men dialogtardy qabystyryp, montajyn bitirý úshin birer jyl ýaqyt ketedi. Mýltfilmniń uzaqtyǵy 60 minýt. Eger ár sekýndta 24-25 kadr bolatynyn esepteseńiz, kemi 100 myńdai sýret salynýy kerek. Ishinde birneshe márte syzylatyn tustary bar. Jospar boiynsha osy jyldyń sáýirine deiin daiyndyq kezeńi aiaqtalýy kerek. Qazirdiń ózinde basy qaiyryldy. Al ekranǵa 2017 jyly 1 maýsym – Halyqaralyq balalar kúnine orai jol tartady dep otyrmyz. Munyń bári biýdjettiń ýaqtyly bólinýine bailanysty. Byltyr kúzde daiyndyq kezeńine jeterlik qarjy bólingen. Endi óndiristik kezeńniń biýdjetin kútip otyrmyz.
– Mýltfilm: alǵashqy, daiyndyq, óndiristik, montajdaý jáne aiaqtaý kezeńinen turady. Alǵashqy kezeńi – tapsyrys alyp, jumysqa kirisý, shyǵarmashyl topty anyqtaý, stsenariiiniń negizgi júlgesin bekitý syndy jumystardan quralsa, daiyndyq kezeńinde mýltfilmniń negizgi arqaýy bitedi. Bul – ásirese, shyǵarmashyl top úshin asa mańyzdy shaq. Biz, Qudaiǵa shúkir, sol kezeńdi aiaqtap qaldyq. Mýltfilmniń siýjettik jelisi boiynsha kerekti kadrlardyń alǵashqy nusqalary bitti. Endigisi – óndiristik kezeń.
– Filmniń negizgi shyǵarmashylyq toby týraly aita ketseń.
– Negizinen «Tastúlekti» túletken shyǵarmashylyq top «Muzbalaqty» da qolǵa alyp otyr. Rejisserleri – Men jáne Tilek Tóleýǵazy, qoiýshy sýretshi – Adai Ábildinov. Bas animatr – Ámirjan Qaziev. Stsenariidiń alǵashqy nusqasyn Erbol Boranshy jazdy. Basynda avtorlyq mýltfilm jasaǵymyz kelgen. Keiin basshylyqtyń aqyl qosýymen ekshn janrynda jasaiyq degen sheshimge keldik. Men, Tilek, Adai – úsheýimiz oqiǵany órbitýshiler bolyp belgilendik. Erbolmen aqyldasa kele balalarǵa da, eresekterge de qyzyqty bolar siýjettik jeliler qostyq.
https://www.youtube.com/watch?v=e6kzGxhoLUY
– Stsenariimen tanysý barysynda «Tastúlektiń» oqiǵalarymen uqsas siýjetterdi keziktirdik.
– Basynda Baqyt Ǵafýuly osy «Tastúlekti» jetildirip, tolyqmetrajdy mýltfilmge ainaldyryńdar degen bolatyn. Keiin animatsiialyq keńes muny jeke mýltfilmge ainaldyrý kerek dep sheshti. Ekeýi de búrkit týraly bolǵasyn uqsastyqtardyń bolýy zańdy. Búrkit, ańshy, aidahar obrazdary munda da kezdesedi. Kórmegen adam burynǵyny qaitalaý dep uǵýy múmkin. Shyn máninde, aldyńǵyǵa qaraǵanda múldem bólek. Mundaǵy detaldar da, oqiǵanyń órbýi de kólemdi ári tolyqqandy.
– Baqsy obrazyn mundada qosypsyńdar. Ol abjylannyń kún tutylǵan kezde aidaharǵa ainalatynyn, oǵan qarsy turý qiyn ekenin eskertedi. Bul mýltfilmge baqsy obrazyn kiriktirý qanshalyqty qisyndy?
– Biz bul obrazdy jaidan-jai qosyp otyrǵanymyz joq. Baqsy munda eshteńe sheshpeidi. Tek abjylannyń aidaharǵa ainalatynyn, ol kezdiń el úshin qiyn bolatynyn aitady. Odan basqa múmkindigi de, qolynan keler qairan da joq. Baqsylar – bizdiń tarihymyzda bolǵan kýlttik obrazdar. Olardy jónsiz mánsuqtaýdyń paidasy joq. Budan bólek bul siýjette biz alǵashqy kóshpendilik órkenietti, adamdardyń eń alǵash qyrandy qalai qolǵa úiretken kezeńin kórsetýge tyrystyq.
– Bizdi tek búrkit qana qutqarady degen oidy Segizbai aitady. Shegir ekeýi qyran ustaý úshin búkil qazaq dalasyn kezedi. Aqyry muzartty shyńnan onyń uiasyn tabady. Basynda búkil adam: «Aspanda ushyp júrgen qusty qalai qolǵa túsirýge bolady?» dep tańdanatyn sátteri bar. Aqyry olar órmekshiniń toryn kórip, soǵan uqsaityn tor quryp, búrkitti qolǵa túsiredi.
