«Tiltanymdyq álipbı» degenimiz qandaı álipbı? Qazaq gramatologıasyndaǵy tiltanymdyq álipbı degenimiz – álipbıdegi áripter tildegi dybystardyń negizgi reńkin, maǵyna ajyratatyn túrin tańbalaıtyn, álipbıdegi áriptiń mazmunyna fonema mazmuny sáıkes keletin, negizinen, bir dybys bir árippen (tańbamen) beriletin álipbı.
Tiltanymdyq álipbıdiń ereksheligi nede? Basty erekshelikteri– ortaq túrki álipbıi negizinde jasalǵandyqtan túrik, ázerbaıjan, túrikmen álipbılerine uqsas (1), bir dybys bir árippen tańbalanady (2), tildiń fonologıalyq júıesine latyn álipbıiniń grafıkalyq mazmuny sáıkes keledi (3), bir ne eki aıyrym belgileri bar fonemalardyń tańbasy ózara uqsas, birinen biri shyǵarylady: daýysty dybystar júıesiniń jińishke juby uqsas fonemadan ýmlaýt arqyly ajyratylady (a-ä, o-ö, u-ü, i-ɪ) (4), daýyssyzdardyń juby «aıshyq», «sedıl» belgilerimen aıyrylady (g-ğ, s-ş, n-ŋ) (5), sondyqtan saýat ashýda, til úırenýde tańbalardyń bul júıesi jeńildik týǵyzady (6).
Tiltanymdyq álipbıdiń avtorlary kimder? Eń alǵashqy avtory fılologıa ǵylymdarynyń doktory, akademık Á. Qaıdar (1991j.) (Qaıdarov Á. Latyn álipbıiniń bolashaǵy zor // Ana tili. 24.10.1991.), odan keıingi jetildirgen nusqasyn usynǵan profesorlar Álimhan Júnisbek, Kóbeı Husaıyn jáne Nurgeldi Ýálı (1995j,), odan da jetildirgen nusqasyn profesor Álimhan Júnisbek (1999j.) jáne odan ári A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń ǵalymdary usynǵan jobalar (2007, 2016j.) (Latyn grafıkasy negizindegi qazaq álipbıi: tarıhy, taǵylymy jáne bolashaǵy A:Arys, 2007. 410b. 233-237bb., sondaı-aq «Jańa ulttyq álipbı negizinde qazaq jazýyn reformalaý» Almaty, 2016j.395b.monografıalarynda kórsetilgen).
Tiltanymdyq álipbıdiń neshe nusqasy bar? Keıbir aıyrmashylyqtaryn eseptemegende, dál qazirgi ýaqytta tiltanymdyq álipbıdiń 2 jobasy bar. Basty aıyrmashylyǵy: akademık Á.Qaıdarovtan beri kele jatqan 1-jobada w árpi qazirgi y dybysyn (taw, uwaq, tuwɪs), al ý tańbasy qazirgi ı dybysyn beredi (say, ɪyɪq, kiyim), al 2-jobada bul áripter u jáne i nemese núktesiz i-men beriledi: tau, uaq, tuɪs; sai, iyq, kiɪm, Bitispes daý osy eki áripte! Basqa áripke qatysty tiltanýshylar ishinde alaýyzdyq joq. Sonda bul álipbıdi barlyq tiltanýshy ǵalymdar biraýyzdan qoldaıdy deýge bolady.
Tiltanymdyq álipbıdiń eki jobasy:
1-joba.
| A a
Á á (á) B b Ǧ ǧ (ǵ) G g D d E e İɪ (y) İi (i) |
J j
Q q K k L l M m N n Ŋŋ(ń) O o Öö (ó) |
P p
R r S s Şş (sh) T t U u (u) Üü (ú) W w (ý) Y y (ı) Z z |
2-joba
| Árip | Dybys | Árip | Dybys |
| A a | [a] | N n | [n] |
| Ä ä | [á] | Ŋŋ | [ń] |
| B b | [b] | O o | [o] |
| Ö ö | [ó] | ||
| D d | [d] | P p | [p] |
| E e | [e] | Q q | [q] |
| F f | [f] | R r | [r] |
| G g | [g] | S s | [s] |
| Ğğ | [ǵ] | Şş | [sh] |
| H h | [h], [h] | T t | [t] |
| I ı | [i] | Ū ū | [u] |
| İ i | [ı], [ı] | U u | [ý] |
| J j | [j] | Üü | [ú] |
| K k | [k] | V v | [v] |
| L l | [l] | Y y | [y] |
| M m | [m] | Z z | [z] |
Tiltanymdyq álipbı jobalaryndaǵy ý men ı. Daýdyń sheshilmeı turǵany atalǵan eki dybystyń áý bastan qandaı dybys ekeni anyqtalmaı kelgeninen. Birde dıftońoıd dybys (V.V.Radlov), birde daýyssyz dybys (N.I.Ilmınskıı, E.Omarov, Q.Dosmuhameduly), birde shala daýysty (A.Baıtursynuly men Q.Jubanov), birde daýysty dybys (T.Shonanuly, R.Súgiruly, N.Zálıuly), kırıl álipbıin qabyldaǵannan keıin ý árpi birde daýyssyzdy, birde daýystyny tańbalaıtyny belgilendi, al ı árpiniń eki tańbasy boldy. Alaıda profesor Á.Júnisbek atalǵan dybystardy daýsyz daýyssyz, (Djýnısbekov A. Glasnye kazahskogo ıazyka. Almaty, 1972.), sondyqtan tek daýyssyz árip retinde ǵana tańbalanýy qajet dedi. Iaǵnı ý daýyssyzynyń aldynan u nemese ú dybysy, ı dybysynyń aldynan y nemese i árpi qosylyp jazylýy tıis dedi.
Jaqsy! jazbasa da aıtylatyn nemese estiletin dybysty tańbalaıyq. Jaqsy! sózdi býynǵa bólýde, tasymaldaýda, fılolog stýdentterge morfologıalyq taldaý jasaýda bu-ýyn, tu-ýys, y-ıyq, i-ıá, yı-man, u-ýyl-dy-ryq, o-quý-shy, ba-ıu-ýy, tu-ýy-ýy dep jazylyp turǵan sózder ońaılyq etedi.
Biraq jazý – mıllıonnyń quraly ǵoı! Mıllıonnyń bárine sózdiń túbirin taptyrý shart emes qoı. Sózdi býynǵa bólý saýat ashýdan keıin ómirimizdiń qaı kezeńinde qajet boldy? Sol mıllıonǵa ı daýyssyzynyń aldynan aıtylatyn qysań ezýlikterdiń birin (y men i) nemese ý daýyssyzynyń aldynan aıtylatyn qysań erindikterdiń (u, ú) birin qaldyrmaı, jalyqtyrmaı jazdyrta alamyz ba?
Jalyqtyrmaı dep otyrǵanymyz qazirgi kırıldiń ı, ý tańbasy áli sanamyzda joq kezde, 20 ǵasyrdyń basynda M.Dýlatuly bular daýyssyz bolǵanmen, bir tańbamen berý qolaıly, ıaǵnı «bir dybys bolyp estiletin uzyn ý men ı-di bir árippen jazatyn bolsaq, jazý jeńildenedi» (G.Mamyrbek Artyq áriptiń qajeti bar ma?// Ana tili, 2018. qazan) dep, «uý, yý-lar bir dybysqa uqsap estiledi. Ony eki árippen balalarǵa túsindirgende de, jazǵanda da aýyr bolady, sondyqtan uý, yý-lardy bir árippen jazatyn ereje shyǵarý kerek» (Sonda) degen. Iaǵnı qazirgi «orystanǵan» bizdiń «sanamyzben birdeı (?) oılandy». M.Myrzauly da «suý, biı syqyldy sózderdegi ý men ı-di daýysty deımiz, olardyń aldynda qulaqqa estilmeıtin u, i bar dep áýrelenbeı, suý, biı syqyldy sózderdi sý, bı dep jazamyz, sonda jazý jeńildenedi, muny balalarǵa úıretý de jeńil bolady» dedi (sonda).