Menińshe, eń qyzyq tusy – qyrandy qolǵa úiretý. Shegir jylqyny úiretkendei ony kúshpen moiyndatqysy keledi. Segizbai bolsa, oǵan erkindik, meiirim kerek dep oilaidy. Oqiǵa osy tusta odan ary shielenisedi.
– Bul mýltfilmniń basty ereksheligi ulttyq boiaýynda bolsa kerek. Sýretterin syzý barysynda qandai qiynshylyqtar boldy?
– Bári ózimizge tanys dúnieler. Mundaǵy ár detaldy tek qazaq qana túsinedi ári tez qabyldaidy. Mysaly, qyran týraly mýltfilm jasaý úshin sheteldikter jyl boiy zertteýi múmkin, biraq báribir qazaqtyń ózindei qanyq ári naqty minez-qulqyn bere almaidy. Biz ańǵa shyqpasaq ta, ańshylardyń áńgimesin tyńdap óstik. Úlkendermen erip, ańdy qalai tuzaqqa túsirýge bolatynyn da shet jaǵalap kózimizben kórdik. Qyrandy qalai qondyryp, tuǵyryna qalai otyrǵyzý qajettigin, atty qalai baptap, qalai jaratatynyn, qusty qalai qolǵa ustaýǵa bolatynyn bizdei eshkim bilmesi anyq. Sondyqtan da ulttyq dúnielerdi qazaqtyń ózindei eshkim túsire almaidy.
Baiaǵyda bir mýltfilm túsirýshiler bizge habarlasyp: «Oshaq degen ne?» dep surady. Biz olarǵa ázer túsindirdik. Qazir shalajansar mýltfilmderdi solar túsirip júr. Ony kórip ósken jas urpaq bizdiń ulttyq qundylyqtarymyzdy qalai qabyldamaq? Biz ne jasasaq ta, uiatqa qalmaityndai dúnie jasaǵymyz keledi.
– Balalarǵa qyzyqty bolatyndai siýjetter, detaldar bar ma?
– Barlyǵyn aldyn ala aitý durys bolmas. Biraq munda óte qyzyqty oqiǵalar, balalardy qazaqtyń turmys-saltymen ári qyzyqty qimyl-qareketer arqyly baýraityn siýjetter, kórinisterden kende bolmaidy. Bul mýltfilm mektep jasyndaǵy balalarǵa jáne eresekterge arnalǵan kórkem dúnie ekenin este ustaǵan jón. 2017 jyly Astanada EKSPO ótetinin bilesizder. Soǵan orai biz bul mýltfilmde jel, sý, kún energiiasyn burynǵy ata-babalarymyz qalai igergeni týraly da qysqa-qysqa qyzyqty siýjetter engizdik.
– Mýltfilm 2D jáne 3D formatynda jasalady. Álemdegi mýltfilmderdiń basym bóligi osy tehnologiiamen óndiriledi.
Árine, álemdi aýzyna qaratyp otyrǵan alpaýyt kompaniialarmen salystyratyndai tehnologiialyq jańalyqtar joq. Ony qoldaný múmkin de emes. Mysaly, batystaǵy iri kompaniialar bir jańalyq engizbek bolsa, soǵan sai tehnikalyq jańa tásildi oilap tabady. Bizdiki – qazir álemde eń kóp qoldanystaǵy tehnikalyq múmkindik.
Basty másele – qandai tehnikany paidalanýdan buryn, mýltfilmniń kásibi deńgeii. Biz sol jaǵyna basa mán beremiz.
– Bul mýltfilmniń basty ereksheligi ne dep aitar ediń?
– Ónerdiń basty qaǵidasy – ózińde bardy, ózińniń ózgelerden ereksheligińdi hám dúnietanymyńdy meilinshe sol qalpynda ári kórkem deńgeide usyna bilý. Bizdiń tarihta myqty ult bolǵanymyz, jylqyny qolǵa úiretkenimiz, úzeńgini oilap tapqanymyz, ańshy, qusbegiatalarymyzdyń ómir súrgeni shyndyq. Biraq bári kómeski tartyp barady. Qazirgi balalarǵa qur tarihty oqýdan góri, sonyń naqty atribýttaryn ekrandap kórsetsek qana senedi. Týymyzda qyrannyń sýreti bar el ekenimiz shyn bolsa, sol qyrannyń tektiligin bilýge tiispiz. Biz sony kórsetýge talpynamyz...
– Áńgimeńe rahmet!
T. ÓSKENBAI.
https://www.youtube.com/watch?v=EGKUJjTr8XM