Qosar tańba sol zamannyń ózinde mashaqatty bolǵanyn, J. Aımaýytovtyń myna sózinen baıqaýǵa bolady: «Talastyń úlkeni uý týraly. Jańa oqyǵandar túgil, oqyǵandarymyz da buǵan tósenip kete almaı júr. Sózdiń býynyn ashqanda keıde y, keıde u shyǵady. Y shyqsa jalǵyz ý jazylady. Jáne sózdiń túbirine súıenedi: oqý, jorý, tanýdyń túbirinde y dybysy bar oqy, jory, tany. Sondyqtan jalǵyz ý jazylýy tıis. ...Al endi túbirinde y dybysy joq alý, barý, asý, tabý, tatýlarǵa kelgende taǵy taıqyp ketemiz. Býyndaryn ashamyz da alyýy, baryýy, asyýy, tabyýy, tatyýy bolady deımiz. Bulardyń túbiri al, bar, as, tap, tat bolǵan soń alu – ýy, baru – ýy, asu – ýy, tabu – ýy, tatu – ýy bolyp nege jazylmaıdy. Bul jerde ne estilýge, ne túbirine súıene almaı qalamyz. Onan da etistik bolsa jalǵyz ý jazylady degen ereje bolsa daý az bolar edi. Áıtpese, alu – ýy, baru – ýy, asu – ýy, tabu – ýy, tatu – ýy degen sózderde keıde u, keıde y estiledi dep qalaı aıta alamyz? Bárinde de ý estilip turǵan joq pa?», - deı otyryp: «suý, buý, quý, tuý syqyldy ý uzyn estiletin oryndarda jalǵyz aq ý jazylsyn deımin. Qaıtse de juýý kerek, aı tuýýǵa taıandy, saǵym quýý jaramaıdy degendegi qazdaı tizilgen kóp uýý-lardy qolaıly dep aıtýǵa bolmaıdy. Jazý ońaılasyn desek, ý-lardy qysqartý kerek» (J.Aımaýytuly. Emleni ózgertýge joba // Eńbekshi qazaq 1924 j. 7 qańtar). Mine, bul – kırıl álipbıine ótpegen, qazirgi daýystyny da daýyssyzdy da bir ý árpimen tańbalaǵan, «orystanǵan» sananyń aýyly alys zamanda aıtylǵan sóz.
Sol 20 ǵasyr basynda arystarymyz taǵy: «Emlege salqyn aqyl, sanaly oı kerek. Emlege árkim ár jaqtan qaraıdy. Bireý til tarıhynan, bireý naǵyz gramatıka jaǵynan» (HH ǵ. basyndaǵy qazaq tili jónindegi zertteýler 2-kitap. Astana, 2018. 23,27bb) degen eken. Mine, biz áli otyrmyz: birimiz fonetıkanyń uǵymdaryn izdep, birimiz morfologıalyq tulǵalardy joǵaltyp...
Biraq bizdiń alǵashqy álipbılerimiz fonetıkalyq boldy. Yı, iı. Uý, úý dybys tirkesterin qaldyrmaı tańbaladyq. 1929j. latyn grafıkasyna kóshkende ý daýyssyzyn - v tańbasymen, ı daýyssyzyn j tańbasymen jazdyq. Sóıtip, tól sózde de, kirme sózde de j, ij, uv, yv árip tirkesteri boldy: kylyv, qluv, sijstema, barijant, tijgen, eluv, buvaz, suv, quvgan (S.Muqanov, Q. Bekqojın. Ádebıet hrestomatıasy. 1936j.). Biraq 1933j. kóp uzamaı álipbıdiń osy tusyn jetildirý qajettigi shyǵa bastady. Q.Jubanov: “ýý, úý, u, ú, ý áripterimizben tańbalap júrgen túrli dybystardyń bári de jalǵyz ý-men kórsetetin jerleri bolýshy edi. ...Bul úlken shataq edi. Osy shataqtan qutylmaq bolǵandaǵy qarmanǵany álgi qosar áripter bolady. Biraq shataqtan qutqarý ornyna álgi qosar áripter odan ári qosarlana, shataqty shıelenistire tústi” dedi. S.Amanjolov ı, ý tańbalarynyń saldarynan mıssısıpı, mıssýrı sıaqty sózderdiń mijssijsijpij, mijssyvrij dep 6, 7 áriptiń onyna, 13-9 áripke deıin jazylýy durys bolmaǵanyn aıtty. Ǵalym ı, ý áripteriniń jýan-jińishkeligin túbir ne qosymsha ajyratyp turady; al jýan-jińishke pary bar sózderdiń jińishkesin tańbalaýǵa bolady dedi: ti-tji, tyu-tu (Amanjoluly S. Jańa álippeniń keıbir dybystaryn ózgertý, emle men termındi durystaý týraly // Sosıalısik Qazaqstan. 23.08.1933.; Amanjolov S. Orys grafıkasyna negizdelgen qazaqtyń jańa alfavıti men orfografıasy. Almaty, 1940.-30 b. 17b.). 30 jyldary Ǵ.Nıazuly degen avtor “Sosıalısik Qazaqstan” gazetiniń tórt betinde 700 jol basy artyq y, i tańbalaryn salýǵa ketkenin aıtady.
Sonymen, Q.Jubanovtyń, keıin S.Amanjolovtyń usynýymen 1938j. 2 qańtarda qabyldanǵan “Qazaq tiliniń orfografıasyn ózgertý” týraly qaýlyda uv (uy), ýv (úý) qosar árip u tańbasymen aýystyrylady: uvagt-uagt, uvq-uq, yváde-yáde, kelýv-kelu, quvus-qus. Mynadaı eskertý boldy: y (u), túý (tyv), sýv (súý) sózderin eki árippen berý yńǵaısyz, ári sóz maǵynasyn aıyrýǵa kedergi keltiretindikten (tý men túý degen odaǵaılar) qosar árippen jazý. Sol sıaqty j (yı), ij (iı) qosar dybystarynyń ornyna bir ǵana i tańbasy alyndy. Tek tyı, syı sózderinde burynǵy emle saqtalatyny týraly eskertý boldy (Akademık N.Saýranbaevtyń eńbekteri. İ tom. Almaty, 2000,-400b.). Sóıtip, uý, túý, syı, tyı sózderinen basqalary bir árippen jazylatyn boldy.
Orys álipbıi negizindegi qazaqtyń jańa alfavıti men orfografıasynyń jobasy SSSR Ǵylym akademıasynyń Qazaqstandaǵy fılıalynyń qazaq tili sektory S.A.Amanjolovtyń basshylyǵymen jasalady da, 1940j. emle erejeleri jaryq kóredi. Emle erejesiniń talqylaýǵa usynylǵan resmı nusqasy 1953j. gazet betine jarıalanady. 1957j. úkimettiń arnaıy qaýlysymen qabyldanǵanǵa deıin atalǵan joba qalyń jurtshylyqtyń talqysyna tústi. Pikirtalastar ásirese “Qazaqstan muǵalimi”, “Sosıalısik qurylys” merzimdi baspasózderinde úzbeı basylyp otyrdy. Maqalalarǵa zer salsaq, mundaǵy pikirdiń kóbi ı árpiniń emlesine qatysty (ý árpin qosarmen jazý tipti sóz bolmaǵan). Barlyq býyndaǵy yı, iı áripterin qysqartyp jazý usynylǵan. ı-di kı degende bir árippen, qı degende eki árippen (qyı, qyıyn) jazý, sóz basy men termınderde bir árippen (ıyq, ǵylmı), tipti bolmaǵanda eki varıantpen de jaza berý, ony qatege sanamaý (qaǵıda//qaǵyıda) sıaqty ártúrli joldar usynylǵan (Keńesbaev İ. Óńdelgen qazaq jazýy // Sosıalısik Qazaqstan. 9.06.1957).
1956j. Til jáne ádebıet ınstıtýty emle erejesin talqylaýǵa shaqyrylǵan jınalysta profesor M.Balaqaev qosar yı, iı tańbalarynyń ornyna ı árpin jazýdy usynady. Osy jınalysta «jazýdaǵy ala-qulalyqty» joıý úshin qosarly dybys estiletin jerlerde jalań ı jazýdy usynǵan oqý-pedagogıka baspasynyń redaktory R.Syzdyqovanyń sóılegen sózi úlken sebep bolǵan (Qýanov E. Qazaq alfavıti men orfografıasyn jetildire túseıik // Qazaqstan muǵalimi. 12.01.1956.)
Bul emle jurtshylyq tarapynan birden qoldaý tabady. Qarsy pikir bolmaǵan syńaıly. Sóıtip, jazýdaǵy ekonomıa, jazý men aýyzsha tildiń arasyndaǵy paralel túzilim qazaq jazýyna tabıǵı jolmen, óz qalaýymyzben osylaı kelgen edi. Bul qazirde kóp aıtylatyn «orys álipbıiniń kesiri», «qyzyl saıasattyń» qyrǵyny, «orystaqy qoǵamnyń» jemisi emes. Jáne Baıtursyn álipbıin qoldanatyn qytaı qazaqtarynyń qazirgi jazýynyń ózinde 1954 jyly yı, iı tirkesterin bir tańbaǵa aýystyrýǵa orys álipbıiniń «kerjaqtylyǵy» sebep bolmady.
Ý, ı áripteriniń jıiligi joǵary emes qoı degen de pikir bar, ıá, jıi emes, biraq «Qazaq sózforma qurylymynyń jıilik sózdikteri» atty 2018 jyly jaryq kórgen eńbekte sóz sońynda kezdesetin ý árpi 10-orynda, al ı árpi 18-orynda, ıaǵnı barlyq mátinniń 2,7767% ý árpi sóz sońynda jazylyp júr eken (atalǵan eńbek,19b). Iaǵnı muny tuıyq etistiktiń belsendi qoldanysy kórsetip tur.
Biz qazir 1-jobany qoldaǵanmen mıllıon qoldamaıdy. Mıllıonnyń qolyndaǵy qalamdy ne pernetaqtany biz jazyp bermeımiz. Álipbıdi bir qabyldap, birshama ýaqyttan keıin ózgeris engizetinimizge kózimiz jetip otyryp, bekitýge bizdiń quqyǵymyz joq! 2016 jyly A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń ujymdyq zertteýi barysynda 250 respondentten alynǵan aqyly saýalnamada (saýalnama aqyly bolsa, jaýap shynaıy, janashyr bolady) berilgen 3 túrli álipbı jobasynda da atalǵan áripter dybys tirkesimen berilgen edi. Biraq saýalnama nátıjesinde 3 jobada da yı, iı, uý, úý árip tirkesterin bir tańbamen jazyp, qatelesý barlyq jazba jumystyń 30%-nan asty. Budan «eshqandaı joba oń nátıje bergen joq» degen qorytyndy shyǵarylǵan (Jańa ulttyq álipbı negizinde qazaq jazýyn reformalaý. Teorıasy men praktıkasy. Almaty, 2016. 296, 342b.).
Durys álipbı usyný – tilshilerdiń mindeti. 20ǵ basynda aıtyp ketken «kóbinese iske qolaıly (praktıka), jeńildik, qala berse, estilý, az sóz, kóp maǵyna kerek. Az árip, kóp dybys – jaqsy hat sharty. Sózdiń yqshamdyǵy – tez oqý sharty. Ejelep oqymaımyz – sýretin tanyp, tulǵasyn tanyp oqımyz. Tulǵanyń turqy neǵurlym qysqa, yqsham bolsa, oqýǵa da jeńil bolady» (HH ǵ. basyndaǵy qazaq tili jónindegi zertteýler 2-kitap. Astana, 2018. 23,27bb) degen álipbı sharty, 21 ǵ. urpaǵy úshin tipten ózekti.
Q. Kúderınova
A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi
ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri,
f.ǵ.d., profesor
